3-08-915/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-915 Otsuse kuupäev 01.12.2008 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Arnold Antsovi kaebus Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsuse nr 10889 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2008 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Arnold Antsov; Vastustaja Valga Maavalitsuse esindaja Helju Hõbe. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik

1. Arnold Antsov esitas 29.02.2008.a Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Valga Maakonnakomisjonile (edaspidi ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon) taotluse vaadata uuesti läbi Jõe 182 kinnistu omandiõigusega seotud küsimused.

ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsusega nr 10889 jäeti ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsus nr 6135 muutmata.

Arnold Antsov esitas 09.05.2008.a Tartu Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsuse nr 10889 tühistamiseks.

Kaebuse põhjendused ja taotlused

2. Kaebaja leiab, et ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsus nr 10889 on vale ja alusetu.

2 Kaebuse kohaselt on kaebaja vanematele kuulunud Jõe 182 antud võõrale inimesele dokumentaalsete tõenditeta ning jäetud põhjendamata, millepärast ei ole arvestatud tema poolt esitatud arhiivimaterjale.

Kaebaja märgib, et otsuse tegemisel tugineti varasematele kohtuotsustele, milles aga ei ole põhjendatud, mispärast mingi arhiividokument on vale ja ei ole arvestatav.

Kaebaja märgib, et tema käest nõutakse Jõe 182 ostu-müügi lepingut, mida aga ei saa olemas olla, sest Jõe 182 eraldamine Toffri talust toimus sunduslikus korras ja poolte vahel ei saanud olla omavahelisi lepinguid. Maa eraldamise aluseks oli tolleaegne kohtuotsus, mis on täiendavate materjalide juures.

Kaebaja arvates ei ole aru saadud, et Antsla Vallavalitsuse poolt esitatud piiriprotokoll 21.06.1937.a Toffri 41 maaüksusest eraldatava väikekoha piiride uuendamise kohta on üks maaeralduse lõppdokumente. Sellega kooskõlastatakse uued piirid naabritega. Kaebaja ei mõista, miks see piiriprotokoll midagi ei tõenda.

Kaebaja arvates ei ole aru saadud ja arvestatud ka Antsla Vallavalitsuse 08.06.1940.a kirja, mis näitab, et veel nädalapäevad enne Vabariigi okupeerimist tegeldi Jõe 182 katastrist läbikandmisega kaebaja isa Johan Antsovi nimele. Kui Jõe 182 maatükki ei oleks Toffri talust eraldatud, siis ei oleks Antsla Vallavalitsus ja Võru Maavalitsus selle katastrist läbikandmisega üldse tegelenud. Vallavalitsuse kiri näitab kaebaja arvates, et teisi omandiõiguse taotlejaid ei olnud ning et Võru Maa-ametil oli oma töö tehtud katastrist läbikandmiseni. Ei saa olla võimalik, et Võru Maa-amet eraldas Jõe 182 Toffri talust seadusliku aluseta. Kaebaja märgib, et talle annab õiguse saada Jõe 182 osas õigustatud subjektiks Vabariigi Valitsuse määrused nr 161 ja 164, millede kohaselt antakse õigus saada õigustatud subjektiks ka sel juhul, kui asjaajamine on jäänud pooleli pooltest mitteolenevatel põhjustel.

Kaebaja märgib, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamine ja kompenseerimine viidi läbi selleks, et elanikkonnale mingilgi määral kompenseerida okupatsioonivõimude poolt tekitatud kahjusid. Nii on ka üks okupatsioonivõimude poolt tekitatud kahjudest maade riigistamine ja seaduslike asjaajamiste pooleli jäämine. Käesoleval juhul Jõe 182 katastrist läbikandmine.

Kaebaja on ka seisukohal, et Jõe 182 kinnistu omandiõigusega seotud küsimused peaks lahendama Antsla Vallavalitsus, mitte Valga Maavalitsus, kuna Jõe 182 asus Võru maakonnas.

Vastustaja seisukohad

3.Vastustaja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon ei nõustu esitatud kaebusega.

