3-08-1175/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1175 Otsuse kuupäev 01.12.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Vladimir Jarikov´i kaebus Tartu Vangla toimingute – Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirja nr 1-4/1258 ja 06.11.2007.a käskkirja nr 1-4/1282 alusel Vangistusseaduse § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja ebainimlikes tingimustes isoleeritud kambrites hoidmine – õigusvastaseks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vladimir Jarikov; Vastustaja Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1258 (t.l. 41) kohaldati Tartu Vangla kinnipeetava Vladimir Jarikov’i suhtes vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 69 ja § 70 alusel täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist, kuna 02.11.2007.a kella 08:30 ajal esitas V.Jarikov julgestusosakonna ametnikule adresseeritud avalduse, milles teatas, et kavatseb samal päeval võtta protestiks Tartu Vangla vastu, vanglaametniku pantvangi.

06.11.2007.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1282 (t.l. 47) oli Vladimir Jarikov’i suhtes kohaldatud uued täiendavad julgeolekuabinõud, s.o alates 06.11.2007.a edaspidise

2 enesele tahtliku tervisekahjustuse tekitamise ärahoidmiseks isiklike esemete kasutamise keelamine. (06.11.2007.a tekitas V.Jarikov enesele tahtlikult peavigastuse).

09.06.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse Vladimir Jarikov´i kaebus Tartu Vangla toimingute peale – Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirja nr 1-4/1258 ja 06.11.2007.a käskkirja nr 1-4/1282 alusel Vangistusseaduse § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja ebainimlikes tingimustes isoleeritud kambris hoidmine.

03.09.2008.a määrusega võttis kohus V.Jarikov’i kaebuse menetlusse.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt paigutati kaebuse esitaja 02.11.2007.a Tartu Vanglas Vangistusseaduse § 69 alusel isoleeritud kambritesse. Kaebaja märgib, et isolatsiooni sattus ta mitte omal tahtel, vaid selles on süüdi vangla ning ta vaidlustab isoleeritud kambrites hoidmise tingimusi. (t.l. 5,9)

Kaebuse kohaselt oli kambris nr 1081 sealsete tingimuste tõttu väga raske elada ning kaebajal tekkisid probleemid südamega, mille tulemusena talus ta atakke iseseisvalt, kuna valvuri väljakutsumise nupp ei töötanud ja ukse juurde minna ei saanud, sest osa kambrit on eraldatud trellidega. Kaebaja märgib, et kambris nr 1081 oli rikutud aken ning seetõttu oli kamber nagu külmakamber. Külma vastu ei aidanud ka teki sisse mässimine.

Kaebaja märgib, et vangla käitumine tema suhtes oli väga vaenulik, kuigi kaebaja leiab, et tema käitumine on olnud alati hea ning ta ei ole rikkumisi toime pannud. Kaebaja selgitab, et on korduvalt pöördunud vangla direktori poole, et kõik ebainimlikud tegevused lõpetataks.

Kaebaja soovib oma kaebuses tähelepanu juhtida asjaolule, et tema kaal oli kambrisse nr 1081 paigutamise hetkel 59 kg, kuid kuna vangla ei andnud kaebuse kohaselt kaebajale peaaegu terve kuu toitu, kaotas kaebaja oma kehakaalust ligi 10 kg. Lisaks keeldus meditsiiniosakond kaebuse kohaselt kaebajale välja kirjutamast vitamiine ning 12, 13, 14 ja 15. novembril 2007.a jäi kaebuse esitaja ilma osast söögist, kuna puudusid vajalikud toidunõud.

Kaebaja lisab, et 06.11.2007.a võtsid vanglatöötajad ta riidest lahti, võtsid temalt riided ära ja jätsid väga külma kambrisse. Kaebaja esitas korduvalt taotlusi, et saada kätte oma isiklikud asjad: sokid, spordisärk, aluspüksid, käterätt, hambapasta, hambahari, seep. Jalutuskäigu jaoks mütsike, kindad, tossud, kampsun. Asjad anti kaebajale tagasi alles 2007. a detsembri keskel. Seega viidi kaebuse kohaselt kaebaja jalutama lühikeste käistega ja lahtise rinnaosaga pidžaamas nii pakases kui lumes, aga boksis lasti selga panna vangla jope, millel polnud nööpe ees.

08.11.2007.a pani kaebuse kohaselt valvur kaebaja kinni väljas asuvasse jalutusboksi üheks tunniks, kaebaja oli paljajalu kummikingades. Samuti pidi kaebaja käima vanglas ringi käeraudades, mis olid liiga kõvasti kokku tõmmatud.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla ei tunnista isegi ligilähedaselt Euroopa karistusseaduse Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusi REC (2006)2, millega rikub Tartu Vangla ühtlasi ka inimõiguste deklaratsiooni § 30 ning suhtub üleolevalt ka Eesti Vabariigi Põhiseadusesse.

3 Seega tulenevalt eeltoodust, palub V. Jarikov tunnistada õigusvastaseks järgmised Tartu Vangla toimingud: Vangistusseaduse § 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ja ebainimlikes tingimustes isoleeritud kambris hoidmine preventiivse eesmärgiga ja edaspidiseks kahju hüvitamise nõude võimaldamiseks.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et V.Jarikov'i kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1258 kohaldati Vladimir Jarikovi suhtes vangistusseaduse (edaspidi VangS) §§ 69 ja 70 alusel täiendava julgeolekuabinõuna vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist tingis asjaolu, et 02.11.2007.a kell 8.30 esitas kaebaja julgeolekuosakonna ametnikule adresseeritud avalduse, milles teatas, et ta kavatseb võtta protestiks Tartu Vangla vastu vanglaametniku pantvangi. Protest vangla vastu tulenes sellest, et süüdimõistetute lahtises sektsioonis S2 oli toidujagajaks kinnipeetav isik, kes kaebajale ei meeldinud.

Kaebaja paigutati 02.11.2007.a eeluuritavate eluhoone E2 sektsiooni kambrisse nr 1081. Kaebaja väited, et kambris oli katkine selektor ja aken ning, et tema ei saanud seetõttu võtta ühendust valvuritega ja pidi kannatama külma käes, ei vasta tõele. Tartu Vanglas teostatakse perioodiliselt kambrite tehnilisi kontrolle, mille alusel koostatakse jooksev nimekiri remontimist/parandamist vajavatest töödest mida arvestades tehnilisi ja finantsilisi võimalusi ka tehakse. Tartu Vangla andmete kohaselt ei ole kambris nr 1081 selektorit parandatud ja käesoleval hetkel on see terve, mis tõendab, et see pole katki olnudki. Samuti ei ole Tartu Vangla poole pöördunud kaebustega kambri tehnilise olukorra kohta kinnipeetavad, kes viibisid kambris nr 1081 enne kaebajat. Kaebajale on mitmeid kordi vastatud, et kamber nr 1081 on tehniliselt korras ning, et mõõdetud temperatuur kambris on 21 oC, mis on täiesti normidele vastav.

Vastustaja leiab, et kaebaja väide selle kohta, et kamber on trellidega poolitatud, ei vasta tõele. Mitte ükski kamber ei ole praegu ega ole kunagi olnud trellidega poolitatud. Kambrites nr 1024, 1066 ja 1081 on kambriuksest umbes 1 m kaugusele sissepoole paigaldatud lisatrellid, mille eesmärgiks on toiduluuki või kambriust avavate vanglaametnike kaitsmine kambrisse paigutatud kinni peetava isiku rünnete eest.

Vastustaja selgitab, et kaebajat on mitmeid kordi Tartu Vanglas kaalutud ning erinevalt kaebaja arusaamisest kaalukaotusest näitavad numbrid vastupidist (15.10.07.a kaal 59 kg, 08.11.07.a kaal 59 kg, 22.11.07.a kaal 59 kg, 31.01.08.a kaal 65 kg, 10.08.08.a kaal 63,9 kg). Seega võttis kaebaja kambris 1081 viibimise perioodil ( 02.11.07-20.12.07.a) kaalus 6 kg juurde. Tervisekaardi kohaselt olevat kaebaja nälginud (t.l. 95) ja seda tegi ta enda otsuse alusel ja seega ei ole kaebaja ise enda tervise eest hoolitsenud.

