3-08-1622/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1622

Haldusasi

Elcoteq Tallinn AS-i kaebus Maksu- ja Tolliameti

Põhja

maksu-

ja

tollikeskuse

15. mai

2008

maksuotsuse nr 12-5/421 tühistamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 13. novembril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Elcoteq Tallinn AS

Esindaja: v.adv Kaspar Lind

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Lembit Sullakatko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Elcoteq Tallinn AS-i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

VAIDLUSTATUD HALDUSAKT

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 15. mai 2008 otsusega nr 12-5/421

kohustati Elcoteq Tallinn AS-i tasuma 774 765 krooni tollimaksu. Maksuotsuse kohaselt

deklareeris Elcoteq Tallinn AS enda nimel ja Elcoteq SE eest 2005. aasta aprillist novembrini

14 korral vabasse ringlusesse lubamiseks peale tollikontrolli all töötlemist tooteid „Nokia

Observation Camera PT-2“ ning „Nokia Remote Camera PT-6“, klassifitseerides vastavates

deklaratsioonides nimetatud tooted kaubakoodi 8525 40 11 00 järgi. Maksuotsuses asus

maksuhaldur seisukohale, et deklareeritud kaubale vastav kaubakood oleks pidanud olema

8525 30 90 90, kuivõrd vaidlusalustel toodetel ei ole sisseehitatud võimalust piltide

salvestamiseks ja nad töötavad telekaamera põhimõttel.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

2. Elcoteq Tallinn AS taotleb halduskohtule esitatud kaebuses Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskuse 15. mai 2008 maksuotsuse tühistamist, leides, et vastustaja seisukoht

vaidlusaluste kaametare tariifse klassifitseerimise küsimuses on väär. Kaebuse esitaja on

seisukohal, et vaidlusalustel kaameratel on piltide ja video salvestamise võimalus ja nad ei

edasta pilte ja videoid reaalajas, mis tähendab, et nad ei tööta telekaamera põhimõttel.

Kaebuse esitaja rõhutab, et vaidlusalustel kaameratel puudub võimalus piltide või video

edastamiseks reaalajas ning peale pildi või video tegemist töötleb kaamera pilti selliselt, et

see oleks võimalik edastada MMS-i teel mobiiltelefoni. Kaebuse esitaja leiab, et rubriiki

8525 30 90 90 kuulvaid seadmeid iseloomustab eelkõige see, et vastavatel kaameratel ei ole

sisseehitatud võimalust piltide salvestamiseks ja kaamerad töötavad telekaamera

põhimõttel, mis tähendab pildi või video edastamist reaalajas. Vastustaja selgitab, et

kaameral PT-6 on sisseehitatud võimalus piltide/videote salvestamiseks, kus need püsivad

kuni eduka edastamisena või kuni voolutoite väljalülitamiseni. Kaebuse esitaja leiab, et

kuna telekaamera põhimõttel töötavatel kaameratel puudub igasugune piltide salvestamise

võimalus, ei vasta kaamera PT-6 juba eelnevalt nimetatud põhjusel rubriiki 8525 30 90 90

kuuluvale tootele.

3. Järgnevalt selgitab vastustaja, et kumbki vaidlusalune kaamera ei tööta telekaamera

põhimõttel, vaid teeb pildi/video, salvestab selle, pakib ta edastamiseks sobivasse

formaati, seejärel loob GSM ühenduse ja edastab pildi/video MMS-i teel. Seejuures

rõhutab vastustaja, et kasutades edastamiseks MMS sõnumit, ei ole video/pildi reaalajas

edastamine tehnoloogiliselt isegi võimalik.

4. Kaebuse esitaja on seisukohal, et klassifitseerimisel ei saa lähtuda niivõrd seadme

kasutusvõimalustest, kui just selle tehnoloogilistest näitajatest. Samuti rõhutab kaebuse

esitaja, et kaubakoodiga 8525 40 11 00 deklareeritakse ka muud digitaalkaamerad, mitte

üksnes videokaamerad ning selle kaubakoodiga deklareeritavatel toodetel ei pea olema

tingimata ekraani piltide taasesitlemiseks, nagu seda on oluliseks pidanud vastustaja.

