2-08-60299/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 01.12.2008.a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-60299 Tsiviilasi Keila Linnavalitsuse avaldus MKK´ile eestkostja määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Keila linn, (Keila Linnavalitsus, xxx); Puudutatud isik: MKK (ik xxx, elukoht xxx); MKK esindaja määratud riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Helen-Lumelille Tomberg (Advokaadibüroo Tibar&Partnerid, xx); Puudutatud isik: MK (ik xxx, elukoht xxx); Puudutatud isik: JA(ik xxx, elukoht teadmata); Puudutatud isik: DK(ik xxx viibimiskoht xxx).

Resolutsioon 1. Määrata alaealise MKK (ik xxx) eestkostjaks MK (ik xxx). 2. MK on MKK´i seaduslikuks esindajaks. 3. MK on kohustatud hoolitsema MKK´i kasvatamise ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses MKK´i huvidest.

4. Alaealise MKK´i 7-aastaseks saamisel võib MKK teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni.

Kohtumääruse jõustumine ja edasikaebe kord

Eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisega. (TsMS § 531 lg 1).

Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või muu isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus ( TsMS § 532 lg 1) Käesoleva määruse peale võib TsMS § 532 lg 1 kohaselt menetlusosaline esitada määrusekaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale ( TsMS § 532 lg 3).

Kohtumääruse põhjendused

Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses.

Tallinna Perekonnaseisuametis xxx.a. koostatud sünniakti nr xxx kohaselt on alaealise MKK´i ema JA ja isa D K .

PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 3 alusel võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja materjalidest nähtuvalt on alaealine MKK jäänud ema hoolimatuse ja isa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ilma vanemlikust hoolitsusest ja olude sunnil asunud elama isapoolse vanaema M K ´i juurde.

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära puudutatud isiku M K ´i, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Asja kohtuliku arutamise käigus on tõendamist leidnud, et alaealisele MKK´ile eestkoste seadmine on vajalik tema kasvatamiseks ning varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Lapse vanemate poolt on jäänud lapsele tagamata elementaarne hoolitsus ja järelevalve ning last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud tema isapoolne vanaema M K .

PkS § 95 lg 2 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse.

MK on avaldanud soovi hakata alaealise MKK´i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud tema kirjaliku avaldusega (tlk 4-6). Kohus on M K ´i ära kuulanud 11.11.2008.a. kohtuistungil.

DK on andnud kirjaliku nõusoleku, et tema tütre MKK´i eestkostjaks määrataks MK (tlk 12). D K `i on kohus ära kuulanud telefoni teel , kuivõrd ta viibib kinnipidamisasutuses.

Arvestades eelkõige alaealise lapse huve ning M K ´i soovi täita lapse eestkostja ülesandeid ja tema isikuomadusi, asub kohus seisukohale, et alaealise MKK´i huvides on jätta ta ka

edaspidi elama oma vanaema juurde, st keskkonda, mis on kujunenud tema jaoks koduks ja kus tema eest on hoolitsetud. Avalduse lahendamisel arvestab kohus esmajärjekorras lapse huvidega. Kohus on seisukohal, et kuivõrd laps on jäänud oma ema hoolimatuse ja isa kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ilma vanemlikust hoolitusest ja tema eest on hoolitsenud ja teda kasvatanud MK, mis on lapsele andnud stabiilsuse ja turvatunde, on lapse huvides käesoleval hetkel määrata tema üle eestkoste. Kohus leiab, et MK, kes on täitnud vanema kohustusi vastutustundlikult ja südamega, on sobilik täitma MKK´i eestkostja ülesandeid.

PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata MKK´i eestkostjaks MK, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest.

Kohus selgitab, et TsMS § 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Tulenevalt TsMS § 557 lg 1 punktist 4 märgib kohus eestkostja määramise määruses ära ka selle, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Käesoleval ajal on laps neljaaastane ega saa teha mingeid tehinguid. Kohus leiab, et lapse 7-aastaseks saamisel võib laps eestkostja nõusolekuta teha pisitehinguid summas kuni 100 krooni. TsMS § 478 lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS §466 lg 1).

Liili Lauri Kohtunik