Vastustaja märgib, et A. Antsovi taotlusi Jõe nr 182 väikekoha eraldamise kohta Toffri 41 talust on korduvalt arutatud maakonnakomisjoni istungitel. Esmakordselt arutati küsimust 27.05.1994.a toimunud istungil ning komisjoni otsusega nr 6135 jäeti rahuldamata A. Antsovi taotlus tunnistada teda õigustatud subjektis Jõe nr 182 talu osas. Nimetatud otsusega loeti kindlakstehtuks, et omandireformi objektiks on praeguse haldusterritooriumi jaotuse alusel Karula vallas Valtina külas asuv Toffri 41 maaüksus (kinnistu nr 448) suurusega 38,73 ha, võõrandamisaegseks omanikuks oli

3 Liis Heliste ning õigustatud subjektiks tunnistati Liis Heliste vennatütar Ilse Jõgever. Otsuse tegemisel lähtus komisjon Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 21. Sellele vastavalt võttis komisjon otsuse aluseks notariaalselt tõendatud Toffri 41 kinnistu nr 448 talu avalikul enampakkumisel müümise otsuse, millest nähtub, et talu uueks omanikuks sai Liis Heliste. Komisjoni otsus Toffri nr 41 maaüksuse suuruse osas põhineb maksualuste maaüksuste nimekirja andmeil - 38,73 ha. A. Antsovi taotlus Toffri 41kinnistu kooseisust väidetavalt eraldatud väikekoha Jõe nr 182 kohta jäeti rahuldamata, kuna koha eraldamine ei olnud dokumentaalselt tõendatud (puuduvad andmed eraldamise fakti, aja, suuruse ja omaniku kohta). Ka kohus on jõudnud seisukohale, et komisjon peab välja selgitama õigusvastaselt võõrandatud maa võõrandamisaegse omaniku eeskätt kinnistusraamatute ja notariaalselt tõendatud lepingute järgi (Valga Maakohtu halduskohtuniku otsus 15.11.1996.a, Valga Maakohtu 27.03.1998.a otsus tsiviilasi nr 2-43/98, Tartu Ringkonnakohtu 15.09.1998.a otsus tsiviilasi nr II-2-263/98).

1999.a esitas A. Antsov taotluse muuta õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 27.04.1994.a otsust nr 6135. Taotlus vaadati läbi ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni istungil 05.04.1999.a. Komisjoni istungil vaadati läbi A. Antsovi poolt Riigiarhiivist väljastatud dokument, mille näol võis olla tegemist maakorralduskomisjoni mustandiga, kuna dokumendis on mahatõmbamisi ja sellel puuduvad komisjoni liikmete allkirjad ning koostajaks on maakorraldaja-maamõõtja. Samuti vaadati läbi Antsla Vallavalitsuse poolt esitatud piiriprotokoll 21.06.1937.a Toffri 41 maaüksusest eraldatava väikekoha piiride uuendamise kohta. A. Antsovi poolt esitatud 22.09.1939.a sõlmitud kinkelepingu kohaselt kinkis Peeter Antsov oma pojale kõik rendi ja omandamisõigused Toffri 41 kinnistu koosseisu kuuluva Jõe 182 peale. Kingisaajale pandi kohustus tasuda iga-aastane rent kuni selle koha eraldamiseni ja omandamiseni. Peeter Antsov avaldas nõusolekut, et lepingualune väikekoht võib saada vastava maa-ameti otsusega kinnistatud vahenditult Johan Antsovi nimele. See näitab seda, et Peeter Antsov polnud 22.09.1939.a, s.o. lepingu sõlmimise hetkel veel omanikuks saanud. Maakonnakomisjoni 05.04.1999.a otsusega nr 10776 jäeti Arnold Antsovi taotlus rahuldamata, kuna Jõe 182 koha eraldamine ei olnud dokumentaalselt tõendatud. Eelnimetatud otsuse peale esitas A. Antsov kaebuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjonile. Keskkomisjon leidis, et Arnold Antsovi poolt esitatud täiendavate materjalide põhjal ei ole tõendatud omandiõiguse üleminek Peeter Antsovile. Keskkomisjon oma 20.05.1999.a otsusega jättis rahuldamata A. Antsovi kaebuse ja muutmata Valga maakonnakomisjoni 05.04.1999.a otsuse nr 10776.

Kolmas kord arutas maakonnakomisjon Arnold Antsovi poolt 2005.a oktoobris esitatud taotlust ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsuse nr 6135 muutmiseks oma istungil 20.detsembril 2005.a. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a. määrusega nr 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punktist 36 tulenevalt vaatas komisjon A. Antsovi poolt täiendavalt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a teatise nr 18-7-3.62170/VÕ läbi. Arhiiviteatisest nähtub, et Toffrei 41 talust on Peeter Antsovile 1,42 ha suuruse väikemajapidamise eraldamine looduses täide viidud, kuid maakorralduse kava veel kinnitamata. Samas arhiiviteatises on märge, et Riigiarhiivi fondidest ei ole leitud maakoha Jõe(Oja) nr

4 182 ostu-müügilepingut. Õigusvastaselt võõrandatud vara toimikus nr 7960 olevad varasemad dokumendid kinnitavad samu fakte. ÕVVTK Valga maakonnakomisjon jättis oma 20.12.2005.a otsusega nr 10882 Arnold Antsovi taotluse rahuldamata ja maakonnakomisjoni 27.05.1994.a otsuse nr 6135 muutmata, kuna Arnold Antsovi poolt esitatud Riigiarhiivi 05.04.2005.a teatises nr 18-7-3.6/2170/VÕ puuduvad uued ning täiendavad faktid, mis tõestaksid dokumentaalselt Jõe nr 182 eraldamist Toffri nr 41 kinnistust.