5. Kaebuse esitaja viitab ka Ameerika Ühendriikides tollikontrolli teostava riigiasutuse

veebilehele (http://rulings.cbp.gov/index.asp?ru=r00060&qu=NY+R00060&vw=detail ), kus

avaldatud andmete kohaselt ei võimalda Nokia kaamera PT-2 ning tehniliste näitajate

poolest kaameraga PT-6 sarnanev toode kaamera IQinVision edastada pilti reaalajas ning

tegemist on digitaalkaameratega, mis kuuluvad rubriiki 8525 40 4000. Siinjuures ei nõustu

kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, et viidatud andmed ei ole asjassepuutuvad, leides,

et maksuotsuses viidatud harmoniseeritud süsteemi selgitavad märkused on välja töötanud

Maailma Tolliorganisatsioon (World Customs Organization (WCO)), mille üheks eesmärgiks

on ühtlustada riiklikud tollitariifistikud ning Harmoniseeritud kaupade kirjeldamise ja

kodeerimise süsteem (HS) peab tagama, et kõik konventsiooniga liitunud riigid lähtuvad

klassifitseerimisel ühtsetest alustest.

6. Ka viitab kaebuse esitaja Tuomas Mikkola selgitusele, kus on väljendatud Nokia Corporation

seisukohta seoses Nokia Remote Camera-te kaubakoodiga.

7. Kaebuse täienduses ei nõustu kaebuse esitaja vastustaja seisukohaga, justkui taanduks

vaidlus vaid sellele, kas vaidlusaluste kaamerates on salvestamise võimalus või mitte, vaid

leiab, et samavõrd oluline on küsimus, kas kaamerad edastavad pilti reaalajas või mitte,

kusjuures kumbki kaameratest seda ei suuda. Seejuures rõhutab kaebuse esitaja, et nii

telekaamera, valvekaamera kui ka veebikaamera kõige olulisemaks ja peamiseks

funktsiooniks on aga just liikuva pildi reaalajas edastamine.

8. Viimaks heidab kaebuse esitaja vastustajale ette, et maksuotsuse tegemisel ei ole isegi

kaalutud võimalust klassifitseerida vaidlusaluseid tooteid KN üldreeglite 2 ja 3 kohaselt,

ent juhul kui seda oleks tehtud, tulnuks aga vaidlusalused kaubad üldreeglist 3c lähtudes

klassifitseerida just rubriigis 8525 40.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus ei pea Elcoteq Tallinn AS-i kaebust

põhjendatuks ning palub selle rahuldamata jätta. Viidates harmoniseeritud süsteemi märkustele,

märgib vastustaja, et kuivõrd kaameral PT-2 ei ole mälu ega video salvestamise võimalust, siis on

tegemist telekaameraga. Samuti leiab vastustaja, et kaameral PT-6 on olemas küll vahemälu, ent

selleski ei ole fotode/videosalvestiste püsiv säilitamine võimalik, mistõttu salvestamine üksnes

vahemällu

ilma

taasesitamise

võimaluseta

ei

ole

piisav

kriteerium

kaamera

PT-6

klassifitseerimiseks ning asjakohane on lähtuda klassifitseerimisel kaamera PT-6 kasutusotstarbest.

Viidates Nokia Remote Camera PT-6 kasutusjuhendile, leiab vastustaja, et see on pildindusseade,

mis sisaldab liikumisandurit, termomeetrit ja mikrofoni ja mille abil saab teha kaugjuhtimise teel

pilte ja videoklippe ning saata neid oma multimeediasõnumite (MMS) funktsiooniga

mobiiltelefoni või meiliaadressile. Vastustaja leiab, et kuna peamiseks kaamera PT-6 eesmärgiks

on vastavate fotode/videote edastamine MMS sõnumite teel teistesse seadmetesse, siis on

kaameral PT-6 sisuliselt sama funktsioon, mis valvekaameral ja veebikaameral ning erinevus on

vaid tehniline ning seisneb andmete edastamise meetodis, mistõttu tuleb kaamera PT-6

klassifitseerida tema kasutuseesmärgist tulenevalt kaubakoodiga 8525 30 90 90.

10. Vastustaja leiab, et asjaolu, et vaidlusalused kaamerad ei võimalda pilti edastada reaalajas, vaid

mõningase tehnilisest lahendusest tuleneva hilinemisega ning, ja et kaamera PT-6 võimaldab pilti

vahemälus salvestada, ei muuda vastavate kaamerate eesmärki ja objektiivseid omadusi.

11. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et klassifitseerimisel on olulised ka kaupade

tehnoloogilised võimalused ja seda just seetõttu, et tulenevalt nendest on kaameratel ka erinevad

kasutusvõimalused. Samas leiab vastustaja, et vaidlusaluste kaamerate tele- või valvekaamerana

käsitlemisena ei oma tähtsust mitte see, millised on nende tehnilised lahendused ja näitajad, vaid

see, millisel moel on neid kaameraid võimalik kasutada. Vastustaja on seisukohal, et kuigi

vaidlusalustes kaametares toimub pildi edastamine tehniliselt teisiti võrreldes tavapäraste tele- ja

veebikaameratega, on kasutuseesmärk ja otstarve siiski sama.

12. Vastustaja nõustub kaebajaga selles, et ilmtingimata ei pea kaubakoodiga 8525 40 11 00

klassifitseeritavas digitaalkaameras olema piltide taasesituseks vajalikku ekraani, kuid enamusel

vastavatest kaameratest on see siiski olemas ning see ei ole ka olnud ainuke põhjendus, millest

tulenevalt on maksuhaldur leidnud, et kaebaja on kaubad klassifitseerinud vale kaubakoodi all.

13. Vastustaja märgib ka, et Ameerika Ühendriikide tolliorganite arvamuse saab olla siduv vaid

vastava riigi tolliorganite ja isikute vahelistes suhetes ning ei välista mingilgi määral seda, et EL-is

klassifitseeritakse sarnast kaupa teisiti, mistõttu ei viita kaebuse esitaja poolt viidatud veebilehed

kuidagi sellele, et käesoleval juhul oleks toll kaupa valesti klassifitseerinud. Mis puudutab Nokia

Corporationi seisukohta, siis tuleb vastustaja hinnangul arvestada, et tegemist on sellise isiku

arvamusega, kes on igati huvitatud vaidlusaluste kaamerate võimalikult soodsast EL-i

importimisest, mistõttu võivad arvamuse andmise eesmärgiks olla eelkõige ettevõtte ärihuvid.

Kohtuistungil esitas vastustaja oma seisukoha kinnitamiseks Soome Vabariigi tolli poolt

väljastatud siduva tariifiinformatsiooni, mille kohaselt tuleb PT-6 tüüpi kaamera klassifitseerida

telekaamerana 2008. aastal kehtiva KN-i kohaselt rubriigis 8525 80 19.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, leiab, et Elcoteq Tallinn AS-i kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb

rahuldamata jätta. Toll on õigesti asunud seisukohale, et kaebuse esitaja poolt deklareeritud kauba

näol on tegemist telekaameratega EL kombineeritud nomenklatuuri (KN) tähenduses ning

vastavad kaubad tulnuks klassifitseerida kaubakoodiga 8525 30 90 90.

15. Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebuse esitaja deklareeritud kaamerad ei

võimalda edastada pilte ega videolõike reaalajas ega selleski, et PT-6 tüüpi kaameral on

puhvermälu, milles on võimalik salvestada pilte ja videolõike kuni nende eduka edastamiseni

GSM signaalina või kuni kaamera voolutoite katkestamiseni ning PT-2 tüüpi kaameral sellist

salvestamise võimalust ei ole. Vaidlus taandub aga küsimusele, kas kõnealuste toodete

klassifitseerimisel tuleks lähtuda asjaolust, et kaamerad ei võimalda pildi edastamist reaalajas ega

ole seetõttu käsitletavad telekaameratena või sellest, et kaamerad ei võimalda üles võetud pilti

püsivalt salvestada ega ole seega käsitletavad digitaalkaameratena.

16. Kaupade importimisel Euroopa Liitu klassifitseeritakse kaubad vastavalt Nõukogu

määruses 26587/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta I lisas

toodud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kohaselt. Vaidlustatud maksuotsustest nähtuvalt

on kaebuse esitaja deklareerinud kõnealuseid tooteid 2005. aastal ning sel ajal kehtis KN

komisjoni määrusega (EÜ) 1810/2004 kehtestatud redaktsioonis. Kaupade klassifitseerimise

üldreeglid on kehtestatud kombineeritud nomenklatuuri I jaos. Esimese üldreegli kohaselt

peab ametlik klassifitseerimine toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ja vastavate jaotiste

ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused

ei näe ette muud. . . . KN alamgrupi 8525 30 kirjelduseks on märgitud telekaamerad. KN alamgrupi

8525 40 kirjelduseks aga videofotoaparaadid ja muud salvestavad videokaamerad; digitaalkaamerad. KN

grupi 85 märkustes ja lisamärkustes kõnealuste alamgruppide sisukohta täiendavaid selgitusi antud

ei ole.

