2-08-59669/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-59669

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2008.a., Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-59669 Tsiviilasi Jxxxxxx Txxxxxxx hagi Mxxxx Pxxxx vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Jxxxxxx Txxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elektronpost: xx Kostja: Mxxxx Pxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; elektronpost: xx Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2008.a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JxxxxxxxTxxxxxxx hagi Mxxxx Pxxxx vastu.

2. Suurendada Jõgeva Maakohtu 10.04.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-75-00 MxxxxPxxxxxx välja mõistetud elatist.

3. Mõista välja Mxxxx Pxxxxxt Jxxxxxx Txxxxxxx kasuks poeg Kxxx Pxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 17.09.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

4. Mxxxx Pxxxxx tuleb elatis maksta Jxxxxxx Txxxxxxx arveldusarvele FI 8450290420051332 Osuspankki, maksekorralduse selgitusse märkida „elatis “.

5. Lõpetada elatise sissenõudmine Mxxxx Pxxxxxt Jõgeva Maakohtu 10.04.2000.a. tsiviilasjas nr 2-75-00 kohtuotsuse alusel alates 17.09.2008.a.

6. Kohtuotsus on viivitamata täidetav ühe kuu elatise, s.o 2175 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud Mxxxx Pxxxx kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega on õigus esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Menetluse käik Jxxxxxx Txxxxxx esitas 17.09.2008.a. kohtule hagiavalduse (tl.5-7) Mxxxx Pxxxx vastu lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps KxxxPxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. Laps elab hageja juures. Kohtuotsusega mõisteti 2000. aastal kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja elatis 500 krooni kuus. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal 9160 krooni kuus ja kostjalt kohtuotsusega väljamõistetud elatis ei ole piisav. Hagejal on lisaks Kxxx Pxxxxxx veel kaks alaealist last: Kxxxxxx-Exxxxx Kxxxxxxxx ja Kxxxxx Axxxx KxxxxxxxxxxKuna lapsed on väiksed, ei ole hagejal võimalik tööl käia. Hageja sissetulekuks on emapalk ja lasterahad. Soome riik maksab Kxxx Pxxxx eest 100 EUR-i kuus ehk 1557 krooni kuus. Hageja ja tema elukaaslase ühisvara hulka kuulub maja, mille eest tuleb tasuda laenumakseid 12500 krooni kuus. Muud vara hagejal ei ole. Hageja palub kohtul kostjalt väljamõistetud elatist suurendada ja mõista temalt välja lapse ülalpidamiseks elatis seadusega ettenähtud miinimumsummas.

Kostja Mxxxx Pxxx teatas 08.10.2008.a. kirjalikus vastuses (tl.11-12), et tema hagi ei tunnista. Lisaks hageja ühisele lapsele on kostjal praegusest abielust Kxxx Pxxxxxx kaks last: Mxxxxx Pxxx (sündinudxxxxxxxxxxx) ja Kxxxx Pxxx (sündinud xxxxxxxxxx). Kuna teine laps on väike, siis pole kostja abikaasal võimalik tööl käia. Abikaasa ei saa enam vanemahüvitist ja lastetoetus kahe lapse kohta on 1500 krooni kuus. Korter, kus kostja pere elab, on ostetud abikaasaga ühisvarasse ja igakuine laenumakse on 1970 krooni. Kostja on osanik firmas OÜ Unipak (50 % osakapitalist), kuid kuna firma on pidevalt makseraskustes ja kasumit pole õnnestunud teenida, siis pole võimalik maksta dividende ega juhatuse liikme tasu. Osaühing on üleval maksehäireregistris. Kostja elatab oma peret üksikute juhutöödega ning naise vanematelt ja enda emalt saadud toetustega ja kuna abikaasa saab igakuiselt lastetoetusi summas 1500 krooni, siis on lisaks tekkinud ka eluasemekulude võlad. Kostja on märkinud oma laste vajadusteks kokku igakuiselt 7175 krooni. Kostja väitel ei ole tal võimalik maksta hagejale tema poolt nõutavat elatist 2175 krooni kuus ja ta palub jätta kohtul hagi rahuldamata.

Hageja teatas 10.11.2008.a. kirjalikult (tl.37-38), et ei saa määratud kohtuistungile ilmuda. Hageja palus kohtul lahendada asi tema osavõtuta esitatud materjalide põhjal. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde. Kostja jäi kohtuistungil varem esitatud seisukohtade juurde ning teatas, et ta hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta võimeline maksma hagejale lapse ülalpidamiseks elatist nõutavas ulatuses ja ta palub jätta hagi rahuldamata.

Kohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt.

Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kuulanud ära kostja ning uurinud ja hinnanud tõendeid, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Kxxx Pxxx (sünnitunnistus tl.8). Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel. Jõgeva Maakohtu 10.04.2000.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-75-00 on kostjalt hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 500 krooni kuus.

PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja väitel on lapse vajadused oluliselt suurenenud võrreldes ajaga, mil kohtuotsusega kostjalt elatis välja mõisteti ja ta palub kohtul elatist suurendada ettenähtud miinimumini. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.

PkS § 61 lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab kohus, et poolte varaline seisund on võrdne. Nii hageja kui ka kostja ülalpidamisel on lisaks ühisele lapsele veel kaks alaealist last. Hageja ise ja kostja abikaasa on kodused ja ei käi tööl, kuna lapsed on väiksed. Mõlemad pooled maksvad eluasemelaenu makseid. Hageja on ostnud oma elukaaslasega maja, mille laenumaksed igakuiselt on ca 12 500 krooni. Kostja ja tema abikaasa maksavad korteri laenumakseid 1970 krooni kuus (tl.17).

Mõlemad pooled tasuvad igakuised eluaseme kommunaalmakseid. Arvestades, et hageja elab Soome Vabariigis, kus elatustase on kõrgem, hindab kohus vaatamata igakuiste kulude suuruse erinevusele poolte võimalused võrdseteks. Ka hageja perekonna sissetulek on ilmselt võrdeliselt suurem kui kostja oma. Seega poolte varaline olukord on võrdne ja mõlemad vanemad peaksid võrdselt lapse ülalpidamises osalema. Kohus leiab, et hageja elatisenõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise väljamõistmata jätmisel või selle vähendamisel allapoole ettenähtud miinimumi.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:

1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Kostja väide, et tema sissetulek ei ole nii suur, et saaks elatist maksta, ei anna alust elatise vähendamisel alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kostjal tuleb leida lisavahendeid, et ülal pidada kõiki oma lapsi. Hageja elatisenõue tuleb rahuldada. PkS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 17.09.2008.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma, so 2175 krooni ulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg

2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Maimu Laumets Kohtunik