2-08-5438/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

2.detsember 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-5438

Tsiviilasi

U „A “ hagi OÜ E ja P T vastu 71 635,35 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja U „A “ (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja V Kurik

Kostja OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx)

Kostja P T (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista OÜ E ja P T solidaarselt 71 635,35 (seitsekümmend üks tuhat

kuussada kolmkümmend viis krooni 35 senti) krooni U „A “ kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta solidaarselt OÜ E ja P T kanda.

2. Välja mõista OÜlt E ja P T solidaarselt menetluskulu 5 433,75 (viis tuhat nelisada

kolmkümmend kolm krooni 75 senti) krooni U „A “ kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

14.02.2008 esitas U „A “ hagi OÜ E ja P T vastu 71 635,35 krooni saamiseks. Hagiavalduse

kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ E 12.07.2006 kompromissilepingu võlanõudes nr 60647597,

mille kohaselt pidi OÜ E tasuma hagejale 4 694,56 USD. 12.07.2006 sõlmisid hageja ja P T

käenduslepingu, mille kohaselt P T käendas OÜ E kohustuse täitmist hageja ees summas

4 694,56 USD.

Kohus saatis kostjatele hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. TsMS § 318 lg 2 kohaselt

juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või

ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kirjaliku vastuse

esitamise nõude on 29.10.2008 vastu võtnud OÜ E seadusliku esindaja P T ema. Kostjad vastust

20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjaid on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus

tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada

tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema

eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

Hageja nõue OÜ E vastu tuleneb 12.07.2006 sõlmitud kompromissilepingust ning P T vastu

12.07.2006 sõlmitud käenduslepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Tulenevalt VÕS §-st 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Tulenevalt VÕS §-st 159 lg 1 ja §-st 161 lg 1 võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise

korral nõuda lisaks kohustuse täitmisele leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. VÕS § 145 lg 1

kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui

võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb

põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku

vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka

vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Esitatud tõendite põhjal ei

ole kostjad oma kohustusi hageja ees täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on

õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 71 635,35

krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

165 lg 3 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 11 878,75 krooni järgmiselt: 3 000 krooni riigilõivu

hagimenetluses, õigusabikulu summas 7 825 krooni ning tõlketeenused ja notaritasud summas

1 053,75 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 143 p 1 ja p 2 on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud

ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Dokumentide transpordikulu ei kuulu asja

läbivaatamise kulude hulka, mistõttu kohus jätab hageja menetluskulu summas 120 krooni

väljamõistmata.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

7 825 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 100 000

krooni puhul 50 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 50 518,63 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 7 825 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 7 825 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 1 500

krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista

õigusabikulud summas 1 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 3 000 krooni

ning tõlketeenuste ja notaritasude eest tasutud 933,75, kokku 5 433,75 krooni.

Viivi Villemson