Eelnimetatud komisjoni otsuse peale esitas Arnold Antsov kaebuse Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohtu 04.05.2006.a otsusega nr 3-06-233 jäeti Arnold Antsovi kaebus rahuldamata ja maakonnakomisjoni 20.12.2005.a otsus nr 10882 tühistamata. Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2006.a nr 3-06-233 otsusega jäeti A.Antsovi apellatsioonikaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.05.2006.a otsus muutmata. Riigikohtu halduskolleegium määrusega nr 3-7-1-3-350 03.10.2006.a leidis, et A. Antsovi kassatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2006.a otsuse tühistamiseks on põhjendamatu ja jättis kassatsioonikaebuse menetlusse võtmata. Ka varasemates kohtumenetlustes ei ole A.Antsov suutnud tõendada Jõe 182 omandiõigust.

Vastavalt A. Antsovi taotlusele arutas Valga maakonnakomisjon 15.04.2008.a uuesti Jõe nr 182 väikekoha eraldamist Toffri nr 41 kohast. Komisjoni istungist võttis osa ka A. Antsov. Komisjoni istungil ei esitanud Antsov uusi täiendavaid asjaolusid ega dokumente, kuid ta palus veelkord läbi vaadata varem tema poolt komisjonile esitatud dokumendid: koha eraldamise ja korraldamise kava, piiriprotokolli, Antsla Vallavalitsuse 08.06.1940.a kirja Võru Maa-ametile ning Riigiarhiivi 05.04.2005.a teatise nr 18-7-3.6/170/VÕ. A. Antsovile, selgitati et kõik eelnimetatud dokumendid on lisatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse. Kõiki neid dokumente on analüüsitud maakonnakomisjoni 05.09.1999.a ja 20.12.2005.a istungitel ning kolme esimest dokumenti keskkomisjoni 20.05.1999.a istungil. Komisjon analüüsides veelkord eelnimetatud dokumente leidis, et 1927.a koostatud talumaakoha eraldamise kavaprojekt Jõe 182 eraldamiseks Toffri 41 talumaakohast J. Antsovile ja eraldatava maakoha piiriprotokoll ning Antsla Vallavalitsuse 1940.a kiri Võru Maa-ametile ei tõenda veel maa eraldamise lõpuleviimist ega maa omandiõiguse üleminekut J. Antsovile. Samuti Riigiarhiivi 2005.a teatis sisaldas kõiki juba varasemaid toimikus sisalduvate dokumentide andmeid. Samasugusele seisukohale on jõudnud ka Tartu Halduskohus (04.05.2006.a otsus nr 3-06-233) ja Tartu Ringkonnakohus (29.06.2006.a otsus nr 3-06-233).

Peale 20.12. 2005.a maakonnakomisjon otsuse nr 6135 tegemist ning eelnimetatud kohtuotsuseid ei ole A. Antsov esitanud maakonnakomisjonile ühtegi uut ega täiendavat dokumenti, mis tõendaksid Jõe nr 182 eraldamist Toffri 41 talust. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punkti 36 alusel saab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni otsust muuta üksnes siis, kui pärast komisjoni otsuse tegemist ilmnevad uued asjaolud, mis võivad tingida uue otsuse tegemist.

Komisjoni otsuse tegemisel on komisjon arvestanud esitatud dokumente kogumis, mis näitavad, et alates 1927.a on toimunud Toffri nr 41 talust Jõe 182 eraldamine, samas kui veel 1940. aastal on antud tegevus lõpetamata. Komisjonil ei ole õnnestunud

5 tuvastada, kas Jõe 182 eraldamine on jäänud lõpetamata avaldaja sugulaste süül või seoses riigivõimu vahetusega.

A. Antsov ei ole olnud rahul sellega, et Jõe 182 küsimust on lahendanud ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 28.08.1991.a määrusega nr 161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra" punkti 1 kohaselt omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks võtavad üksikisikutelt ja juriidilistelt isikutelt avaldusi vastu maavalitsused ja käesoleva korra punktis 3 nimetatud linnavalitsused, kelle haldusterritooriumil (käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi) vara õigusvastase võõrandamise hetkel asus. Toffri 41 maaüksus asub käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse järgi Karula vallas Valgamaal. Antsla Vallavalitsus on Karula Vallavalitsusele Toffri 41 toimiku üle andnud Karula Vallavalitsusele kirjaga nr õv/292 ning saatnud täiendavad dokumendid kirjaga nr õv/92 17.08.1998.a.

Kuna Arnold Antsov ei esitanud 15.04.2008.a toimunud ÕVVTK Valga Maakonnakomisjonile uusi täiendavaid asjaolusid, siis puudus maakonnakomisjonil seaduslik alus muuta maakonnakomisjoni varasemaid otsuseid. Seega on ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsus seaduslik.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta rahuldamata Arnold Antsovi kaebus ja ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 15.04.2008.a otsus nr 10889 tühistamata. Kohtukulud palub vastustaja jätta kaebaja enda kanda.

Kohtu põhjendused ja otsus 4. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punktile 1 kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Poolte vahel on vaidlus omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamise küsimuses. Kuna omandireformi reguleeriv õigus kuulub avaliku õiguse valdkonda, on vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Kuna kaebaja taotleb koormava haldusakti tühistamist on tegemist lubatava kaebusega. HKMS § 9 lõike 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesoleval juhul sätestab seadus teisiti. Omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 19 lõike 1 teise lause kohaselt on halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. 09.05.2008.a postiasutusele (tl 9) üle antud kaebuses vaidlustab kaebaja 15.04.2008.a langetatud otsust (tl 5-7). Seega on kaebaja järginud kaebuse esitamiseks sätestatud kahe kuulist tähtaega. 5. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku subjektiivseid õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti tühistamine.

Halduskohus, tutvunud esitatud kaebuse ja vastusega, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil, uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, on tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel seisukohal, et vaidlusalune haldusakt on õiguspärane

6 ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu puudub alus vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks.

6. Vastuseks kaebajale märgib halduskohus, et nähtuvalt ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni toimiku nr 7960 materjalidest ei ole kaebaja esitanud vastustajale ühtegi uut tõendit, mis tõendaks selliseid uusi faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse kaebaja omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamiseks maakoha Jõe nr 182 suhtes. Vastustaja on seega põhjendatult leidnud, et puuduvad uued tõendid, mille alusel järeldada, et Peeter Antsov oleks omandanud Jõe nr 182 talu Toffri nr 41 endistelt omanikelt või riigilt. Samuti ei ole tõendatud, et Peeter või Johan Antsovi omandiõigus oleks jäänud lõpuni vormistamata nende tahtest sõltumatutel asjaoludel.

ORAS § 6 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et vara õigusvastane võõrandamine on omaniku tahte vastaselt temalt vara äravõtmine või tema panek olukorda, kus ta on sunnitud reaalse repressiooniohu tõttu vara ära andma või maha jätma, kui normatiivaktid, mille alusel vara võõrandati, on tunnistatud ebaseaduslikeks või kui vara võõrandati ebaseaduslike otsuste alusel või ametiisikute omavoli tõttu. Vara õigusvastase võõrandamisena käsitatakse käesolevas seaduses natsionaliseerimist, kollektiviseerimist, õigusvastaste repressioonide, sealhulgas massirepressioonide käigus ning muul käesoleva paragrahvi esimeses lõikes toodud tunnustele vastaval viisil toime pandud vara võõrandamist ajavahemikus 16.06.1940-01.06.1981.

Kaebaja ei ole tõendanud, et Peeter või Johan Antsov oleks olnud 1940. aastal natsionaliseeritud maa omanikuks, mis annaks ORAS § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt aluse kaebaja tunnistamiseks omandireformi õigustatud subjektiks kui endise omaniku pärija.

7. Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta olemasolevad tõendid ja kaebaja poolt välja toodud faktilised asjaolud.

Vastustaja on vaidlusaluses otsuses veelkordselt hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid ja arvestanud asja materjalidega, s. h Toffri 41 talu tagastamise toimiku materjalidega ja varasemate jõustunud kohtulahenditega ning teinud õiged järeldused, mis o vormistatud otsusena. Kaebaja poolt ei ole vastustajale esitatud sellise sisuga uusi arhiiviteatisi või muid kirjalike tõendeid, mis oleks võrreldes maa tagastamise toimikus olemas olevate ja varasemates haldusja tsiviilasjades esitatud tõenditega selline uusi asjaolusid sisaldav tõend, mis tooks kaasa ÕVVTK Valga Maakonnakomisjoni 27.05.1994. a otsuse nr 6135 muutmise või tühistamise.