17. . . . Euroopa Komisjoni poolt nõukogu määruse (EMÜ) 2658/87 artikli 9 lõike 1 punkti a

teise alapunkti ja artikli 10 kohaselt vastu võetud kombineeritud nomenklatuuri selgitavates

märkustes, millel ei ole küll õiguslikku jõudu, ent mis peaksid aitama tõlgendada KN

rubriikide kirjelduste ja märkuste sisu, viidatakse vaidlusaluste alamrubriikide osas

harmoniseeritud

süsteemi

selgitavatele

märkustele

(HSSM).

HSSM-is

käsitletakse

telekaameraid alamgrupi 8525 selgitavate märkuste punktis C ning videofotoaparaate ja muid

salvestavaid videokaameraid ning digitaalkaameraid punktis D. Viidatud punktist C tulenevalt

kuuluvad alamrubriiki 8525 30 kõik telekaamerad, sealhulgas televisioonistuudiote kaamerad,

reportaažikaamerad, tööstuses või teadusotstarbel või liiklusjärelevalves kasutatavad

kaamerad, samuti ka koos arvutiga kasutatavad kaamerad, nagu veebikaamerad, ning

telekaameratega samal põhimõttel töötavad valvekaamerad. HSSM rubriigi 8525 märkuste

punkti D kohaselt kuuluvad alamgruppi 8525 40 kõik kujutisi salvestavad kaameratüübid.

Samas märgitakse, et sellesse rubriiki kuuluvad kaamerad jäädvustavad kujutist fokuseerides

selle valgustundlikule seadmele, mis saadab elektrilised kujutised edasiseks töötlemiseks

kujutiste analoog- või digitaalsalvestisse. Lisaks on märgitud, et sellesse alamrubriiki kuuluvad

kaamerad on tavaliselt varustatud optilise pildinäidiku ja/või LCD-ekraaniga ning mitmetes

viimasega varustatud kaamerate puhul saab LCD-ekraani kasutada pildinäidikuna ning juba

salvestatud piltide vaatamiseks.

18. . . . Kohus leiab eeltoodud alamrubriikide kirjelduste ja HSSM põhjal, et toote

klassifitseerimise aluseks vastavalt kas telekaamerana või digitaalkaamerana on see, kas toote

eesmärk on kujutise jäädvustamine või kujutise edastamine. Alamrubriiki 8525 40 kuuluvad

tooted, mis on mõeldud liikuvate või liikumatute kujutiste jäädvustamiseks ehk püsivaks

salvestamiseks, alarubriiki 8525 30 kuuluvad tooted on aga mõeldud selliste kujutiste

edastamiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebuse esitaja poolt deklareeritud

kaamera PT-2 ei võimalda üldse kujutist salvestada ning kaamera PT-6 võimaldab kujutise

salvestada kaameras olevas puhvermällu, kus kujutist säilitatakse kuni selle eduka edastamise

või kuni voolutoite katkestamiseni. Kohtu hinnangul ei ole sellise tehnoloogilise lahenduse

näol tegemist kujutise püsiva salvestamise ehk jäädvustamisega ning puhvermälu kaudu

toimub üksnes edastamiseks sobivalt formaaditud kujutise edastamine. Kujutise

jäädvustamine andmekandjale eeldab seda, et sellelt andmekandjalt on kas salvestanud seadme

või muu seadme abil võimalik andmeid (kujutist) taasesitada ja/või töödelda. Samuti tähendab

jäädvustamine seda, et andmed talletatakse andmekandjale püsivalt. Püsivat talletamist tuleks

seejuures mõista nii, et kujutis säilib andmekandjal ilma, et selleks oleks vaja mingisuguseid

täiendavaid meetmeid võtta. Haldusasja materjalidest nähtuvalt säilib kujutis kaamera PT-6

puhvermälus seni, kuni kaameral on voolutoide. Voolutoite tagamine on aga iseenesest juba

kujutise säilitamiseks vajalik täiendav meede. Selle poolest erineb kõnealune toode ilmselgelt

tavapärasest digitaalkaamerast, kus kujutis salvestatakse näiteks mälukaardile, kuhu

salvestatuna säilib kujutis ilma, et selleks oleks vaja mingisuguseid täiendavaid meetmeid

võtta.

19. Kohtu hinnangul ületähtsustab kaebuse esitaja telekaamerate puhul kujutise edastamist

reaalajas. On tõsi, et tavapäraselt telekaameratena või televisioonikaameratena tuntud

seadmed edastavad kujutist tekitava elektrisignaali sedavõrd väikse viivitusega, et inimene seda

viivitust oma meeltega tajuda ei suuda ning sellist edastamist nimetataksegi arusaadavalt

edastamiseks reaalajas. Samas ei välista ka teatmeteostes esitatud televisioonikaamerate

definitsioonid võimalust paigutada selle mõiste alla ka selliseid kaameraid, mis kasutavad

edastavad kujutist kandva elektrisignaali (videosignaali) pikema viivitusega. Tehnikaleksikoni

(Tallinn „Valgus“ 1981) kohaselt on telekaamera näol tegemist seadmega, mis muundab

optilise kujutise videosignaaliks, videosignaali defineeritakse samas kui kujutist tekitavat

elektrisignaali. Eesti Entsüklopeedia 9. köites määratletakse televisiooni kui liikuvate (ja

liikumatute) kujutiste edastamist raadiolainete vahendusel. Inglise-eesti teaduse ja tehnika

seletavas sõnaraamatus määratletakse telekaamerat (ingl. k televison camrea) kui kaamerat, mis

muundab optilise kujutise elektrooniliseks signaaliks teletransmissiooni või salvestamise

tarbeks1 ning televisiooni (ingl. k. television) defineeritakse samas kui mittepüsivate visuaalsete

kujutiste edastamist, vastuvõtmist ja taasesitamist2. Eelnevast nähtuvalt on telekaamerale

iseloomulikuks tunnuseks see, et ta edastab videosignaali, ent ei salvesta seda püsivalt. Seega

ei nõustu kohus kaebuse esitajaga, et toote telekaamerana klassifitseerimisel oleks määrav

tähendus sellel, kas kujutis edastatakse nö, reaalajas või teatud viivitusega. Küll on aga oluline

see, et kaebuse esitaja deklareeritud tooted on mõeldud pildi või videolõigu edastamiseks,

mitte nende püsivaks salvestamiseks (jäädvustamiseks).

20. Kohtu hinnangul ei saa kaupade klassifitseerimisel lahutada teineteisest kauba

tehnoloogilist eripära ja kasutusotstarvet ning kauba tehnoloogilist eripära tuleb vaadata just

sellest tehnoloogilisest eripärast tingitud kasutusotstarbe (kasutusvõimaluste) valguses.

Seetõttu ei ole käesoleval juhul kauba klassifitseerimise seisukohast määravat tähtsust

küsimusel, millist liiki signaaliga kaamera poolt üles võetud kujutis edastatakse. Vaidlust ei ole

selles, et võrreldes tavapäraste televisioonikaameratega kasutab vaidlusalune toode teistsugust

signaalitüüpi. Samas on ka mobiiltelefonisudes kasutatava GSM signaali näol tegemist

1 camera converting the optical image of an external scene into electronic signals for television transmission or

recording.

2 electronic transmission, reception and reproduction on transient visual images

raadiolainetel (reeglina sagedustel 900 ja 1800 Mhz) edastatava elektroonilise signaaliga, nagu

seda on ta tavapärane televisioonisignaal. Seega on tehnoloogiline lahendus kaebuse esitaja

deklareeritud toote ja näiteks tavapärase televisioonikaamera, valvekaamera või veebikaamera

puhul küll mõnevõrra erinev, ent sisuliselt annab see samasugused kasutusvõimalused ehk

teisisõnu võimaluse jälgida eemal viibides kaamera poolt üles võetud ja edastatud pilti ning

samas ei anna vaidlusalustes toodetes pildi edastamiseks kasutatav tehnoloogia (edastamine

GSM signaalina ning PT-6 kaamera puhul enne edastamist salvestamine puhvermällu) neile

toodetele selliseid kasutusvõimalusi nagu on tavapärastel salvestavatel digitaalkaameratel.

Eeltoodu tõttu peab kohus igati asjakohaseks ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil

esitatud käsitlust toodete asendatavusest, mille kohaselt saab kaebuse esitaja deklareeritud

kaup oma tehnoloogilisest eripärast tingitud funktsioone arvestades asendada pigem

telekaamerat (valvekaamerat) kui tavapärast salvestavat digitaalkaamerat.

21. Kaebuse esitaja etteheide, nagu leiaks vastustaja, et alamrubriigis 8525 40

digitaalkaamerana

klassifitseeritaval

tootel

peaks

tingimata

olema

ekraan

piltide

taasesitamiseks, ei ole põhjendatud. Vaidlustatud maksuotsuses ega ka kohtumenetluses ei ole

vastustaja otsustanud toote klassifitseerimist üksnes või peaasjalikult sarnase ekraani

olemasolust lähtudes. Samas on asjaolule, et digitaalkaameratel sarnane ekraan sageli on,

viidatud HSSM-is ning seetõttu ei saa vastavat viidet maksuotsuses ka asjakohatuks pidada.

Maksuotsuse kohaselt on toote klassifitseerimise aluseks olnud siiski ennekõike asjaolu, et

kaebuse esitaja deklareeritud tooted ei võimalda kujutise püsivat salvestamist, vaid on

mõeldud üles võetud kujutise edastamiseks.

22. Kohus ei pea asjakohasteks tõenditeks Ameerika Ühendriikide tolliasutuse kodulehel

avaldatud teavet. Selline teave ei saa ei olla Eesti tollile siduv ning samuti ei saa kaebuse esitaja

tugineda kauba klassifitseerimisel sellele teabele. Nõustuda ei saa ka kaebuse esitaja

seisukohaga, et eirates Ameerika Ühendriikide tolliasutuse poolt võetud klassifitseerimist

puudutavat seisukohta, rikuks Eesti toll HS konventsiooni sätteid. Selliseks väiteks

konventsioon alust ei anna ning sellest ei tulene, et kord ühe konventsiooni osalisriigi

tolliasutuse poolt teatud tunnistega kauba klassifitseerimise osas võetud seisukohti tuleks

teiste riikide tolliasutustel järgida. Sellist seisukohta ei saa tuletada ka nimetatud

konventsiooniga loodud harmoniseeritud süsteemi eesmärgist. Samuti on vastustaja õigesti

leidnud, et vaidlusaluste kaupade tootja Nokia Corporation seisukoht kauba klassifitseerimise

osas ei ole samuti määrava tähtsusega.

23. Samas on iseenesest õige ka kaebuse esitaja seisukoht, et Soome Vabariigi tolliasutuse

poolt väljastatud siduv tariifiinformatsioon ei saa vääramatult määrata kaebuse esitaja

deklareeritud kauba klassifitseerimist ega saa olla siduvaks kaebust läbi vaatavale Eesti

kohtule. Siduv tariifiinformatsioon on ühenduse tolliseadustiku artiklist 12 tulenevalt kehtiv

siduva tariifiinformatsiooni väljastanud tolli ja vastava informatsiooni adressaadiks oleva isiku

vahelistes suhetes. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole aga Soome Vabariigi

tolli poolt antud siduval tariifiinformatsioonil tähtsust juba pelgalt seetõttu, et vaidlustatud

maksuotsuse aluseks seda võetud ei ole ning arusaadavalt on see ka antud pärast vaidlustatud

maksuotsuse tegemist.

24. Viimaks ei nõustu kohus kaebuse esitajaga, et vaidlusaluse kauba klassifitseerimisel tuleks

lähtuda klassifitseerimise üldreeglist 3c. Üldreeglite ja 2 ja 3 poole oleks klassifitseerimisel

põhjust pöörduda siis, kui kaupa ei oleks võimalik klassifitseerida 1. üldreegli alusel.

Käesoleval juhul on see aga võimalik, kuivõrd vaidlusalused tooted vastavad eeltoodud

põhjustel telekaamera määratlusele. Kaebuse esitaja seisukohaga, et sisuliselt on tegemist

kombineeritud tootega, kohus samuti ei nõustu. Kaebuse esitaja käsitluse kohaselt saaks pea

iga toodet käsitleda kombineeritud tootena, kuivõrd see koosneb erinevatest komponentidest,

millest ühe eemaldamisel kaotaks toode oma eesmärgi. Klassifitseerimise üldreegli 3

kohaldamine tuleks kõne alla juhul, kui kaupa ei ole võimalik klassifitseerida üldreegli 2 b

alusel. Samas on üldreegli 2 b poole pöörduda põhjust alles siis kui kaupa ei olev võimalik

klassifitseerida 1. üldreegli alusel. Kuivõrd kaebuse esitaja deklareeritud tooted ei võimalda

kujutise püsivat salvestamist, siis ei saa olla tegemist digitaalkaameratega ning ei saa rääkida

olukorras, kus kaup oleks esmapilgul klassifitseeritav kahte või enamasse rubriiki.

25. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei

ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis menetluskulude

väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik