3-08-279/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 27.06.2007 Polar Holding OÜ-le ehitusloa nr 26206 Tallinnas Masti tn 3 kinnistule 14 korteriga korterelamu ehitamiseks. Ehitusloa järgi on projekteeritud ehitis 4-korruseline (kolm maapealset korrust + soklikorrus) ja 11 m kõrgune, ehitusealune pindala 540 m² ja suletud netopind 1 696,4 m²; krundil on 23 parkimiskohta, millest 10 paikneb maja soklikorrusel suletud garaažides ning 13 maja hoovis.
Legislator headnote
AI generated3-08-279/47 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 3-08-279 3(7) Kaebuse põhjendustest ja vaidlusaluse haldusakti osalise tühistamise taotlusest järelduvalt häirib kaebajat kavandatava ehitise soklikorrus ja detailplaneeringus ettenähtust suurem parkimiskohtade arv, mis rikkuvat naaberkinnistu privaatsust ja vähendavat selle väärtust. Kaebuses nimetatud õiguste rikkumisega saaks olla tegemist juhul kui ilmneks, et ehitusloa alusel püstitatava ehitise olemasolu Masti 3 kinnistul mõjutaks kaebaja privaatsust ning naaberkinnisasja väärtust märkimisväärselt enam, kui seda teeks kehtestatud detailplaneeringus nimetatud arvnäitajatele vastava ehitise olemasolu selsamal kinnistul.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Viive Ligi ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht
27. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-279 Haldusasi
Eino Pihelgase kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 27.06.2007 ehitusloa nr 26206 osalise tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 29.04.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eino Pihelgase apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise kuupäev 14.10.2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Eino Pihelgas Vastustaja Tallinna Linnaplaneerimise Amet Kolmas isik Polar Holding OÜ
RESOLUTSIOON
Jätta Eino Pihelgase apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-279 muutmata. Mõista Eino Pihelgaselt OÜ Polar Holding kasuks välja 5 000 kr asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 27.06.2007 Polar Holding OÜ-le ehitusloa nr 26206 Tallinnas Masti tn 3 kinnistule 14 korteriga korterelamu ehitamiseks. Ehitusloa järgi on projekteeritud ehitis 4-korruseline (kolm maapealset korrust + soklikorrus) ja 11 m kõrgune, ehitusealune pindala 540 m² ja suletud netopind 1 696,4 m²; krundil on 23 parkimiskohta, millest 10 paikneb maja soklikorrusel suletud garaažides ning 13 maja hoovis.
3-08-279 2(7)
E. Pihelgase kaebuses paluti tühistada ehitusluba osas, milles on lubatud ehitada rohkem kui kolm korrust ja rohkem kui 12 parkimiskohta. Kaebaja väitel on ta Masti tn 3 kinnistuga külgneva kinnistu Xxxxxx xxx xx/xxxxxxxx x omanik. Vaidlusalune ehitusluba rikub tema subjektiivseid avalikke õigusi - omandiõigust ja õigust eraelu puutumatusele -, ja on vastuolus Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 otsusega nr 377 kehtestatud Masti tn, Purje tn ja Regati pst maa-ala detailplaneeringuga ja seetõttu ka ehitusseaduse (EhS) § 19 lg 1 punktiga 1. Detailplaneeringu järgi on Masti tn 3 kinnistule lubatud ehitada 3- korruseline elamu ja ette on nähtud parkimiskohta. Majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“ §