Asjaolule, et ka varasemad arhiiviteatised ja muud kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda tema väiteid selle kohta, et tema isale kuulus 1940. a seisuga Toffri 41 kinnistust eraldatud Jõe 182 talu, mis võimaldaks kaebajal nõuda enda omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist, on muuhulgas viidatud juba ka Valga Maakohtu halduskohtuniku poolt haldusasjas nr 3-40/96 tehtud otsuses. Sellest otsuses möödunud ca kümne aasta jooksul ei ole kaebajal ja vastustajal õnnestunud koguda selliseid tõendeid, mis annaksid aluse vastustaja 1994.aasta otsuse muutmiseks. Seetõttu puudub halduskohtul alus Valga Maakohtu halduskohtuniku poolt tehtud otsusest erineva otsuse ja tõendite ümberhindamiseks. Neil asjaoludel on õigustatud vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole ühegi tema poolt esitatud kirjaliku dokumendiga

7 tõendanud oma väiteid selle kohta, et Jõe 182 maakoht oleks enne 1940. a üldse endise Toffri 41 talu maast eraldatud ja et 1940. a seisuga oli Jõe 182 talu omanik kaebaja isa.

Asjaolu, et Jõe 182 eraldamise kava, piiriprotokoll ja Antsla Vallavalitsuse 08.06.1940 kiri Võru Maa-ametile ei tõenda veel maa eraldamise reaalselt toimumist ja selle lõpuleviimist, Jõe 182 maakoha osas omandiõiguse üleminekut kaebaja õiguseellastele ja nendel omandiõiguste olemasolu viidatud maakoha suhtes 1940. a seisuga, on tuvastatud Valga Maakohtu jõustunud kohtuotsuses 27.03.1998 haldusasjas nr 2-43/98 ja Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsuses 15.09.1998 haldusasjas nr II-2- 263/98. Asjaolu, et 1937. a on koostatud talumaakoha eraldamise kava projekt Jõe 182 eraldamiseks Toffri 41 talumaakohast J. Antsovile ja eraldatava maakoha piiriprotokoll, ei tõenda veel seda, et eraldamine ka lõpule viidi. Samuti ei tõenda eraldamise lõpuleviimist see, et Võru Maa-amet võttis popsikoha eraldamise Toffri talust oma töökavasse. Kaebaja poolt viidatud Antsla Vallavalitsuse 1940. a kiri Võru Maa-ametile ei tõenda maa eraldamise lõpuleviimist ega maa omandiõiguse üleminekut J. Antsovile, nagu väidab kaebaja, kuna nimetatud kirjast ei nähtu, et vallavalitsus või maa-amet oleksid sel ajal pidanud Jõe 182 omanikuks J. Antsovit. Viidatud kirjas räägitakse J. Antsovile eraldatavast kohast, mitte J. Antsovile eraldatud ja tema omandis olevast kohast.

Halduskohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon ei ole pädev asja otsustamiseks. Vastustaja esindaja on põhjendatult kohtuistungil selgitanud, et Toffri 41 talu asub praegusel Valgamaal ja asjaolu, et väidetavalt asub mõni lahustükk praegusel Võrumaal, ei muuda territoriaalset komisjoni alluvust. Maa tagastamise toimikust nähtuvalt on seda küsimust kaebajale juba 2002.aastal selgitanud ka Valga maavanem, märkides oma kirjas, et kuna käesoleval ajal kehtiva haldusterritoriaalse jaotuse kohaselt asub endine Toffri 41 talu maa Valgamaal Karula vallas, siis oli avalduste menetlemise korra kohaselt õigustatud ja kohustatud sellise õigusvastaselt võõrandatud vara osas isikute avaldusi vastu võtma ja õigustatud subjektiks tunnistamise menetlust läbi viima Valga Maakonnakomisjon. Seega on ÕVVTK Valga Maakonnakomisjon pädev vaidlusaluse otsuse tegemiseks, sõltumata sellest, et 1930. aastatel Eestis kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse kohaselt asus Toffri 41 talu Võrumaal.

Seega on vaidlusalune komisjoni otsus nr 10889 õiguspärane haldusakt, mis ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, mille tõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.

8. HKMS § 92 lõige 1 sätestab, et menetluskulud kannab poole, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

Roby Koik Kohtunik