Kaebaja ei ole pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega saada vitamiine. 22.11.2007.a käis arsti vastuvõtul kroonilise eesnäärmepõletiku tõttu, raviks määrati Prostamol (looduslik preparaat). Kaebaja sõnade kohaselt jäi tema 12., 13., 14. ja 15.novembril 2007.a osaliselt söömata põhjusel, et polevat nõusid. Tartu Vanglal on kohustus toitlustada kõiki Tartu

4 Vanglas viibivaid kinnipeetavaid isikuid, kõigil kinnipeetavatel isikutel v.a kartserikambris distsiplinaarkaristust kandvatel kinnipeetavatel on kambris vangla poolt antud nõud, mille puhtuse eest hoolitseb iga kinnipeetav ise. Kaebajale kohaldati alates 06.11.2007.a isiklike esemete kasutamise keeld, mis aga ei tähenda, et kaebajalt võeti ära ka vangla nõud. Kaebaja ei ole seda ise ka väitnud. Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema jäi osast toidust ilma põhjusel, et toidunõusid ei olnud.

Mis puudutab kaebaja riietust, siis vastustaja selgitab siinkohal, et Tartu Vangla direktori 06.11.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1282 kohaldati kaebaja suhtes täiendava julgeolekuabinõuna VangS § 69 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel isiklike esemete kasutamise keelamist, põhjusel, et 06.novembril 2007.a tekitas kaebaja endale ise peavigastuse. Nimetatud paragrahvi lõike 2 punkt 2 annab võimaluse kohaldada alternatiivina, kas isiklike riiete või isiklike esemete või mõlema kasutamise keelamist. Kaebaja suhtes keelati isiklike esemete kasutamine, mis tähendab, et temale jäeti alles tema enda isiklikud riided. Kaebaja isiklikest asjades on 22.08.2007.a koostatud ühtne asjade nimekiri. Nimetatud nimekirjast nähtub, et kaebajal oli kambris riietusesemetest 2 paari aluspükse, 4 T-särki, 2 paari sokke, 1 nokamüts, nahktagi, 2 paari spordidresse, ühed üksikud dressipüksid, eraldi dressipluus, lühikesed püksid, sviiter, 2 paari spordijalanõusid, 2 paari plätusid. Kaebaja väite kohaselt taotles tema vanglalt mitmeid kordi isiklike asjade saamist ning detsembri keskpaigas need ka anti. Kaebaja on tõesti pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega vahetada kambris olevaid asju laos olevate vastu. Tartu Vangla rahuldas kaebaja taotluse ning 10.12.2007.a sai kaebaja laost oma soovitud asjad kätte.

13.11.2008.a toimunud kohtuistungil selgitas Tartu Vangla esindaja Eva Panksepp, et ta käis ise Tartu Vangla kambreid kontrollimas ja kõik kambrid vastasid seaduses ettenähtud nõutele. Nendes on teostatud korralist remonti. Kõikidel akendel on trellid ees, nii sees kui väljaspool ja see on nii kõikides kambrites. Valgustihedus on mõõdetud siis, kui trellid olid akende ees. Juurde keevitatud mitte midagi ei ole. Jarikov oli kambris nr 1024 ja sel hetkel kui vastustaja esindaja kambris käis, kurtis Jarikov’i kambrikaaslane ainult selle peale, et nemad ei saa laua peal süüa, kuna neil on seal televiisor. Jarikov ei kaevanud millegi üle. Kaebaja nõudlikkus võib tingitud olla tema pikaajalisest isolatsioonist. Vastustaja esindaja märkis, et kaebaja ei lase ühelgi kontaktisikul endale midagi ka selgitada. Kaebaja kambrikaardi järgi ja laos ei olnud ühtegi dokumenti, et kaebajal oleks midagi ära võetud. Vastustaja esindaja usub, et ilmselt oli probleem selles, et kaebajal olid vangla riided ja ta tahtis isiklikke riideid, mis olid suuremalt osalt laos. VangS § 46 kohaselt kannab kinnipeetav vanglariietust ja ei ole tähtsust selles, kas tal isiklikud riided võeti ära või ei. Eriluba talle isiklikeks riieteks antud ei ole. Isegi juhul, kui kaebajalt võeti ära isiklikud riided, ei rikkunud see tema õigusi.

13.11.2008.a toimunud kohtuistungil lisas vastustaja esindaja, et tänapäevased normid, mille aluseks on pikaajalised uuringud, eeldavad, et üldjuhul oleks tööpinna, kus toimub kirjatöö vms, valgustatus vähemalt 500 lx. Ruumi üldvalgustatus (ehk tööpiirkonna ümbruse valgustatus) peaks enamasti olema vähemalt 300 lx ehk umbkaudu 70% tööpinna valgustatusest. Seega isegi juhul, kui kaebaja elukambrisse oleks paigaldatud veel mingid trellid, ei vähendaks need valgustatust sedavõrd, et valgustihedus oleks alla 300 lx. Elrato Katselabor viis 21.05.2002.a Tartu Vangla ruumides läbi valgustiheduse mõõtmise, mille kohta koostati protokoll nr 198/1. Protokollis on ära toodud kinnipeetava elukambri päevase valgustiheduse mõõtmistulemused ja sealt nähtub, et üldvalgustuse mõõte tulemiks on 550 lx, mis ületab normi peaaegu kahekordselt.

5 Seega, tuginedes eeltoodule, palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta V.Jarikov’i kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1258 kohaldati kinnipeetav Vladimir Jarikov’i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid seoses sellega, et ta 02.11.2007.a kella 8:30 ajal esitas ähvardava kirja võtta protestiks (et toitu jagas kinnipeetav, kes talle ei meeldinud) Tartu Vangla vastu vanglaametnik pantvangi. (t.l. 42) Alates 02.11.2007.a kohaldati V. Jarikov’i suhtes raske õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ja tagamaks vangla julgeolekut ning välistamaks võimalikud V.Jarikov’i poolsed rünnakud teiste isikute suhtes tulevikus, vanglasisese liikumisja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja väljaspool kinnipeetava elukambrit saatmisel ohjeldusmeetmetena käeraudade kasutamist.

Käskkirja kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamine toimub üks kord kuus 20. kuupäeval (t.l. 41).

06.11.2007.a Tartu Vangla direktori käskkirjaga nr 1-4/1282 kohaldati kinnipeetav V.Jarikov’i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid põhjusel, et 06.11.2007.a kambris nr 1081 kella 10:10 ajal tekitas V.Jarikov enesele tahtlikult peavigastuse vastu trelle jooksmise teel. Meditsiiniosakonnas fikseeriti V.Jarikov’i otsmikul 3 mm pindmine haav ja marrastused, mis puhastati ning õmblust ei vajanud. Käskkirja kohaselt oli piisavalt alust arvata, et V.Jarikov võib jätkata tahtlikult oma tervise kahjustamist ja alates 06.11.2007.a kohaldati tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid edaspidise enesele tahtliku tervisekahjustuse tekitamise ärahoidmiseks isiklike esemete kasutamise keelamise näol. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni asjaolude äralangemiseni, mille ülevaatamist tehakse üks kord kuus 20. kuupäeval (t.l. 47).

V.Jarikov’i suhtes oli kohaldatud Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkirjaga nr 1-4/1258 täiendavaid julgeolekuabinõusid (isoleeritud kambris viibimine) alates 02.11.2007.a kuni 22.05.2008.a. Sellel ajavahemikul viibis V.Jarikov mitmetes kambrites alljärgnevalt: 02.11.07 – 20.12.07 kamber nr 1081; 20.12.07 – 02.04.08 kamber nr 1064; 02.04.08 – 16.04.08 viibis V.Jarikov Tallinna Vanglas; 16.04.08 – 22.05.08 kambris nr 274; 22.05.08 – 23.05.08 kambris nr 1077; 23.05.08 – 23.05.08 kambris nr 1065; 23.05.08 – 29.05.08 kambris nr 1062; 29.05.08 – 12.06.08 kambris nr 1064.

22.05.2008.a isoleeritud kambris hoidmine lõpetati. Kaebaja vaidlustas julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kambrites kinnipidamise tingimuste rikkumist (t.l. 5) ja ebainimlikes tingimustes isoleeritud kambris hoidmist. Seega peab kohus kontrollima V.Jarikov’i kambrite nr 1081, 1064, 274, 1077 tingimusi.

Seoses sellega, et käesolevas asjas vaidlustas kaebaja tingimusi kambrites seoses VangS § 69 kohaldamisega ja see kestis kuni 22.05.2008.a, ei aruta kohus kambrite 1066 ja 1113 tingimusi. Nimetatud kambrite tingmusi vaidlustab kaebaja eraldi ja see on haldusasja 3-08- 1684 toimikus. Seoses sellega, et V.Jarikov kambris nr 274 praktiliselt ei viibinud ja tema

6 taotlusel oli ta jäetud endisesse kambrisse nr 1077, ei vaata kohus läbi kambri nr 274 tingimusi. Kaebaja vaidlustas kambrite nr 1081, 1064, 1077 tingimusi. Need kambrid paiknevad E-hoone 2. sektoris, mis on suletud sektor (t.l. 92). Kaebuse kohaselt kambris nr 1081 ei töötanud väljakutsumise nupp (selektor), kamber oli osaliselt poolitatud rauast trellidega, kamber oli külm ning aken oli korrast ära (t.l. 2,4).

Vastustaja teatas kohtule (t.l. 39), et kaebaja väited selle kohta, et kambris nr 1081 oli katkine selektor ja aken ning, et tema ei saanud seetõttu ühendust valvuritega ja pidi kannatama külma käes, ei vasta tõele. Tartu Vanglas teostatakse perioodiliselt kambrite tehnilist kontrolli ja vajadusel neid remonditakse ja parandatakse. Kambris nr 1081 selektor töötas ning seda ei ole kunagi parandatud, ei ole ta katki olnudki. Kinnipeetavad, kes viibisid kambris nr 1081 ei ole kunagi kaevanud kambri olukorra üle. Kamber nr 1081 on tehniliselt korras, on mõõdetud temperatuur ja see on 21 oC, mis on täiesti normidele vastav.

Kaebaja kaebas, et kambris nr 1064 ei tööta ringmasteri seinaterminal ja seetõttu ei olnud temal võimalik vajadusel abi kutsuda seoses sellega, et kamber oli külm.

Vastustaja 06.03.2008.a kontrollis selektori seisu ja see oli täiesti korras, oli väga hea side II sektori valvuriruumiga ning peavalvekeskusega. Samas mõõdeti ka kambri temperatuuri ning see oli 22 oC, mis on täiesti normidele vastav (t.l. 43).

Kambri nr 1077 seisukorra kohta seletas vastustaja (t.l. 82), et see vastab VangS § 45 lõikes 1 ja VSkE § 7 sätestatud nõuetele.

Vangistusseaduse § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas.

Vangla sisekorraeeskirja § 7 kohaselt kuuluvad toa või kambri sisustusse ühevõi kahekordsed voodid, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht igale kinnipeetavale, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, võimaluse korral pesemiskoht, võimaluse korral WC.

VSkE § 6 lg 6 kohaselt on kinnipeetavale toas või kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

13.11.2008.a teostas kohus Tartu Vanglas kambrite 1062, 1064, 1065, 1066, 1077, 1079, 1081, 1113 paikvaatluse ning koostas vaatlusprotokolli.

Käesolevas kaebuses Vladimir Jarikov vaidlustas kambrite 1081, 1064, 1077 tingimusi ning kohus teostas Tartu Vangla nimetatud kambrite ülevaatust ning tuvastas (t.l. 115-116), et kambris nr 1081 oli valjuhääldi korras ja väljakutsumisnupp (selektor) töötas. Kambri ukse taga asus standardne avatav trelluks, mis moodustas eeskoja. Kambri suurusest (10 m2) moodustab see 1,5 m2. Seega jääb kambri suuruseks 8,5 m2, mis vastab nõutud normile (VSkE § 6 lg 6). Kambris oli normaalne temperatuur, siseaken oli korras. Kambris nr 1064 oli samuti valjuhääldi korras ja töötas ka väljakutsumisnupp (selektor). Kambris oli normaalne temperatuur.

7 Kamber nr 1077 vastas esitatud nõuetele ja vaatlusprotokollis oli see fikseeritud. Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et kambrites nr 1081, 1064, 1077 olid ebainimlikud tingimused ja kambrid ei vastanud VangS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Kohus peab vajalikuks märkida, et VSkE § 7 lg 1 p 5 kohaselt kambri sisustusse kuulub valjuhääldi ainult võimaluse korral. Tartu Vanglas valjuhääldi süsteemi sees on selektor, ehk ringmasteri seinaterminal ja see funktsioneeris.

Käesoleva asja raames kaebaja vaidlustas Tartu Vangla tegevusetust – vitamiinide mitteandmine, toiduta jätmine, kaalust allavõtmine.

Kaebaja väited on vastustaja kirjaliku vastusega ümberlükatud (t.l. 39-40). Vastustaja andmetel 15.10.2007.a kaalus V.Jarikov 59 kg, 08.11.07.a – 59 kg, 22.11.07.a – 59 kg, 31.08.08.a - 65 kg. Vastustaja andmete kohaselt võttis kaebaja kambris nr 1081 viibimise perioodil (02.11.07 – 20.12.07) kaalus juurde 6 kg. Kohus märgib, et kinnipeetava kehakaalu vähenemine vanglas oleku ajal iseenesest ei too kaasa tervisekahjustumist. Kaebaja peab tõestama selles vastustaja süü Riigivastutuse seaduse § 7 ja § 9 kohaselt, kuid seda ei ole kaebaja teinud.

Kaebaja ei ole pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole taotlusega saada vitamiine. Haiguskaart näitas, et 22.11.07.a käis V.Jarikov arsti vastuvõtul kroonilise haiguse tõttu ning talle määrati looduslik preparaat, kuid vitamiine ta ei olnud küsinud (t.l. 39).

Kaebuse kohaselt jäi V.Jarikov 12., 13., 14. ja 15. novembril 2007 osaliselt söömata põhjusel, et polevat toidunõusid. Vastustaja kirjalikus vastuses teatas kohtule (t.l. 40), et kõigil kinnipeetavatel isikutel on kambris vangla poolt antud nõud (väljaarvatud kartserikambris), mille puhtuse eest hoolitsevad kinnipeetavad ise. Alates 06.11.2007.a oli kaebajale keelatud isiklike esemete kasutamine, kuid see ei tähenda, et kaebajalt võeti ära ka vangla nõud. Kaebaja ei ole seda ka ise väitnud ja seega ei vasta tõele kaebaja väide, et tema jäi osast toidust ilma põhjusel, et toidunõusid ei olnud.

Selles osas ei kuulu kaebus rahuldamisele.

Käesolevas kaebuses kaebaja kirjutas, et vanglaametnikud võtsid ära tema isiklikud riided ja asjad ning andsid asemele pidžaama (t.l. 1). Kohus leiab, et isiklikud asjad olid kaebajalt ära võetud õiguspäraselt Tartu Vangla direktori 06.11.2007.a käskkirja nr 1-4/1282 alusel, millega keelati isiklike esemete kasutamist selleks, et vältida enesele tahtlikult vigastuste tekitamist. Nimetatud käskkirja alusel V.Jarikov’i isiklikud riided ei olnud ära võetud. Vastustaja lisas kohtule dokumendid, mille kohaselt kaebaja kambris olid 2 paari aluspükse, 4 T-särki, 2 paari sokke, 1 nokamüts, nahktagi, 2 paari spordidresse, ühed dressipüksid, üks dressipluus, lühikesed püksid, sviiter, 2 paari spordijalatsid, 2 paari plätusid. (t.l. 65, 92-93) Kaebajal oli õigus vanglas oleku ajal ja jalutuskäigule minnes kasutada vangla riideid ja seega jalutamiseks takistust ei olnud.

Kaebaja pöördus vangla poole vahetada kambris olevad asjad laos olevate vastu ja see rahuldati 10.10.2007.a (t.l. 50-51).

Seega ei kuulu kaebus selles osas samuti rahuldamisele.

8 Seoses V.Jarikov’i kaebusega oli kambrites nr 1064 ja 1081 kontrollitud ringmaster seinaterminale ning mõlemad töötasid. Kambrite sisetemperatuur oli kambris nr 1064 22 oC ja kambris nr 1081 21 oC, mis vastab normile.

Käesolevas asjas V.Jarikov vaidlustab 08.11.2007.a jalutusboksis 1 tunni vältel jalutamist kergelt riietatuna, kuna tal ei olnud vastavaid sooje riideid. Kaebaja väited, et tal puudusid soojad riided jalutuskäiguks, ei vasta tõele. Prokuratuuri loal 07.10.2008.a kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt (t.l. 58-60) andis 08.11.2007.a valvur A. Pärn V.Jarikov’ile selga vangla jope (kaebaja ütluste kohaselt). Tunnistaja Meelis Ludvig andis V.Jarikov’ile sokid (t.l. 59).

Tunnistaja M.Hapunova (t.l. 59) ütlustest nähtub, et V.Jarikov ei ole 08.11.2007.a avaldanud, et teda oleks ilma sokkideta ja õhukeses riietuses paigutatud jalutusboksi. Ülalnimetatud määrusega on tuvastatud, et V.Jarikov annab vastuolulisi ütlusi, nimetab pidžaamaks Tartu Vangla standardset vormi, ei teavitanud vanglaametnikke, et tal külm on ja seega määrati lõpetada kriminaalasi KrMS § 199 lg 1 punkt 1 alusel, sest puudus alus kriminaalmenetluseks (t.l. 60).

Seega ei kuulu kaebus selles osas rahuldamisele.

Kaebusest võib aru saada, et V.Jarikov vaidlustas kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kord kuus 20. kuupäeval ülevaatamist. Vastustaja esitas kohtule selle kohta igakuulised protokollid, mille on kinnitanud 27.11.07, 28.12.07 ning 30.01.08, 04.02.08, 03.03.08, 14.04.08, 12.05.08 direktori asetäitja vangistuse alal. Nende protokollide väljavõtted on lisatud toimikusse (t.l. 108-114).

Seega ei kuulu V.Jarikov’i kaebus selles osas samuti rahuldamisele.

Tartu Vangla vastas kohtu küsimustele seoses V.Jarikov’i kaebusega ja selle vastuse punktidega 3.1, 3.3, 4.1, 4.2, 4.3, 5, 6, 7.2, 8.1 on tõendatud, et Tartu Vangla toimingud V.Jarikov’i suhtes ei olnud õigusvastased ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. (t.l. 64-66)

Kohus leiab, et V.Jarikov’i suhtes § 69 kohaldamise kohta on motiveeritud aktid, milles on märgitud õiguslik alus.

Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a käskkiri nr 1-4/1258 ja 06.11.2007.a käskkiri nr 1-4/1282 vastavad haldusakti nõudmistele, kuna on järgitud haldusakti vormi (HMS § 55), on märgitud haldusakti põhjendused (HMS § 56), on märgitud vaidlustamisviide (HMS § 57). Haldusakt on välja antud järgides HMS § 54 – välja antud pädeva haldusorgani poolt, kehtiva õiguse alusel, on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktid on motiveeritud lähtudes faktilistest asjaoludest, kaebaja nende asjaolude osas ei vaielnud.

Seega ei kuulu kaebus selles osas samuti rahuldamisele.

HKMS § 15 lg 3 kohaselt on kaebuse esitaja kohustatud põhjendama oma väiteid vastavate tõenditega. Kaebaja väited ei ole kinnitatud dokumentaalselt, on vastuolulikud ja ei ole asja arutamise käigus leidnud kinnitust.

9 Kaebaja esitas kohtule mitu kaebust, osades nendest on menetlus lõpetatud ning hetkel on menetluses 7 kaebust haldusasjades 3-08-1175 (käesolev asi), 3-08-1418, 3-08-1684, 3-08- 1845, 3-08-1846, 3-08-1847, 3-08-1987. Kaebaja ei märgi oma avaldustes, taotlustes, täiendustest, mis asja juurde kuulub tema üks või teine pöördumine ja leiab, et kohus peab ise selekteerima tema pöördumised. Tihti on kaebaja ühes pöördumises käsitletud neid asjaolusid, mida menetletakse teistes asjades.

Seega määras kohus menetlusse võtmise määruses, mida kohus menetleb V.Jarikov’i haldusasjas 3-08-1175 ja kohus ei lubanud kaebajal väljuda selle asja raamest.

Tartu Halduskohtus on järgmised V.Jarikov’i kaebused: 3-08-1684 – Tartu Vangla kambrite nr 1066 ja 1113 nõuetele mittevastavuse tuvastamine ja seega käesolevas haldusasjas kohus ei ole menetlenud V.Jarikov’i avaldusi, kaebuseid ja taotlusi seoses kambrite nr 1066 ja 1113 tingimustega.

3-08-1987 – V.Jarikov’i kaebus Tartu Vangla toimingute (11.08-25.08.08 jalutuskäigule mittevõimaldamine, 11.08.08 desinfitseerimise jääknähtudega kambris olemine, 11.08- 25.08.08.a riiete äravõtmine) õigusvastasuse tuvastamiseks ja seoses sellega käesolevas asjas kohus ei ole menetlenud V.Jarikov’i avaldusi, taotlusi, kaebuseid, mis on asja 3-08-1987 sisu.

Asjas 3-08-1845 V.Jarikov vaidlustas Tartu Vangla direktori 14.08.2008.a käskkirja nr 1- 4/1111 (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine alates 14.08.2008.a) tühistamise nõudes, aga käesolevas haldusasjas 3-08-1175 menetleb kohus täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamist Tartu Vangla direktori 02.11.2007.a ja 06.11.2007.a käskkirjade alusel.

Seoses sellega, et V.Jarikov’i poolsetes pöördumistes kohtu poole käesolevas asjas 3-08-1175 kirjutas V.Jarikov jätkuvalt asjaoludest, mis ei puuduta asja nr 3-08-1175, märgib kohus, et asjades 3-08-1846 ja 3-08-1847 menetleb kohus V.Jarikov’i kaebuseid Tartu Vangla toimingute peale seoses 30.05.2008.a käetrauma ravimisega ja 11.08.2008.a meditsiinilise abi mitteandmisega (kaebused südamega).

11.09.2008.a selgitas kohus kaebajale, et kõiki tema kaebuseid ei ole võimalik lisada lõpmatuseni ühe asja juurde ja kohus soovitas V.Jarikov’il veelkord mitte kirjutada ühte kaebusesse selliseid nõudmisi ja asjaolusid, mis on kohtul registreeritud teiste iseseisvate kaebustena, sest V.Jarikov’i kaebused kattuvad mingil määral ja kohus menetlusse võtmise määruses kirjeldas kaebuse sisu, mida menetletakse (t.l. 29-32).

Kaebaja palus käesoleva asja arutamise käigus mitu korda „tagastada oma kaebus“ (t.l. 22, 25, 52, 79, 85, 86) ja 04.11.08.a vastas kohus kaebajale, et seadus ei näe ette menetluses olevate kaebuste koos lisadega „tagastamist“ kaebaja taotlusel. Kohus selgitas kaebajale kaebusest loobumise võimalust ja selle tagajärgi (HKMS § 24 lg 2). Käesoleva asja raames V.Jarikov’ilt ei ole tulnud avaldust kaebusest loobumise kohta. (t.l. 89) Ülaltoodu alusel ei saanud kohus neid avaldusi tõsiselt võtta ja hakata kohaldama kaebusest loobumist.

13.11.2008 toimunud kohtuistungil oli kaebaja agressiivne, rikkus pidevalt kohtu korda, karjus, viskas ennast pikali, kasutas kohtu suhtes solvavaid väljendeid, ei täitnud kohtuniku korraldust käituda korrektselt ning hakkas kohtuistungil tekitama endale enesevigastust.

10 Kohus kutsus kaebuse esitajale kiirabi ja arstid tuvastasid, et V. Jarikov’i tervisega on kõik korras. Vaatamata sellele keeldus V. Jarikov seletusi andmast ning palus konvoil ennast istungilt ära viia.

Kohus hoiatas HKMS § 15 lg 4 järgi, et V. Jarikov’i lahkumine kohtuistungilt ei takista kohtuistungi jätkamist. Seega on kindlaks tehtud, et kaebaja ei soovinud anda seletusi oma kaebuse raames ja ei soovinud kaebust tõendada. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja soovis iga hinnaga menetlust venitada ja katkestada asja arutamist ning istungit edasi lükata. Kohus tegi järelduse, et kaebaja ei olnud huvitatud asja sisulisest arutamisest ja seega ei täitnud kaebaja oma kohustusi lähtuvalt HKMS § 15 lg-st 3.

Halduskohus, tutvunud esitatud kaebusega, selle täiendustega ja vastusega, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel rahuldamata, kuna ei leidnud tõendamist, et vastustaja toimingud ja vaidlustatavad haldusaktid on õigusvastased ja oleks rikkunud kaebuse esitaja õigusi ja piiranud tema vabadusi.

Tamara Hristoforova kohtunik