22 lg 1 kohaselt võetakse ehitise korruste arvu määramisel arvesse ehitise kõikide korruste arv. Detailplaneeringuga ettenähtust suurem korruste ja parkimiskohtade arv tingivad ilmselt ka suurema korterite ning elanike ja autode arvu. Viidatud asjaolu tähendab suuremat müra ja vingugaase ning kaebaja kinnistu privaatsuse ja väärtuse vähenemist.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet palus jätta kaebuse rahuldamata. Detailplaneeringus ettenähtud parkimiskohtade arvu tuleb vaadelda minimaalse kohustusliku rajatavate parkimiskohtade arvuna. Ehitusprojekti kohaselt korraldatakse parkimine Masti 3 kinnistul nii, et säilib senine haljastus ning krundil olevad puud säilitatakse. Kaebaja seisukoht on ekslik korruste arvu osas. Detailplaneeringu kehtestamise ajal ei olnud nõuet, et ära tuleks märkida ka maa-alused korrused. Detailplaneering näeb ette kolmekorruselise elamu ehitamise ja silmas on peetud vaid maapealseid korruseid. Ehitusloa andmise aluseks olevas ehitusprojektis nähaksegi ette 3 maapealset korrust. Soklikorruse kõrgus ei ole selline, et seda eraldi maapealse korrusena nimetada saaks. Kuna detailplaneering ei piira kinnistule rajatava hoone korterite või elanike kasutatavate mootorsõidukite arvu, siis ei saa detailplaneeringus ettenähtust suurem parkimiskohtade arv kaebaja õigusi rikkuda. Ehitusprojekti kohaselt istutatakse autode varjamiseks hekk ning seega ei saa kaebaja kinnistu privaatsus väheneda. Kuna soklikorrusele tulevad üksnes panipaigad ja garaažid, siis ei saa soklikorrus mõjutada rajatavate korterite arvu.
Menetlusse kolmanda isikuna kaasatud Polar Holding OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja pole tõendanud, et sai vaidlusalusest ehitusloast teada alles 15.01.2008. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ning kaebetähtaja ennistamist pole kaebaja taotlenud, mistõttu tuleks menetlus lõpetada. Kaebajal puudub ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus, sest ehitusluba ei riku tema avalikke subjektiivseid õigusi. Tegemist on linnakeskkonnaga ja kaebaja ei saa eeldada, et naaberkinnistuid ei hoonestata. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, et detailplaneeringus nähakse ette minimaalne vajalik parkimiskohtade arv ning detailplaneering ei piira parkimiskohtade arvu suurendamist kinnistul. Parkimiskohtade vähesus võib tingida vajaduse kasutada parkimiseks ümbruskonna tänavaid, mis mõjutaks kaebaja huve negatiivsemalt kui parkimise korraldamine Masti tn 3 kinnistul. Soklikorrus ei ole maapealne korrus ning selle rajamise läbi ei suurene korterite ega võimalike elanike arv kinnistul. Ehitusloa tühistamine oleks vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega, sest kolmas isik on arvestanud ehitusloa kehtima jäämisega ning teinud sellega seoses kulutusi ligi 2 milj kr ulatuses.
Tallinna Halduskohus leidis, et kaebus on tähtaegne, kuid ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et vaidlusalune ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohtu hinnangul ei saa ehitusloa vaidlustamisel tugineda pelgalt selle vastuolule detailplaneeringuga, vaid ehitusloa vaidlustamine on võimalik isiku subjektiivsete õiguste rikkumise kaudu.
3-08-279 3(7) Kaebuse põhjendustest ja vaidlusaluse haldusakti osalise tühistamise taotlusest järelduvalt häirib kaebajat kavandatava ehitise soklikorrus ja detailplaneeringus ettenähtust suurem parkimiskohtade arv, mis rikkuvat naaberkinnistu privaatsust ja vähendavat selle väärtust. Kaebuses nimetatud õiguste rikkumisega saaks olla tegemist juhul kui ilmneks, et ehitusloa alusel püstitatava ehitise olemasolu Masti 3 kinnistul mõjutaks kaebaja privaatsust ning naaberkinnisasja väärtust märkimisväärselt enam, kui seda teeks kehtestatud detailplaneeringus nimetatud arvnäitajatele vastava ehitise olemasolu selsamal kinnistul.
Detailplaneeringuga ei ole krundi ehitusõigust määratud selliselt, et oleks kuidagi piiratud krundile püstitatavas ehitises elavate inimeste või hoonesse rajatavate korterite arv. Isegi kui möönda, et abiruumide hoone soklikorrusele paigutamine võimaldab suurendada eluruumide pinda hoone ülemistel korrustel, ei anna see alust väita, et Masti 3 kinnistut kasutavate inimeste hulk seeläbi oluliselt väheneks. On ilmne, et erinevate arhitektuuriliste lahenduste puhul on hoones elavate inimeste hulk erinev, ent see ei sõltu mitte üksnes rajatavate korterite arvust, vaid näiteks ka korterite suurusest ning lõpuks ka puhtast juhusest ehk sellest, kui palju inimesi nendesse korteritesse elama asub.
Pole põhjust eeldada, et soklikorruse olemasolu tingiks suurema elanike arvu, kui see võiks olla soklikorruse puudumisel, ent mõnevõrra teistsuguse ruumiplaneeringu korral. Eluruumide väärtus on abiruumide väärtusest märksa suurem, mistõttu võib eeldada, et soklikorruse puudumise korral vähendataks oluliselt abi-, mitte eluruumide pinda. Arvestada tuleb ka seda, et Masti 3 kinnistul toimuva elutegevuse mõjutused sõltuvad mitte üksnes seal viibivate inimeste hulgast, vaid ka nende kommetest ja käitumisest. Eeltoodust järeldub, et ehitusloa alusel püstitatava ehitise korruste arv ei saa mõjutada naaberkinnistu omaniku õigust privaatsusele märkimisväärselt enam, kui seda mõjutaks soklikorruse võrra väiksem ehitis ning selles osas ei saa ehitusluba kaebaja õigusi rikkuda.
Seetõttu puudub vajadus analüüsida seda, kas detailplaneeringus nimetatud kolm „täiskorrust“ hõlmavad ka soklikorrust või mitte. Detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse sisustamisel ei saa lähtuda õigusaktidest, mis jõustusid pärast detailplaneeringu kehtestamist. Seetõttu pole põhjendatud kaebaja tuginemine majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusele nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et väiksema arvu parkimiskohtade korral oleks ka korterite arv väiksem. Ainus, mis parkimiskohtade arvust tõenäoliselt sõltub, on müüdava elamispinna hind.
Ei ole põhjust eeldada, et kui korterelamu ehitada ilma soklikorrusel asuvate parkimiskohtadeta, siis ei oleks võimalik ehitada 14 korterit või et neisse korteritesse asuksid elama inimesed, kes autosid ei kasuta või kasutavad neid vähem. Pigem oleks põhjendatud vastupidine – elamu korterite arv ning potentsiaalselt mootorsõidukit kasutavate elanike arv jääb samaks, erinevus oleks üksnes selles, et kavandatud parkimiskohtade puudumisel hakataks praktikas mootorsõidukeid parkima suvaliselt kas Masti tn 3 kinnistu piires või tänavatel, mis ilmselgelt häiriks märksa enam nii kohalikke elanikke kui liiklust üldiselt.
Olenemata detailplaneeringus või ehitusloas nimetatud parkimiskohtade arvust, ei oleks naaberkinnistu omanikul õiguslikku alust takistada naaberkinnistul sõidukite parkimist väljaspool selleks ette nähtud ja ehitisega koos rajatud parkimiskohti. Samuti ei oleks naaberkinnistu omanikul võimalik takistada pärast ehitise valmimist kinnistule täiendavate parkimiskohtade rajamist, kuivõrd parkimiskoha rajamine, st sisuliselt ükskõik millise mõõtmetelt ja muudelt omadustelt sõiduki parkimiseks sobiva koha parkimiskohana määramiseks ei ole vaja ei ehitusluba ega naaberkinnistu omaniku nõusolekut.
Vastustaja märgib õigesti, et detailplaneeringus ette nähtud parkimiskohtade arvu tuleb vaadelda minimaalse kohustusliku rajatavate parkimiskohtade arvuna ning ehitist, mille juurde kavandatakse detailplaneeringus ette nähtust enamate parkimiskohtade rajamist, ei
3-08-279 4(7) saa pidada planeeringuga vastuolus olevaks ega ka naaberkinnistu omaniku privaatsust täiendavalt rikkuvaks. Seega tuleb asuda seisukohale, et detailplaneeringus nimetatud parkimiskohtade arvu asemel ehitusloas nimetatud hulga parkimiskohtade rajamine täiendavalt kaebaja õigusi ei piira. Masti 3 hoovi rajatud parkimiskohtade arv erineb ehitusloas ja detailplaneeringus vaid ühe koha võrra, ülejäänud parkimiskohad rajatakse ehitatava hoone soklikorrusele. Kinnistu väärtuse väidetavat vähenemist pole kaebaja eraldi põhistanud ega tõendanud, millest võib järeldada, et kaebaja seob seda privaatsuse vähenemisega. Kuna vaidlustatud ehitusluba kaebaja privaatsusõigust lubamatult ei piira, siis ei saa naaberkinnistu soklikorrusele parkimiskohtade ehitamine kaebaja kinnistu väärtust vähendada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
E. Pihelgase apellatsioonkaebuses palutakse tühistatakse halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Apellant jääb oma seisukoha juurde, et ehitusluba vaidlustatud osas rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning halduskohtu vastupidine seisukoht on ebaõige. Samuti on apellant seisukohal, et kuna ehitusloaga muudetakse kehtivat detailplaneeringut, on kaebajal ehitusloa suhtes kaebeõigus PS § 15 lg 1, HKMS § 7 lg 1 ja PlanS § 26 lg 1 alusel.
Parkimiskohtadega seonduvalt ei ole ilmselt vaidlust küsimuses, et rohkem parkimiskohti tähendab rohkem mootorsõidukeid kinnistul ning et rohkem mootorsõidukeid tähendab rohkem müra ja vingugaase naabritele, sealhulgas apellandile. Kohus on eksinud, väites, et naaberkinnistu omanikul ei ole võimalik takistada pärast ehitise valmimist kinnistule täiendavate parkimiskohtade rajamist. EhS § 16 lg 1 p 1 järgi on kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek nõutav, kui ehitatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20-60 m². Seega kui elanikud soovivad pärast elamu valmimist ehitada parkimiskohti rohkem kui kahele või kolmele autole (20 m² peale neid ilmselt rohkem ei mahu), on neil selleks vaja Tallinna Linnavalitsuse kirjalikku nõusolekut, mida apellandil on aga võimalik vajaduse korral vaidlustada.
Kohus jättis tähelepanuta detailplaneeringu osaks oleva põhijoonise, millelt nähtub, et kinnistul asub ca 15 olemasolevat ja säilitamisele kuuluvat puud, milline asjaolu takistab nn suvalist parkimist krundil. Ka tänaval ei saa suvaliselt parkida, vaid arvestada tuleb liiklusseaduse § 48 lg 1 ja § 50 nõudeid. Soklikorruse ehitamisega rikutakse otseselt detailplaneeringu kehtestamise eelduseks seatud tingimust ja nimelt nähtub planeeringu kooskõlastuste tabelist, et Tallinna Keskkonnaamet kooskõlastas planeeringu üksnes tingimusel, et planeeritavale alale tulevad väikeelamud kõrgusega kuni 11 m (maksimaalselt 3 korrust).
Teiseks võimaldab ehitusluba ehitada soklikorrusele mitte üksnes parkimiskohti, vaid ka abiruume. Arendaja otsusest ja korterite müügituru tingimustest sõltuvad korterite ja parkimiskohtade arv, kuid faktiks jääb, et vähem kortereid tähendab vähem elanikke ja vähem elanikke tähendab vähem elutegevusega kaasnevat intensiivsust naabritele. Ebatäpne on kohtu seisukoht, et planeeringuga ei ole kindlaks määratud hoonesse rajatavate korterite arvu. See arv ei ole otseselt välja toodud, kuid on kaudselt tuletatav lubatud korruste arvu (3), suurima lubatud ehitusaluse pinna (557 m²) ja suletud pinna (1671 m²) tuletisena.
EhS § 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering. Ehitusluba, mis suurendab parkimiskohtade arvu enam kui poole võrra ja lubab ehitada 3 korruse asemel 4 korrust, on planeeringuga vastuolus ja seetõttu õigusvastane.
