3-06-1224/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.detsembril 2008.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-06-1224

Haldusasi

TNK Trade Ltd kaebus Eesti Vabariigi vastu Lennuameti õigus-

vastaste toimingutega tekitatud 32 626 577 kr kahju hüvitamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

20.11.2008.a.

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

kaebaja esindajad vandeadvokaat Lauri Paulus ja Dragan Perovic,

vastustaja Eesti Vabariigi Lennuameti kaudu esindaja advokaat

Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata.

Välja mõista TNK Trade Ltd-lt Eesti Vabariigi kasuks Lennuameti

kaudu 102 052(ükssada kaks tuhat viiskümmend kaks) krooni me-

netluskulusid.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates.

ASJAOLUD

1.08.2002.a. sõlmisid TNK Trade Ltd ja Onako Eesti AS(hilisema ärinimega Polaster

Holding AS) õhusõiduki pandilepingu, mille alusel aktsiaselts pantis TNK Trade Ltd kasuks

Onako Eesti AS-ile omandiõiguse alusel kuuluva lennuki „Learjet 55” seerianumbriga S/N 011,

riiklik reg.nr ES-PVV. Pant pidi tagama TNK Trade Ltd kõik nõuded Rootsi äriühingu Swonco

Swedish Oil AB(hilisema ärinimega Rapla Invest AB asukohaga Rootsis) vastu tulenevalt TNK

Trade Ltd ja Swonco Swedish Oil AB vahel 4.04.2002.a. sõlmitud naftasaaduste müügilepingust

nr 12-2/ Swonco/LCO-02.04.02, samuti TNK Trade Ltd nõuded Onako Eesti AS-i vastu, mis

tulenesid pandilepingust ja nimetatud äriühingute vahel 19.07.2002.a. sõlmitud käenduslepin-

gust(tl I-11-16, II-102-115). 12.08.2002.a. avaldusega võttis Onako Eesti AS tagasi TNK Trade

Ltd-le lennuki müügiks antud volikirja ning 12.12.2002.a. esitas TNK Trade Ltd-le käendusle-

pingu ja pandilepingu tühistamisavalduse(tl II-53-58).

5.08.2002.a. väljastas Lennuamet kinnituse pandilepingu alusel lennukile registerpandi

seadmisest TNK Trade Ltd kasuks, kuid 3.01.2003.a. kustutas pandimärke Onako Eesti AS-i taot-

luse alusel. 14.01.2003.a. esitas TNK Trade Ltd Tallinna Halduskohtule kaebuse Lennuameti ko-

hustamiseks pandimärget taastama. 14.02.2003.a. menetlus lõpetati, sest Lennuamet oli 28.01.

2003.a. pandimärke taastanud. 31.03.2003.a. esitas Onako Eesti AS Lennuametile taotluse pandi-

märke kustutamiseks, millest viimane 14.04.2003.a. keeldus(haldusasja nr 3-372/04 tl 18-19, 28-

34).

Ajavahemikus 30.06. - 16.07.2003.a. kustutas Lennuamet pandipidaja TNK Trade Ltd

nõusolekuta lennukit koormava pandimärke tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist(edaspidi „re-

gister“). 1.07.2003.a. müüs Onako Eesti AS lennuki OÜ-le Cosmotrade, mis 10.07.2003.a. regist-

reeris lennuki registris uue omanikuna. 16.07.2003.a. kustutati lennuk registrist OÜ Cosmotrade

avalduse alusel(tl II-50-52, I-60-66).

20.11.2003.a. Valga Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-364-03 lõpetati AS Polaster Hol-

ding pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu(tl I-139-146) ning 16.12.

2003.a. kustutati äriühing registrist.

21.09.2004.a. Tallinna Halduskohtu otsusega nr 3-372/2004 tunnistati õigusvastaseks

Lennuameti toimingud registris lennukile TNK Trade Ltd kasuks seatud pandimärke kustuta-

misel, lennuki omaniku vahetuse registreerimisel ning lennuki kustutamisel registrist(tl I-75-87).

23.05. 2005.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 2-3/347/05 jäeti kohtuotsus muutmata(tl I-

88-93). Lennuameti kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud. Kohtuotsused jõustusid

28.09.2005.a. Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi 19.03.2004.a. otsusega nr 078/200

rahuldati TNK Trade Ltd nõue ning kohustati võlgnikku Swonco Swedish Oil AB tasuma

kaebajale müügilepingust tulenev võlgnevus 31 384 634,98 USD ja kuni 19.03.2005.a. arvestatud

intress 416 686,20 USD, kokku 37 801 321,18 USD(tl I-17-74).

Kohus võttis menetletava asja juurde haldusasja nr 3-372/2004.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palus kohtule esitatud kaebuses Eesti Vabariigilt Lennuameti tekitatud kahju

hüvitamiseks välja mõista 52 066 400 kr, mida hiljem vähendas 32 626 577 kroonile. Vastavalt

riigivastutuse seaduse(RVS) §-le 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigus-

vastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju polnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Erinevalt tsiviilõiguslikust deliktilisest vastutusest puudub

RVS üldkoosseisus süü, piisab ainult avaliku halduse kandja tegevuse õigusvastasusest. Avaliku

võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju

tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult

jälgides(RVS § 13 lg 3). Vastutuse koosseisust süü väljajätmise eesmärgiks oli tagada isikute

kaitse riigi omavoli eest. Süü on vastutuse eelduseks üksnes saamata jäänud tulu ja mittevaralise

kahju hüvitamise korral. Samuti lähtutakse tõendamiskoormuse jaotusest tulenevalt eeldusest, et

isik, kes oma õigusvastase käitumisega kahju tekitas, on ka süüdi, s.o. kehtib kahjutekitaja süü

presumptsioon. Vastutusest vabanemiseks peab avaliku võimu kandja tõendama õigusvastasust

välistavate asjaolude olemasolu, mida Lennuamet pole teinud. Jõustunud kohtulahenditega hal-

dusasjas nr 3-372/2004 on tuvastatud, et registerpandiga seonduvas osas omab õhusõidukite

register õigustloovat tähendust. Ka arvestades põhiseaduse §-st 10 tulenevat õiguskindluse põhi-

mõtet ja Lennuameti poolt 5.02.2002.a. kaebajale väljastatud kinnitust registerpandi registreeri-

mise kohta registris ning haldusasjas nr 3-1187/2003 väljendatud positsiooni, võis ja pidi kaebaja

eeldama, et lennukile seatud pandile kohaldatakse asjaõigusseaduses(AÕS) sätestatud register-

pandi regulatsiooni.

12.08.2002.a. avaldusega võttis Onako Eesti AS tsiviilseadustiku üldosa seaduse(TsÜS)§

126 alusel tagasi kaebajale lennuki müügiks antud volikirja ning 12.12.2002.a. esitas kaebajale

pandilepingu tühistamisavalduse. Kuna tühistamisavalduses toodud asjaolud ei andnud alust pan-

dilepingu tühistamiseks TsÜS §-de 92 ja 94 järgi, pöördus kaebaja 26.05.2003.a. hagiga Onako

Eesti AS vastu Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraaźikohtusse panditud asja müügiõiguse tek-

kimise tunnustamiseks ja panditud asja väljaandmiseks - seega enne pandimärke kustutamist, len-

nuki võõrandamist ning registrist kustutamist ja teise riiki üleviimist, kusjuures vastava hagi esi-

tamise tingis just kaebaja kartus, et Lennuamet võib Onako Eesti AS-i survel pandimärke ühe-

poolselt kustutada ning võimaldada lennukit Eestist ära viia. Samaaegselt hagiga esitas kaebaja

ka hagi tagamise taotluse kõikide selliste tehingute ja toimingute keelamiseks, mis on suunatud

lennuki võõrandamisele või koormamisele. Pandilepingu tühistamisavalduse esitamine ei toonud

kaasa pandilepingu tühisust, sest arbitraaźikohtu 30.06.2004 otsusest nähtuvalt puudusid selleks

seaduslikud alused. Kaebaja nõustub, et saades vastaspoolelt pandilepingu tühistamisavalduse,

peaks igale mõistlikule isikule olema selge, et vastaspool ei kavatse lepingut täita. Kuid kaebaja

ei võinud tühistamisavaldust saades kuidagi eeldada, et Lennuamet ligemale poole aasta pärast

kustutab registerpandi ja võimaldab teostada tehinguid, mille tulemusena lennuk kustutatakse

registrist. Lennuki registerpandiga tagatud kaebaja nõue oli samaaegselt vaidlustatud Stockholmi

Kaubanduskoja Vahekohtus peetavas menetluses ning seda tunnustati alles 19.03.2004.a. otsuse-

ga vahekohtu asjas 078/200. Pandilepingu tühistamisavalduse esitamise järel taotles Onako Eesti

AS kaebajat informeerimata Lennuametilt pandimärke kustutamist, mida viimane 3.01.2003.a. ka

tegi. Kaebaja esitas kohe sellest teada saades 14.01.2003.a. Tallinna Halduskohtule kaebuse

Lennuameti 3.01.2003.a. toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja pandimärke taastamiseks

(haldusasi nr 3-553/2003). Lennuamet taastaski teenistusliku järelevalve korras registerpandi

kande 28.01.2003.a. põhjusel, et Onako Eesti AS-l puudus õigus sellise taotluse esitamiseks ning

menetlus haldusasjas lõpetati 14.02.2003.a. HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel. Aktsiaselts ei tunnistanud

AÕS §-st 305 tulenevat omandiõiguse kitsendust, vaid taotles jätkuvalt vastustajalt pandimärke

kustutamist. Kui viimane keeldus ilma pandipidajaks oleva kaebaja nõusolekuta pandimärget

kustutamast, pöördus Onako Eesti AS 14.05.2003.a. kaebusega Tallinna Halduskohtusse, paludes

tunnistada Lennuameti keeldumine pandimärke kustutamisest seadusevastaseks ning kohustada

Lennuametit pandimärget kustutama(haldusasi nr 3-1187/2003). Lennuamet põhjendas oma

27.06.2003.a. vastuväidetes pandimärke kustutamisest keeldumist ning lennukile registerpandi

seadmise õiguspärasust. Nimetatud haldusasjas lõpetas kohus menetluse 25.08.2003.a. toimunud

istungil Onako Eesti AS-i taotluse alusel, sest selleks ajaks oli Lennuamet aktsiaseltsi nõude va-

batahtlikult täitnud. Alles sellel istungil sai kolmanda isikuna menetlusse kaasatud kaebaja pandi-

märke kustutamisest ja lennuki võõrandamisest teada. Lennuamet ei tunnistanud oma toimingute

õigusvastasust kuni kaebaja ja vastustaja vahelise kohtumenetluse lõppemiseni haldusasjas nr 3-

372/2004, takistades kaebajal pandi kustutamisega seonduvate faktiliste asjolude väljaselgitamist,

mida kinnitavad haldusasja menetlusdokumendid. 3.10.2003.a. Valga Maakohtu määrusega alga-

tati Polaster Holding AS-i(Onako Eesti AS) pankrotimenetlus ning lõpetati 20.11.2003.a. pank-

rotti välja kuulutamata raugemise tõttu kuni 1.01.2004.a. kehtinud PankrS § 15 lg 1 p 2 alusel,

kuna võlgnikul ei jätkunud vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise

ja tagasinõudmise võimalus(tl I-139-146). Seega polnud võimalik realiseerida võlgniku pankroti

korral võlausaldajale ettenähtud nõudeid. 16.12.2003.a. kustutati Polaster Holding AS äriregist-

rist, mistõttu nõude menetlemine aktsiaseltsi vastu muutus võimatuks ja 2.02.2004.a. loobus kae-

baja nõudest, kuid see ei tähenda, et kaebaja oleks tunnistanud pandilepingu tühisust ja tühista-

misavalduse õiguspärasust.

Kaebaja kasuks lennukile seatud registerpandi ja lennuki registrist kustutamise järel pole

tekkinud kahju vältimine ega kõrvaldamine enam võimalik. Lennuki omanik sai registerpandi

kustutamisega võimaluse sõiduki võõrandamiseks, mida ta ka tegi. Väär on vastustaja väide, et

kahju tekitas Onako Eesti AS, mis pandilepingut rikkudes müüs lennuki kaebaja kirjaliku nõus-

olekuta OÜ-le Cosmotrade. Pandimärge registris oleks takistanud aktsiaseltsil lennuki võõranda-

mist. Käsitletava vaidluse lahendamisel pole tähtsust, kuivõrd ja kas on võimalik registerpandiga

koormatud õhusõiduki pahausksel müümisel selle heauskne omandamine. Vastustaja väited seo-

ses registri õigusliku tähenduse ja OÜ Cosmotrade väidetava pahausksusega on teineteist välis-

tavad - vastustaja seisukohalt pandimärge registris ei välista lennuki heauskset omandamist, sest

omandaja ei pea teadma pandimärke olemasolust, samas oli OÜ Cosmotrade vastustaja arvates

omandajana pahauskne, kuna ta pidi teadma, et registris on pandimärge ning lennuki omandamist

seetõttu ei toimunudki. Lennuamet pole põhjendanud, miks pidi OÜ Cosmotrade teadma pandi-

märkest, kui see oli juba registrist kustutatud. Vastustaja väide, et pandimärge kustutati ajavahe-

mikus 9.07.-16.07. 2003.a., on väär ja vastuolus Lennuameti poolt varem omaksvõetud asjaolu-

dega. Kogu haldusasja nr 3-372/2004 menetluse kestel asus Lennuamet positsioonil, et lennuk ei

olnud võõrandamise ajal enam panditud. Oma 21.10.2004.a. apellatsioonkaebuses märgib vastus-

taja, et vaadates 30.06. 2003.a. läbi lennuki registrikaarti, leidis Lennuamet, et kuna talle pole pä-

rast pärast pandilepingu tühistamisavaldust esitatud tõendeid pandilepingu kehtivuse kohta, siis

oli põhjendatud lugeda pandileping tühiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2005.a. otsusest

nähtub, et Lennuameti kinnituste kohaselt kustutati pant registrist 30.06.2003.a.(tl I-93). Käsitle-

tavas haldusasjas 4.09.2006.a. esitatud vastuses möönab vastustaja, et registerpant kustutati

30.06.2003.a. ekslikult ilma pandipidaja nõusolekuta(tl I-133). 13.11.2008.a.(õige 2006.a.) seisu-

kohtades kinnitab Lennuamet, et OÜ Cosmotrade polnud heauskne omanik seetõttu, et pidi olema

teadlik pandilepingu kehtivusest, kuigi pant oli registrist kustutatud(tl I-189). Samas teeb Lennu-

amet täiesti meelevaldse ja ebaõige järelduse, et kaebaja kasuks seatud registerpant polegi lõppe-

nud. Kaebaja selle seisukohaga ei nõustu. AÕS § 305 sätestab üheselt, et registerpandiga koorma-

tud eseme võõrandamiseks on nõutav pandipidaja nõusolek, millest omakorda sõltub vastava

tehingu kehtivus TsÜS § 111 mõistes. Kaebaja kahju väljendub temal registerpandi näol eksis-

teerinud asjaõigusliku tagatise kaotuses oma nõudele, mitte lennuki võõrandamises, kusjuures

selle kaotuse põhjustas otseselt Lennuamet registerpandi kustutamise ja sellele järgnenud lennuki

registrist kustutamisega. Kui vastustaja arvates puudus kaebajal pandipidaja staatus ja tema

nõusolekut polnud vaja ei pandimärke kustutamiseks ega ka lennuki võõrandamiseks, siis oli

Onako Eesti AS-i tegevus lennuki võõrandamisel igati õiguspärane ning kaebajal pole alust akt-

siaseltsi vastu nõuet esitada.

Jõustunud kohtuotsustes õigusvastaseks tunnistatud Lennuameti toimingute tulemusel on

kaebaja kaotanud kõik varalised õigused lennuki suhtes, mis tal registerpandi kehtimise ajal pan-

dipidajana olid, eelkõige võimaluse rahuldada pandiga tagatud nõuet pandieseme arvelt. Kaebaja

nõue, mille täitmise tagamiseks kuni 35 000 000 USD ulatuses koormati Onako Eesti AS-le kuu-

lunud lennuk registerpandiga ning mis on tänaseni kaebajale täies ulatuses tasumata, moodustub

kokku 37 801 321,18 USD. Kui Lennuamet poleks teostanud ülalmärgitud õigusvastaseid toimin-

guid, jäänuksid negatiivsed tagajärjed varalises seisundis saabumata ning müügilepingust tulenev

nõue oleks osaliselt rahuldatud lennuki müügist saadava rahasumma ulatuses. Kaebaja aktsep-

teerib lennuki väärtusena 2003.a. Lennuameti poolt vaidluse käigus avaldatud 2 944 120 USD,

millest tuleb lahutada 371 176 USD, lõplikuks summaks jääb 2 572 944 USD, mis vastavalt Eesti

Panga vahetuskursile 19.03.2004.a. seisuga moodustas 32 626 577 kr. Võlaõigusseaduse(VÕS) §-

st 127 lg 6 tulenevalt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud,

kuid kahju täpset suurust ei saa tuvastada. Samal seisukohal on ka Riigikohtu tsiviilkolleegium

lahendis nr 3-2-1-97-07. Võimatus realiseerida õigust saada oma nõudele Swonco Swedish Oil

AB vastu osalist katet pandiesemeks olnud lennuki müügist laekuva raha arvelt ongi kaebajale

saabunud kahjulikuks tagajärjeks. See võimatus pole tekkinud kaebajast olenevatel asjaoludel,

mistõttu vastustaja viited VÕS §-s 139 märgitud kahjustatud isiku võimalikule osale kahju

tekkimises on asjakohatud.

24.03.2005.a. kuulutati Stockholmi ringkonnakohtu poolt välja Swonco Swedish Oil AB

pankrot esmase pankrotimenetlusena Euroopa Liidu Nõukogu 29.05.2000.a. määruse(EÜ) nr

1346/ 2000 tähenduses(tl I-170-181). Kaebaja esitas pankrotimenetluses küll oma nõude summas

37 801 321 USD, kuid kaebajal, pankrotihalduril või mistahes muul isikul on materiaalõiguslikult

ja protsessuaalselt võimatu teostada mistahes õigustoiminguid lennuki võõrandamistehingu taga-

sivõitmiseks pankrotiseaduse(PankrS) §-des 109 ja 110 sätestatud korras. Pankrotihalduri kinni-

tusel pole pankrotinõude rahuldamiseks saadud mingeid makseid enne pankrotti ega pankroti

käigus. Ühtlasi peab pankrotihaldur ebatõenäoliseks niisuguste maksete saamist ka tulevikus selle

pankrotimenetluse käigus(tl I-94-95). Kaebaja ja Swonco Swedish Oil AB vahel sõlmitud toor-

nafta ostu-müügi lepingust tuleneva kaebaja nõudega seonduvaid asjaolusid ning poolte käitumist

selles võlasuhtes on käsitletud Stockholmi Kaubanduskoja Vahekohtu otsuses nr 078/200. Äri-

seadustiku(ÄS) § 218 õiguslik regulatsioon ei võimaldanud ega võimalda kaebajal algatada Ona-

ko Eesti AS-i täiendavat likvideerimismenetlust, mille käigus oleks võimalik OÜ-lt Cosmotrade

nõuda lennuki tagastamist või kahju hüvitamist. Vastustaja viide Riigikohtu 7.02.2005.a. lahen-

dile nr 3-2-1-119-04 on asjakohatu. Nimetatud lahend puudutab tsiviilkoodeksi § 214 lg 1 p 3

kohaldamist likvideeritud ja registrist kustutatud võlgniku vastu nõude rahuldamisel, kui nõude

täitmine oli võimalik ilma võlgniku osavõtuta kolmanda isiku(pantija) poolt antud tagatise arvelt.

Vastustaja püüab uuesti vaidlustada neid haldusasjas nr 3-372/2004 õigusrikkumisena tuvastatud

asjaolusid, mille alusel kohtud rahuldasid kaebaja kaebuse. Kuni 31.08.2006.a. kehtinud haldus-

kohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 17 lg 1 redaktsioon aga sätestas, et asjaolud, mis on tuvas-

tatud jõustunud kohtuotsusega haldusasjas, ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui

sellest võtavad osa samad protsessiosalised. Kaebaja taotles Lennuameti õigusrikkumise tuvasta-

mist selleks, et esitada menetletavas asjas kahjunõue, tuginedes sealhulgas ka HKMS §-le 17 lg 1.

Kahjunõude esitas kaebaja samuti varasema redaktsiooni kehtimise ajal.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Lennuamet pole süüdi kaebajale kahju tekki-

mises. Registerpant kustutati ekslikult ilma pandipidaja nõusolekuta mitmeti tõlgendatava Tallin-

na Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-2/1081/03. Ehkki Tallinna Hal-

duskohtu 21.09.2004.a. otsusega haldusasjas nr 3-372/2004 tunnistati Lennuameti toimingud pan-

dimärke kustutamisel, omaniku vahetuse registreerimisel ja lennuki registrist kustutamisel õigus-

vastasteks, pole need toimingud põhjustanud ega soodustanud väidetava kahju tekkimist kaeba-

jale ning nende tegemata jätmine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. RVS § 13 lg 3 kohaselt

vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui

kahju tekitamist polnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täie-

likult järgides. Lennuk on vallasasi, kõnealuse müügilepingu sõlmimise ajal 1.07.2003a. kehtinud

AÕS-i § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja

valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Sama seadus §

93 järgi võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asja valduse üleandmise asendada väljanõu-

deõiguse loovutamisega omandajale, kui asi on kolmanda isiku valduses. Seega tekib omandi-

õigus lennukile selle üleandmisega(või väljanõudeõiguse loovutamisega) ja võlaõigusliku müügi-

lepingu sõlmimisega ega ole seotud vastavate kannete tegemisega registris(Riigikohtu 17.05.

2001.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-64-01). Järelikult ei takista võimalikud märked(sh. pandimär-

ked) registris lennuki omandiõiguse üleminekut, müügilepingu sõlmimist ja masina füüsilist üle-

viimist teise riiki, kui on täidetud AÕS §-s 92 lg 1 toodud tingimused. Pahatahtlikul õhusõiduki

omanikul on soovi korral võimalik müüa sõiduk kolmandale isikule ka siis, kui vastava õhu-

sõiduki osas on sõlmitud pandileping(mille kohaselt on müügiks vaja pandipidaja nõusolekut) ja

kantud selle kohta ka vastav teave(mitte pandimärge) registrisse kooskõlas lennundusseaduse

(LennS) §-ga 19 lg 1 p 2(1.08. - 1.09.2002.a. kehtinud redaktsioonis). Registri kannetel on vaid

informatiivne tähendus, kusjuures registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esi-

taja(LennS § 19 lg 5). Seetõttu pole võimalik usaldada registrikannete õigsust sarnaselt kinnistus-

raamatuga. Samuti ei sätesta seadus kohustust õhusõiduki ostmisel tutvuda eelnevalt registri

andmetega. AÕS § 297 kohaselt võib vallasasja pandiga koormata selliselt, et panditud asi jääb

pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras (registerpant). Kõnealuse

pandilepingu alusel pole aga registerpanti tekkinudki, sest: 1)õhusõidukite osas pole pandi

seadmise korda seaduses sätestatud(AÕS § 297); 2)kuigi vastavalt AÕS §-le 303 peab register,

kuhu registerpandid registreeritakse, olema avalik, on igaühel isikuandmete kaitse seaduse § 10

lg 1 alusel õigus tutvuda ainult endaga seotud andmetega.

Eeldusel, et pandileping on kehtiv, on Onako Eesti AS lennuki müügilepingust nähtuvalt

müünud pahatahtlikult lennuki OÜ-le Cosmotrade AÕS §-de 92 lg 1 ja 93 alusel ning pandi-

märke olemasolu või puudumine registris ei saanud takistada ei lennuki müügilepingu sõlmimist

ega ka omandiõiguse üleandmist. Müügilepingu punktist 2.1 nähtuvalt ei tuginenud OÜ Cosmo-

trade lepingu sõlmimisel registri andmetele, vaid rahuldus üksnes Onako Eesti AS kinnitustega.

Samuti on lepingu punktide 2.1.3-2.1.5 põhjal ilmne, et OÜ Cosmotrade oli teadlik, et lennuki

osas on sõlmitud kaebajaga pandileping ning lennukile on seatud pandimärge kaebaja kasuks, mis

välistab lennuki heauskse omandamise osaühingu poolt ning et AÕS § 951 lg 3 järgi ei lõppenud

kaebaja pandiõigus lennuki suhtes ei lennuki müügilepingu sõlmimisega ega vastavate toimingu-

te tegemisega registris Lennuameti poolt. OÜ Cosmotrade pahausksus seisneb ka selles, et ta pole

lennuki müügilepingu sõlmimisel olulisel määral järginud käibes vajalikku hoolt(VÕS § 104 lg

4), jättes tähelepanuta asjaolud ja teostamata päringud, mida tavaline isik oleks märganud ja

kontrollinud. Kuna tegemist on väga väärtusliku esemega, on ilmne, et tavaline mõistlik isik

oleks lennuki müügilepingu punktide 2.1.3-2.1.5 alusel kindlasti teinud kolmanda isiku(kaebaja)

õiguste puudumise kontrollimiseks vastava päringu ka kaebajale, mida OÜ Cosmotrade pole aga

teinud. Samuti oli osaühingul enne müügilepingu sõlmimist võimalik tutvuda pandilepinguga re-

gistris või nõuda selle esitamist Onako Eesti AS-lt ja selgitada, kas on olemas pandipidaja nõus-

olek lennuki müügiks. Pahauskselt omandajalt võib asja igal ajal välja nõuda. AÕS § 305 koha-

selt on registerpandiga koormatud eseme võõrandamiseks nõutav pandipidaja nõusolek, TSÜS §

87(1.07.2003.a. redaktsioonis) kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tü-

hine. Eeldusel, et pandileping on kehtiv, on lennuki müügileping seega tühine, sest lennuki

müügiks puudus kaebaja nõusolek ning OÜ-l Cosmotrade ei tekkinud sel põhjusel Lennuki suh-

tes omandiõigust vaatamata vastavate informatiivsete kannete tegemisele registris.

Kaebaja on ise olulises määral põhjustanud endale väidetava kahju tekitamise, tal oli või-

malus oma tegevusega kahju tekkimine täielikult ära hoida, mistõttu tuleb jätta kahjuhüvitis välja

mõistmata. RVS § 7 lg 1 kohaselt saab kahju hüvitamist nõuda vaid sel juhul, kui kahju ei olnud

võimalik vältida. Sama seaduse § 13 lg 1 p 1-5 sätestavad, et hüvitise suuruse määramisel arves-

tatakse: a)kahju tekkimise ettenägematust; b)objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel; c)õiguste

rikkumise raskust; d)eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel;

e)muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. VÕS §

139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu

tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need

asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Riigikohus on 15.04.2008.a. lahendis nr 3-3-1-6-08

p 14 sedastanud et ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus

kahju tekkis osaliselt kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhü-

vitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähenda-

da ka nullini; vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma

tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid

kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida. VÕS § 139 lg 2 sätestab, et 1. lõikes

märgitut kohaldatakse ka siis, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata eba-

tavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tege-

mata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõist-

likult oodata.

Isegi kui põhjuslikku seost Lennuameti toimingute ja kaebaja väidetava kahju vahel ei saa

täielikult välistada, tuleb kahjuhüvitis jätta vastustajalt välja mõistmata. Et Onako Eesti AS ei ka-

vatse pandilepingust tulenevaid kohustusi täita, teadis kaebaja juba alates 12.08.2002.a., mil

aktsiaselts esitas talle avalduse lennuki müügiks antud tagasivõetamatu volituse(pandilepingu p

4.8) tagasivõtmiseks. 12.12.2002.a. saatis Onako Eesti AS kaebajale TsÜS § 98 alusel avalduse

pandilepingu tühistamise kohta, mille kaebaja vaidlustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraa-

žikohtus, paludes tunnustada pandilepingu kehtivust. Vastavalt AÕS-le on pantija kohustatud

panditud asja säilitama ja korras hoidma ning pandipidaja nõudel aru andma asja seisundist ja

asja väärtuse vähenemise või selle hävimise ohust viivitamatult pandipidajale teatama; kui pantija

ei täida oma kohustusi panditud asja hoidmisel, on pandipidajal õigus nõuda pandiga tagatud

nõude rahuldamist enne tähtaega(§ 304 lg 1 ja 2). Võlausaldajal on müügiõiguse tekkimisel õigus

nõuda panditud asja väljaandmist pantija valdusest müügiks(§ 306). Pandilepingu p 4.2 kohaselt

leppisid kaebaja ja Onako Eesti AS kokku, et pandipidaja esimesel nõudmisel on pantija kohus-

tatud pandi eseme omal kulul toimetama pandipidaja poolt nimetatud kohta kolme päeva jooksul

vastava nõude saamisest ja andma tähtajatule hoiule pandipidajale, kellel on õigus kasutada talle

üleantud pandi eset omal äranägemisel. Lepingu p 4.8 järgi anti kaebajale Onako Eesti AS-i poolt

ka tagasivõetamatu volitus lennuki müügiks aktsiaseltsi nimel. Saades 27.12.2002.a. kätte pandi-

lepingu tühistamisavalduse, pidi kaebajale olema täiesti selge, et Onako Eesti AS ei täida oma

kohustusi panditud lennuki hoidmisel ega kavatse täita ka pandilepinguga võetud kohustusi,

sealhulgas kohustust lennukit mitte võõrandada. Seda arvestades pidi ja sai kaebaja endale väide-

tava kahju tekkimise vältimiseks kohe ette võtta samme, et tõrjuda/välistada endale kahju tekki-

mist. Pole oluline, kas kaebaja võis ülalnimetatud avaldusi saades eeldada, et Lennuamet kustutab

pandimärke, vaid oluline on, kas mõistlikkuse põhimõttest lähtudes pidi kaebaja peale pandile-

pingu rikkumisele viitava info saamist 12.08.2002.a. pandipidajana viivitamatult tegutsema, taga-

maks endale pandieseme võõrandamise võimalus oma nõude rahuldamiseks pandieseme arvelt.

Kaebajal oli võimalik nõuda pandiga tagatud nõude rahuldamist enne tähtaega ja lennuki välja-

andmist müügiks, esitades vajadusel selleks vastava hagiavalduse koos hagi tagamise taotlusega.

Kaebaja aga viivitamatult ega ka mõistliku aja jooksul mitte midagi sellist kahju vältimiseks ette

ei võtnud, esitades alles 26.05.2003.a. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtusse hagiaval-

duse Onako Eesti AS-i vastu panditud asja müügiõiguse tekkimise tunnustamise nõudes. Arbit-

raažikohtu 14.07.2003.a. vaheotsuse punktist 2 nähtuvalt esitas kaebaja 26.05.2003.a. dateeritud

avalduse hagi tagamiseks alles 25.06.2003.a. ja vahekohus sai selle kätte alles 4.07. 2003.a.

Avalduse tekst kinnitab, et kaebaja oli kogu aeg teadlik, et pandimärge registris ei takista Onako

Eesti AS-l lennuki võõrandamist ja täiendavat koormamist.

Kui aga pidada pandilepingut kehtivaks, siis on Onako Eesti AS lennukit OÜ-le Cosmo-

trade müües rikkunud pandilepingu p 4.4, millega ta kohustus säilitama omandiõigust lennukile

ning seda mitte müüma ilma kaebaja kirjaliku nõusolekuta. Seega on väidetava kahju kaebajale

tekitanud õhusõiduki pandilepingu väidetav rikkumine Onako Eesti AS-i poolt, vastustaja toimin-

gud pole põhjustanud ega soodustanud kahju tekkimist ning Lennuameti-poolsete toimingute mit-

tetegemine poleks ära hoidnud kahju tekkimist. Kaebaja sai 25.08.2003.a. teada, et pandimärge

on Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määruse alusel registrist kustutatud, lennuk võõranda-

tud ja registrist kustutatud. Koopia nimetatud määrusest jõudis Lennuametisse aga alles 9.07.

2003.a., mistõttu on ilmselge, et ka pandimärget ei kustutatud registrist enne 9.07.2003.a(tl II-

145). Seega oli Onako Eesti AS ja OÜ Cosmotrade vahelise lennuki ostu-müügi lepingu sõlmi-

mise ja lennuki omandiõiguse ülemineku päeval 1.07.2003.a. pandimärge registris veel olemas

ning lepingu p 2.1.4 kohaselt oli ka OÜ Cosmotrade teadlik pandimärke olemasolust, mis üheselt

kinnitab muuhulgas ka fakti, et pandimärge registris ei takistanud vastupidiselt kaebaja ebaõigele

seisukohale mitte kuidagi õhusõiduki võõrandamist ja omandiõiguse üleandmist(küsimus on vaid

selles, kas omandaja oli heauskne või mitte). Et lennuki müügilepingu sõlmimisel oli pandimärge

registris veel olemas ja mõlemad lepingupooled olid sellest teadlikud, nähtub ka Onako Eesti AS-

i esindaja 12.08.2003.a. järelepärimisest nr 1/1451, milles aktsiaselts palub Lennuametil endale

muuhulgas teada anda, kas ja millal kustutati kaebaja kasuks registrisse kantud pandimärge(tl II-

145 pöördel). Alates 1.09. 2003.a., mil Lennuamet esitas vastuseks teabenõudele kaebajale lennu-

ki kannete kohta käivad dokumendid, sealhulgas õhusõiduki ostu-müügi lepingu, oli kaebaja

teadlik, millal, kellele ja mis tingimustel lennuk müüdi, et OÜ Cosmotrade oli pandimärkest

(müügilepingu p 2.1.4) ja kaebajaga sõlmitud pandilepingust(müügilepingu p 2.1.3) teadlik ning

et pandimärke kustutamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määrus tsiviilasjas

nr 2-2/1081/03, mis jõudis Lennuametisse alles 9.07.2003.a. Seega pidi kaebaja olema teadlik ja

eeldama, et lennuki müügilepingu sõlmimise ja omandiõiguse üleandmise päeval 1.07.2003.a. oli

pandimärge registris veel olemas ning järelikult OÜ Cosmotrade pole heauskne ja kaebaja pan-

diõigus lennuki suhtes pole lõppenud. Vastavalt AÕS §-le 95 lg 2 on omandaja pahauskne, kui ta

teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Pahauskselt omandajalt

võib asja igal ajal välja nõuda. AÕS § 951 lg 3 kohaselt ei lõpe omandi üleandmisega vallasasja

koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale, kui omandaja pole omandi üleandmise

ajal õiguse suhtes heauskne. Omandaja on heauskne vaid juhul, kui ta ei tea kolmanda isiku õigu-

sest ega pea sellest teadma. Kui kaebaja eeldas, et pandileping on kehtiv, pidi ta juba alates

2003.a. septembrist temal olemas oleva informatsiooni ning AÕS §-de 305, 95 lg 2, 951 lg 3 ja

TSÜS § 87 alusel olema teadlik ka sellest, et lennuki müügileping on tühine ja selle ostja paha-

uskne.

14.07.2003.a. arbitraažikohtu vaheotsusega keelati Onako Eesti AS-l kõikide tehingute ja

toimingute tegemine lennukiga, kuid kaebaja edastas selle otsuse Lennuametile alles 25.07.

2003.a., mis samuti tõendab kaebajapoolset hoolsuskohustuse rikkumist ja hoolimatust kahju

tekkimise ohu tõrjumisel(tl II-154-155). Pandimärke kustutamisest ja lennuki võõrandamisest sai

kaebaja teada 25.08.2003.a.(vt Tallinna Halduskohtu 21.09.2004.a. otsust, lk 2, viies lõik), kuid

ei võtnud ikkagi ette ühtegi toimingut kahju tekkimise täielikult välistamiseks – ei esitanud

Onako Eesti AS vastu pandilepingu rikkumisest tulenevaid nõudeid, sealhulgas kahju hüvitamise

nõudeid(aktsiaselts oli ju äsja saanud raha lennuki müügist); ei esitanud aktsiaseltsi vastu pank-

rotiavaldust, kuigi pankrotimenetluses oleks olnud võimalik nii lennuki müügilepingu tagasivõit-

mine kui ka nõuete esitamine Onako Eesti AS-i juhatuse liikmete vastu; ei esitanud nõudeid akt-

siaseltsi juhatuse liikmete vastu; ei võtnud ette toiminguid lennuki väljanõudmiseks ostjalt seoses

müügilepingu tühisusega ega esitanud nõudeid ka ostja OÜ Cosmotrade või lennuki valdaja AS-i

Avies vastu. Lennuametil puuduvad täpsed andmed lennuki müügihinna suuruse ja tasumise tin-

gimuste kohta, kuid kui Onako Eesti AS tegelikult ei saanud lennuki müügist raha või kui masin

müüdi alla turuhinna, siis juhul kui kaebaja oleks esitanud pankrotiavalduse ja teavitanud pank-

rotihaldurit lennuki müügitehingust, oleks see ilmselgelt kaasa toonud tehingu tagasivõitmise või

kehtetuks tunnistamise vastavalt PankrS-le. Kaebaja aga Onako Eesti AS-i pankrotimenetluses

haldurile vastavat nõuet ei esitanud, seega puudus pankrotihalduril ka igasugune võimalus

selgitada, kas esineb aluseid lennuki müügitehingu kehtetuks tunnistamiseks, õhusõiduki müügist

saadud võimalike rahaliste vahendite tagasivõitmiseks(kui saadud rahaliste vahendite arvelt ra-

huldati võlausaldajate nõudeid) või vastavate nõuete esitamiseks aktsiaseltsi juhatuse liikmete

vastu, sest pankrotiotsusest nähtuvalt ei teadnud pankrotihaldur ei lennuki olemasolust ega ka

selle müügist. Et kaebaja ei võtnud ette mitte ühtegi mõistlikku toimingut, mis oleks täielikult

välistanud talle kahju tekkimise, tundub võimalik kokkumäng kaebaja ja Onako Eesti AS-i vahel

kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi vastu. Kaebaja loobus 2.02.2004.a. kõikidest oma

nõuetest Onako Eesti AS-i vastu(lennuki müügi õiguse tekkimise tunnustamise nõue, müügi

otsustamise nõue ja panditud õhusõiduki väljanõudmise nõue Onako Eesti AS-i valdusest lennuki

müügiks) ega esitanud peale nimetatud kuupäeva mitte ühtegi nõuet ei aktsiaseltsi, tema juhatuse

liikmete ega ka lennuki ostja vastu. Vastupidiselt kaebaja arvamusele ei välista äriühingu äri-

registrist kustutamine äriühingu nõuete ja kohustuste edasikestmist. ÄS § 218 sätestab üheselt

võimaluse täiendavaks äriühingu likvideerimismenetluseks peale äriühingu registrist kustutamist,

mis tagab ka varasemate äriühingu nõuete ja kohustuste edasikestmise. Samale seisukohale on

asunud Riigikohus 7.02.2005.a. lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-119-04. Kaebaja vastupidine väide

on paljasõnaline. Seega oli ja on kaebajal võimalik algatada Onako Eesti AS-i täiendav likvi-

deerimismenetlus ning nõuda lennuki tagastamist või kahjuhüvitist selle pahauskselt ostjalt.

Seoses nõuetest loobumisega(arvestades siinjuures ka pandilepingu p 8.2) polnud kaebajal alates

2.02.2004.a. enam õigust nõuda lennuki müüki ja lennuki väljanõudmist müügiks. Nimetatud

nõuetest loobumise tõttu pole kaebajal alates 2.02.2004.a. enam mitte mingit õiguslikku alust

esitada kahju hüvitamise nõudeid(sh Lennuameti vastu) seoses võimaluse kaotusega rahuldada

oma nõue lennuki müügi arvelt - sest kaebaja on loobunud pandipidaja õigusest nõuda lennuki

müüki. Kaebaja pole ka ühelgi ajahetkel juhtinud Lennuameti tähelepanu ebatavaliselt suurele

kahju tekkimise ohule. Juba ainuüksi eeltoodud põhjustel tuleks RVS §-de 7 lg 1, 13 lg 1 p 4 ja

VÕS § 139 lg 1 , 2 alusel jätta kahjuhüvitis Lennuametilt välja mõistmata, sest kaebaja laskis ise

oma tegevusetusega endale kahju tekitada, kuigi oleks saanud õiguskaitsevahendite rakendamisel

endale kahju tekkimist täielikult ära hoida.

Väär on kaebaja seisukoht, et Onako Eesti AS-l puudusid seaduslikud alused pandilepin-

gu tühistamiseks TsÜS § 92(eksimus) ja § 94(pettus) alusel. Kaebaja on lepingut sõlmides tegut-

senud hea usu põhimõtte(TsÜS § 138) ja heade kommete(TsÜS § 86) vastaselt, omandades oma

ebaausa käitumisega õigusi, mida ta ausa käitumise korral poleks saanud. Kui isik võtab vastu

tagatised ja pärast seda leiab, et need on ebapiisavad selleks, et varem tekkinud majandussuhteid

jätkata, siis ebapiisavat tagatist vastu võttes on ta vastuollu läinud tsiviilõiguste heas usus teos-

tamise põhimõttega. Samuti on vastuolus hea usu põhimõttega selliste tagatislepingute kehtivuse

tunnustamise nõuded. Kui esitatud tagatised on ebapiisavad, ei saa neid ebapiisavas osas vastu

võtta ja esitada nõudeid ebapiisava tagatise realiseerimiseks – võlgnevuse tagatiseks. Kaebaja on

pandilepingut sõlmides käitunud sõnamurdlikult ja sisuliselt petnud Onako Eesti AS-lt välja pan-

dilepingust tuleneva tagatise. Samale seisukohtale on asunud ka arbiter Jüri Leppik 30.06.2004.a.

arbitraažikohtu otsusele lisatud eriarvamuses. Kuna kaebaja loobus 2.02.2004.a. oma nõudest, lõ-

petas arbitraažikohus selles asjas menetluse(tl I-149-162). Seega on pandileping tühistatud Onako

Eesti AS avalduse alusel ning tühisel tehingul pole algusest peale õiguslikke tagajärgi(TsÜS § 84

lg 1). Pandilepingu tühisuse korral pole kaebajal ka pandipidaja staatust ja seega pole vaja tema

nõusolekut ei pandimärke kustutamiseks ega ka lennuki võõrandamiseks, tühise lepingu alusel ei

saa esitada nõudeid lepingu täitmiseks, sealhulgas nõuet riigi vastu kahju hüvitamiseks.

HKMS § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varem jõustunud kohtulahendi motiivides tuvasta-

tud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus

kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuha-

giga esitatud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Selle sätte järgi toob pooltele õiguslikud taga-

järjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon, otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta

poolte õigusi ja kohustusi. Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus oma 31.10.2007.a.

lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07 p 14. Jõustunud kohtulahendi resolutsiooniga haldusasjas nr

3-372/2004 pole tuvastatud registri õigustloovat tähendust, vaid üksnes Lennuameti toimingute

õigusvastasus.

Tõendamata on väidetava kahju suurus ja olemasolu, kaebaja on esitanud vaid väidetava

Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi 19.03.2004.a. otsuse nr 078/200, mille osas pole

aga selge, kas selline otsus on üldse tehtud(vaja esitada otsuse originaal, koos apostilli ja vande-

tõlgi poolt koostatud tõlkega), kas see on jõustunud ja kas seda otsust tunnustatakse ka Eesti

Vabariigis. Usaldusväärselt on tõendamata, kas väidetava Swonco Swedish Oil AB pankrotihal-

duri 15.06. 2006.a. kirjas toodud võlg eksisteerib ka praegu, kas Rolf Abjörnsson on ikka Swonco

Swedish Oil AB pankrotihaldur ning kas ta on pädev vastava kinnituse ja hinnangu andmiseks

võimalike summade laekumise/mittelaekumise kohta. Nõude suuruse arvestamisel tuleb kasutada

Eesti Panga kurssi Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi otsuse tegemise päeva

19.03.2004.a. kurssi, mis oli 12,68064. Kaebaja pole tõendanud, et Swonco Swedish Oil AB võlg

37 801 321,12 USD eksisteerib ka praegu. Swonco Swedish Oil AB kohustuste täitmine oli taga-

tud kaebaja ja Onako Eesti AS vahel sõlmitud käendus- ja pandilepinguga. Vastavalt VÕS §-le

142 lg 1 kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vas-

tutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlg-

nik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja

vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada(VÕS § 145 lg

1). Tulenevalt sellest, et kaebaja peab tõendama kahju tekkimist ja kahju suurust ning et tegemist

on solidaarvastutusega, peab kaebaja andma teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta.

Tõendamata on lennuki turuväärtus. Pandipidajal pole seoses pandieseme realiseerimise

võimaluse kaotusega võimalik nõuda suuremat kahju, kui oli pandieseme turuväärtus. Lennuki

turuväärtus tuleb leida selle hetke seisuga, mil kaebajal oli reaalselt ja õiguslikult võimalik

õhusõidukit realiseerida. 20.03.1998.a. kapitalirendilepingu nr 5316 järgi oli lennuki hinnaks 4

800 000.- USD, mis tähendab, et pandilepingu sõlmimise ajal 1.08.2002.a. ei saanud see mitte

kuidagi ületada Lennuameti pakutud hinnangulist väärtust 2 944 120 USD ehk 40 628 856 kr,

mis on toodud pandilepingu sõlmimise aja 1.08.2002.a. seisuga, aastaks 2004.a.(eeldusel, et pan-

dileping on kehtiv, polnud kaebajal õigust pandieset nõude tagatisena realiseerida enne 19.03.

2004.a., kui aga Stockholmi kaubanduskoja vahekohtu instituudi otsus jõustus hiljem, siis tuleb

arvestada hilisemat kuupäeva) on lennuk kaotanud oma väärtusest veel vähemalt 742 352 USD(tl

I-206, II-84). Seega oli 2004.a. seisuga lennuki turuväärtus maksimaalselt 2 201 768 USD eel-

dusel, et masin oli sel ajal ka täielikult sõidukorras, mis on kaebaja poolt tõendamata. Ühtlasi

tuleb vastavalt VÕS §-le 127 lg 5 lennuki võimalikust turuväärtusest ja seega ka kaebaja väide-

tavast kahjust maha arvestada kõik kaebaja poolt säästetavad kulud, sealhulgas lennuki müügiku-

lud, Eestisse toimetamise kulud, võimalikud remondikulud(müügilepingu p 2.2.3 järgi vajas ta

remonti), lennujaamamaksud, kütus jne. Lennuki tegelikku turuväärtust saab aga hinnata vaid

eriteadmistega isik ning pooltel sellised eriteadmised puuduvad.

KOHTU PÕHJENDUSED

Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õi-

guste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra sätestab RVS(§ 1 lg 1).

Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes

rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada RVS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega(§ 7

lg 1). Selles sättes sisaldub ka põhjusliku seose nõue teo ja sellega tekitatud kahju vahel, mis

tähendab, et tegu pidi tekitama kahju vahetult ja vältimatult. Vastavalt RVS §-le 12 lg 1 on kahju

kannatanud isikule kahju hüvitama kohustatud avaliku võimu kandja, kelle tegevuse või tegevu-

setusega kahju tekitati. Jõustunud kohtuotsustega on tuvastatud, et Lennuameti toimingud kõne-

alusele lennukile registris kaebaja kasuks seatud pandimärke kustutamisel, lennuki omaniku va-

hetuse registreerimisel ning lennuki kustutamisel registrist on õigusvastased - selle üle vaidlust

enam olla ei saa. Vaidlus käib selle üle, kas nimetatud õigusvastaste toimingutega on Lennuamet

põhjustanud kaebajale kahju. Selle kohtuasja lahendamisel võib kohus anda vaidluse korral

asjaoludele teistsuguse hinnangu kui andsid Tallinna Halduskohus 21.09.2004.a. otsuses nr 3-

372/2004 ja Tallinna Ringkonnakohus 23.05.2005.a. otsuses nr 2-3/347/05. 1.09.2006.a. jõustu-

nud HKMS § 17 lg 1 redaktsiooni kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi

motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Sama põhimõte kohaldus ka varem,

kuigi kuni 31.08.2006.a. kehtinud HKMS § 17 redaktsioon sätestas, et asjaolud, mis on tuvas-

tatud jõustunud kohtuotsusega tsiviil- või kriminaal- või haldus- või haldusõiguserikkumise asjas,

ei vaja tõendamist halduskohtumenetluse asjas, kui sellest võtavad osa samad protsessiosalised.

Riigikohtu halduskolleegium on otsustes nr 3-3-1-47-02 ja nr 3-3-1-94-04 sedastanud, et HKMS

§ 17 sõnastusest ei tulene, et halduskohus oleks teises protsessis tuvastatud asjaoludega pöördu-

matult seotud. Osundatud sätet tuleb mõista nii, et kui ühes protsessis on mingid asjaolud juba

tuvastatud, siis pole neid halduskohtumenetluses vaja enam täiendavalt tuvastada, vaid need asja-

olud võib võtta asja lahendamisel eelduseks. Kui aga protsessiosalised on sellised asjaolud siiski

vaidlustanud või tekib halduskohtul endal kahtlus nende suhtes, siis võib halduskohus uurimis-

printsiibist tulenevalt sellised asjaolud ka ümber hinnata. Riigikohus nentis, et kuigi HKMS § 17

niisuguse tõlgendamise tõttu võib tekkida olukord, kus kohtute poolt tuvastatud asjaolud on

vastandlikud, ei tähenda see siiski, et üks või teine kohtulahend oleks ainuüksi sellepärast

ebaõige. Erinevaid kohtumenetlusi reguleerivad erinevad seadused ja põhimõtted ning osa teavet

võib ilmneda hiljem toimuva kohtumenetluse ajaks. Seetõttu ongi paratamatu, et erinevatel

alustel ja erineval ajal toimuvad kohtumenetlused võivad anda erinevaid tulemusi.

Käsitletavas kohtumenetluses pole tõendamist leidnud, et pandimärge kustutati registrist

30.06.2003.a. Seda on küll märkinud Lennuametit varem esindanud advokaadid haldusasjas nr 3-

372/2004 esitatud apellatsioonkaebuses ja praeguses kohtumenetluses 4.09.2006.a. esitatud sele-

tuses, kuid need märkused ei põhine tõenditel ning on seetõttu käsitatavad üksnes nende advo-

kaatide arvamusena. Esindaja arvamus ei ole aga tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 229 tule-

nevalt tõend. Lennuametist väljastatud dokumentide järgi pandimärke kustutamise täpset kuupäe-

va kindlaks teha pole võimalik, sest registri elektroonilisse kanderaamatusse märke kustutamise

aega eraldi ei märgitud ning see puudub ka paberile kantud pandilepingute nimekirjas(haldusasja

nr 3-372/04 tl 63-66; tl II-145). Kohus ei nõustu aga ka vastustaja praeguse esindaja järeldusega,

et kuna Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2003.a. määrus saabus Lennuametisse 9.07.2003.a., siis

ei saadud ka pandimärget varem kustutada. Põhimõtteliselt on võimalik, et asjast huvitatud isik

Onako Eesti AS viis juba enne 9.07.2003.a. ise selle määruse Lennuametisse ning laskis märke

kustutada. Kohtu arvates võib lugeda tõendatuks, et pandimärge kustutati ajavahemikus 30.06. -

16.07.2003.a. Tegelikult pole pandimärke kustutamise kuupäeval selles vaidluses mingit tähtsust,

sest pandileping märke kustutamise ajal enam ei kehtinud.

12.12.2002.a. koostas Onako Eesti AS avalduse, milles teatas TsÜS §-dele 90 lg 1; 92 lg

1, 2, 3 pp 1 ja 2; 94 lg 1, 2, 3; 98 lg 1 tuginedes kaebajale, et tühistab täies ulatuses 19.07.2002.a.

sõlmitud käenduslepingu ja 1.08.2002.a. sõlmitud õhusõiduki pandilepingu(tl II-53-58). Tulene-

valt TsÜS §-dest 90 lg 1; 92 lg 1, 2, 3 pp 1 ja 2; 94 lg 1, 2, 3 võib seaduses sätestatud korras

tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse ja/või pettuse mõjul; sellisel viisil tühistatud

tehing on algusest peale kehtetu. Aktsiaselts põhjendas lepingute tühistamist sellega, et omas

nende sõlmimise ajal asjaoludest ebaõiget ettekujutust, mille põhjustas kaebaja poolt eksitava

info edastamine või info varjamine. Kaebajaga saavutati suuline kokkulepe, et ta ei alusta Swon-

co Swedish Oil AB vastu võlgnevuse tagasinõudmiseks kohtumenetlust, vaid vaidlus lahenda-

takse rahumeelsel teel, naftatarned jätkuvad ja Swonco Swedish Oil AB võlgnevus kaebaja ees

kustutatakse 3 aasta jooksul kaebaja, Onako Eesti AS ja Swonco Swedish Oil AB vahelise

koostöö käigus tekkiva kasumi arvel. Kaebaja aga esitas juba 18.07.2002.a.(1 päev enne käendus-

lepingu sõlmimist) Swonco Swedish Oil AB-le pretensiooni, nõudes viivitamatult 20 milj. USD

tasumist ning 7.08.2002.a. esitas nimetatud äriühingu vastu hagi Stockholmi Kaubandus-

Tööstuskoja Arbitraaźikohtule. Avalduse kohaselt poleks Onako Eesti AS sõlminud käendus- ja

pandilepingut, kui oleks teadnud kaebaja pahatahtlikust kavatsusest katkestada koostöö ja pöör-

duda kohe peal lepingute sõlmimist Swonco Swedish Oil AB vastu arbitraaźikohtusse.

Vastavalt TsÜS §-le 98 lg 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele

poolele. Kui teine pool tehingu tühistamisega ei nõustu, peab ta tehingu kehtivuse tuvastamiseks

pöörduma kohtusse. Kaebaja kinnitusel sai ta Onako Eesti AS-i avalduse kätte 27.12.2002.a.(tl II-

63). Kaebaja pöördus küll 19.02.2003.a. EKTK Arbitraaźikohtusse hagiavaldusega Onako Eesti

AS-i vastu, milles palus tunnustada kõnealuste käenduslepingu ja õhusõiduki pandilepingu keh-

tivust, täiendades hagi 26.05.2003.a. nõuetega tunnustada kaebaja müügiõiguse tekkimist vaid-

lusalusele lennukile pandilepingu alusel ning otsustada lennuki müük kaebaja nõude rahuldami-

seks Swonco Swedish Oil AB vastu(tl II-50-72). Kuid 2.04.2004.a. loobus kaebaja kõikidest

nõuetest Polaster Holding AS-i(Onako Eesti AS-i) vastu nimetatud isiku lõppemise tõttu, mis-

tõttu arbitraaźikohus oma 30.06.2004.a. otsuses nende nõuete üle ei otsustanud(tl I-149-162).

Kuna jõustunud kohtuotsusega pole kõnealuste lepingute kehtivust tuvastatud, tuleb nii pandi-

kui ka käendusleping lugeda tühistatuks Onako Eesti AS-i 12.12.2002.a. avalduse alusel ning

kuivõrd tühistatud lepingud on algusest peale kehtetud, siis ei saanud pandimärke kustutamine

Lennuameti poolt kaebajale mitte mingisugust kahju põhjustada.

Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vas-

tustaja palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista 102 052 kr õigusabikulusid. Kohus leiab,

et taotletud menetluskulud on asja keerukust ja kestust arvestades vajalikud ja põhjendatud.

Kohtunik: D.Maastik