3-08-279 5(7) HMS § 54 kohaselt hinnatakse haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise hetke seisuga. Vastustaja on ehitusloa andmisel lähtunud pärast planeeringu kehtestamist vastu võetud õigusaktidest, sh Tallinna Linnavolikogu 16.11.2006 otsusest nr 329 „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014“. Viidatud arengukava on kehtestatud ilma asjakohase volitusnormita ning on vastuolus PS § 3 lg 1 esimese lause ja § 32 lõike 3 teise lausega. Planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg 4, § 9 lg 7 ja § 24 lõigetest 4 ja 5 tuleneb, detailplaneeringut saab muuta või kehtetuks tunnistada üksnes teise detailplaneeringuga, mitte aga üldplaneeringuga. Seega ei saa kõnealuse arengukavaga, mis hõlmab tervet Tallinna linna territooriumi ja on seega suurema üldistustasemega kui detailplaneering, muuta kehtestatud detailplaneeringut. Ehitusloa väljaandmise ajal kehtis majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrus nr 69 „Ehitise tehniliste andmete loetelu“, mille § 22 lg 1 kohaselt võetakse ehitise korruste arvu määramisel arvesse ehitiste kõikide korruste arv, mis tähendab, et korruselisuse määramisel võetakse arvesse ka soklikorrused. Ehitusloa andmisel oleks pidanud selles määruses sätestatuga arvestama. Halduskohtu seisukoht, et viidatud määrus ei kehtinud detailplaneeringu kehtestamise ajal, on vastuolus HMS §-ga 54, ning sellel seisukohal oleks sisu siis, kui kohus oleks viidanud õigusaktile, millest tuleneks viidatud määruse § 22 lg-s 1 sätestatule vastupidine regulatsioon detailplaneeringu kehtestamise ajal.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ehitusluba ei saa vaidlustada PlanS § 26 lg-le 1 tuginedes, vaid üksnes subjektiivsete õiguste riive korral. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlusaluse ehitusloa alusel rajatav ehitis ei vähenda kaebaja kinnistu privaatsust ja väärtust ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi.
Polar Holding OÜ palus samuti jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apelleeritud kohtuotsus muutmata. Kolmas isik jääb oma seisukoha juurde, et ehitusloa väljastamisega pole kaebaja õigusi rikutud, mistõttu puudub kaebajal ehitusloa vaidlustamiseks kaebeõigus. Ekslik on apellandi väide, et naaberkinnistu omanikul on võimalus takistada Masti tn 3 kinnistul autode parkimist väljaspool selleks ehitisega koos rajatud parkimiskohti. Sõidukite parkimine kinnistu piires ei eelda parkimiskoha kui rajatise ehitamist; kinnistu omanikul on õigus katta hooviala nt kiviparketiga, mis muudab hoovi sõidukite parkimiseks kõlbulikuks, ja selleks ei pea kohalikult omavalitsuselt nõusolekut küsima, detailplaneeringu muutmist algatama ega ehitusluba taotlema. Seega ehitusloaga ettenähtud parkimiskohtade koguarvu suurenemine planeeringuga võrreldes ei saa kaebaja õigusi kahjustada ega kahjustagi. Masti tn 3 kinnistu asendiplaanil märgitu ei kinnita kaebaja väidet, et säilitamisele kuuluv kõrghaljastus ei võimalda rohkem kui 12 auto parkimist kinnistu piires. Kohus osundas õigesti ka asjaolule, et parkimisvõimaluste põhjendamatu piiramine Masti tn 3 kinnistul viiks sõidukite parkimiseni ümbruskonna tänavatele ning parkimise korraldamine tänavatel ka selleks ettenähtud kohtades häiriks kohalikke elanikke märkimisväärselt enam. Väites, et soklikorruse rajamise tulemusena rikutakse kaebaja privaatsust, mis omakorda vähendavat tema kinnistu väärtust, pole kaebaja esitanud objektiivselt kontrollitavaid põhjendusi. Masti tn 3 kinnistu hoonestatakse väikeelamuga, mille parameetrid vastavad detailplaneeringus ettenähtud ehitusõiguse ulatusele. Ebaselgeks jääb, millisel moel rikub kaebaja õigusi detailplaneeringus toodud parameetreid arvestavale ehitisele soklikorruse rajamine. Soklikorruse ehitamisest loobumine viiks aga selleni, et kogu parkimine korraldatakse Masti tn 3 kinnistul, mis kaebaja privaatsust oluliselt rohkem kahjustaks.
3-08-279 6(7) Tähendust ei oma apellandi väited soklikorrusele abiruumide rajamise kohta. Apellant on ise nõustunud halduskohtu seisukohaga, et parkimiskohtade, panipaikade või korterite arv üks-üheselt hoones elavate inimeste arvu ei mõjuta. Vaidlusalune ehitusluba on sisuliselt õiguspärane ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatud tingimustega. Apellandi viidatud arengukava kohaldatavus ei oma asjas vähimatki õiguslikku tähendust. Tallinna linna eesmärgiks on minimeerida tänavatel parkivate sõidukite aru ja igati soodustada kinnistu piires parkimise korraldamist. Neid eesmärke ongi soklikorrusele täiendava parkimise võimaluse rajamisel arvestatud. Põhjendatud pole apellandi seisukoht, et ehitusloa alusel ühe maa-aluse ja kolme maapealse korrusega elamu ehitamine on vastuolus detailplaneeringuga. Kaebaja osundatud 24.12.2002 määrus nr 69 on detailplaneeringu kehtestamise otsusest hilisem akt ning 16.11.2000 ei olnud õigusaktidega sätestatud maa-aluste korruste ära märkimise nõuet. Ehitusloa tühistamine oleks vastuolus HMS § 67 lg-ga 2 ning õiguspärase ootuse põhimõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebuse väited ei anna esimese astme kohtu otsuse muutmiseks alust.
HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-03-06 (kus vaidluse esemeks oli ehitise rekonstrueerimiseks antud ehitusluba) märkinud, et kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest rekonstrueerimisel ei saa iseenesest olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Seega saab isik ehitusloa vaidlustamisel tugineda subjektiivsete õiguste rikkumisele, mitte igaühe kaebeõigust sätestava PlanS § 26 lõikele 1. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisel jääb kaebus haldusakti tühistamiseks rahuldamata sõltumata sellest, kas vaidlusalune haldusakt on õiguspärane või mitte.
E. Pihelgas esitas kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 27.06.2007 väljastatud ehitusloa nr 26206 osaliseks tühistamiseks põhjendusega, et ehitusluba on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ja EhS § 19 lg 1 punktiga 1 ning rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja seisukoht ehitusloa õigusvastasuse kohta tugineb väitele, et detailplaneering lubab ehitada Masti tn 3 kinnistule kolmekorruselise hoone ja rajada krundile 12 parkimiskohta, ehitusluba seevastu annab õiguse ehitada nelja korruselise hoone ja rajada 23 parkimiskohta, mis rikub kaebaja privaatsust ja vähendab seeläbi tema kinnistu väärtust. Ringkonnakohus kaebaja seisukohta ei jaga. Ehitusloa väljastamise aluseks oleva ehitusprojekti järgi on krundile kavandatud üks hoone (korterelamu) kõrgusega 11 m, ehitusaluse pinnaga 540 m², täisehituse protsendiga 24,2 %, korruste arvuga 3 + sokkel, korterite arvuga kolmel korrusel kokku 14 ning parkimiskohtade arvuga 23. Asja materjalide juurde võetud Tallinna Linnavolikogu 16.11.2000 otsusega nr 377 kehtestatud Masti tn, Purje tn ja Regati pst vahelise maa-ala detailplaneeringu materjalide kohaselt näeb detailplaneering ette 2 230 m² suuruse Masti tn 3 krundi maksimaalseks täisehituse %-ks 25, hoone maksimaalse ehitusaluse pinna suuruseks 557 m², hoonete maksimaalse arvu krundil 2 (elamu + abihoone), hoone maksimaalseks kõrguseks 11 m, hoone maksimaalse täiskorruste arvuks 3 ning parkimiskohti on ette nähtud 12. Ekslik on apellandi seisukoht, et Masti tn 3 kinnistule kavandatud hoone ei vasta oma korruseliusselt detailplaneeringu nõuetele. Nagu eespool märgitud, sätestab 2000. aastal kehtestatud detailplaneering hoone maksimaalse täiskorruste arvuks kolm. Korruste määramisel 2000. aastal sai juhinduda EV Ehitusministeeriumi 19.06.1991 käskkirjast nr
3-08-279 7(7) 63, mille p 2.5 kohaselt hoone korruselisuseks nimetatakse kõigi maapealsete korruste arvu ning korruseks loetakse ka tehnilised korrused, mansardja katusekorrus ning samuti soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt 2 m kõrgusel. Seega ei pidanud detailplaneeringujärgses krundi ehitusõiguses maa-alust korrust nimetama, kui polnud tegemist käskkirjas eraldi nimetatud juhtumiga. Vaidlusaluse ehitusloa aluseks oleva ehitusprojekti järgi on kavandatava hoone sokli maapealne kõrgus alla 2 meetri. Seega ei esine vastuolu ehitusloa ja kehtiva detailplaneeringu vahel hoone korruselisust puudutavas osas. Asjaolu, et majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määrusega nr 69 muudeti ehitise korruste arvu määramise põhimõtet, ehitusloa õiguspärasust ei mõjuta, sest kõnealune planeering ei keelanud hoone soklikorruse ehitamist, kui selle lagi jäi ümbritsevast keskmisest maapinnast alla 2 meetri. Põhjendatud pole ka apellandi väide, et ehitusluba on vastuolus detailplaneeringuga asjaolu tõttu, et näeb ette pea kaks korda suurema parkimiskohtade arvu. Detailplaneering ei sätesta parkimiskohtade maksimaalset arvu, nagu teiste krundi ehitusõiguse sisuks olevate parameetrite puhul, mistõttu tuleb õigeks pidada vastustaja, kolmanda isiku ja halduskohtu seisukohta, et detailplaneering näeb ette minimaalse vajaliku parkimiskohtade arvu ega piira parkimiskohtade arvu suurendamist krundi piires. Seetõttu on ekslik kaebaja seisukoht, et detailplaneering keelab rajada Masti tn 3 kinnistule enam kui 12 parkimiskohta. Ringkonnakohus märgib samuti, et planeering räägib krundile ettenähtud parkimiskohtade arvust. Käesoleval juhul näeb ehitusloa aluseks olev projektdokumentatsioon ette vaid ühe parkimiskoha lisamise krundile ning kümne garaažikoha rajamise soklikorrusele. Detailplaneeringust ei tulene soklikorrusele garaažikohtade rajamise keeldu. Kuna vaidlusalune ehitusluba on õiguspärane, ei saa see kaebaja õigusi rikkuda. Naaberkinnistu hoonestamise korral on privaatsuse vähenemine paratamatu. Asjas ei ole tuvastatud kaebajale ehitusloast tulenevaid keelatud mõjutusi. Naaber peab aga taluma mõistlikke piiranguid, mis kaasnevad kehtiva detailplaneeringu järgse ehitise rajamisel.
Eeltoodu alusel jääb esimese astme kohtu otsus muutmata.
Kuna kaebaja apellatsioonkaebust ei rahuldata, on vastustajal ja tema poolel oleval kolmandal isikul HKMS § 92 lg-te 1 ja 7 alusel õigus menetluskulude hüvitamisele. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlust ei esitanud. Kolmanda isiku menetluskulud koosnevad esindaja kulust summas 12 810,32 kr (koos käibemaksuga). HKMS § 93 lg 5 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades, et kolmanda isiku kogu sisuline töö on tehtud esimese astme kohtus ning apellatsioonimenetluses pole esitatud uusi argumente, leiab ringkonnakohus kolmanda isiku õigusabikulud põhjendamatult suured olevat. Põhjendatud õigusabikuluks hindab ringkonnakohus 5 000 (viis tuhat) kr.
Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman