3-08-1144/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1144 Otsuse kuupäev 28.11.2008 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Aleksandr Dorožko kaebus Tartu Vangla ametnike toimingu – 15.04.08 saabunud kirjade ümbrike äravõtmine – õigusvastasuse tuvastamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 28.11.2008, kirjalikus menetluses Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aleksandr Dorožko; Vastustaja Tartu Vangla. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

15.04.2008.a saabusid Aleksandr Dorožko nimele kaks erakirja. Vanglaametnik avas kirjad ning võttis ära ümbrikud, milles kirjad saabusid. Kirjaümbrike võetuse kohta koostas ametnik vastavasisulise akti.

18.04.2008.a esitas A. Dorožko vaide, milles vaidlustab Tartu Vangla toimingut ümbrike äravõtmisel. Vaides märgib A. Dorožko, et võetud ümbrike kohta koostati võetuse akt, kuhu märgiti tema ema isiklikud andmed andmesubjekti loata. Samuti on A. Dorožko seisukohal, et koostatud akt ei ole täiuslik, kuna puudub märge postitempli kohta, st postitamise kuupäev ja asukoht. A. Dorožko on seisukohal, et tegemist on tema ja ta pereliikmete õiguste rikkumisega.

27.05.2008.a vaideotsusega nr 11-7/1689 jättis Justiitsministeerium vaide rahuldamata, tuginedes vangla sisekorraeeskirja §-le 461, § 50 lg-le 3 ja haldusmenetluse seaduse § 85 p-le 4.

2 12.06.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse A. Dorožko kaebus (t.l. 1-2) Tartu Vangla ametnike toimingu - 15.04.08 saabunud kirja ümbriku äravõtmine – õigusvastasuse tuvastamiseks.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse kohaselt peab A. Dorožko õigusvastaseks Tartu Vangla tegevust, millega võeti temalt ära 15.04.2008.a saabunud kirjade (2 tükki) ümbrikud. Samuti leiab kaebaja, et akti võetuse kohta koostas ametnik puudustega, kuna akti ei olnud kantud kirja saatmise kuupäev ja kust kiri saadeti, s.t. puudus eseme kirjeldus. Kuna ümbrik, mis oli AS Eesti Posti poolt tembeldatud, on infokandja, tuleks selle ära võtmist vanglal kinnitada tõendiga, milleks on täpselt koostatud võetuse akt.

Kaebaja märgib, et 29.05.2008.a vastusega nr 7-4/071656/0803378 tuvastas Eesti Vabariigi õiguskantsler rikkumise ümbrikute äravõtmises, kuid vaatamata sellele võtavad vanglad endiselt ümbrikke ära, omamata selleks õiguslikku alust ning kaebaja leiab, et sellega toimub ühtlasi ka Põhiseaduse § 26 lg 1 ja § 32 lg 1 rikkumine.

11.08.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse A. Dorožko kaebuse täiendus (t.l. 22), milles kaebaja märgib, et kuigi 16.07.2008.a toimunud kohtuistungil vastustajana Tartu Vangla (asjas 3-08-570) kinnitas, et on saanud õiguskantsleri seisukoha ning Justiitsministeeriumi nõustumise õiguskantsleri seisukohaga, et ümbrike äravõtmine ilma seadusliku aluseta on õigusvastane toiming, leiab Tartu Vangla jätkuvalt oma 15.07.2008.a vastuses nr 3-29/11819- 1, et on kirjaümbrike äravõtmisel käitunud õiguspäraselt. Kaebaja märgib lisaks, et kohtuotsus, millele Tartu Vangla oma 15.07.2008.a vastuses on viidanud, ei ole jõustunud (asi nr 3-08-910) nagu ka otsus nr 3-08-570, millega tuvastati ümbrike äravõtmise õigusvastasus.

Kaebaja leiab, et Tartu Vangla ei ole oma vastuses viidanud ühelegi õigusnormile, mis annaks alust ümbrike äravõtmiseks. Vangla küll väidab, et Justiitsministeeriumi seisukoha järgi ei mahu ümbrik kirja definitsiooni alla, mis on sätestatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 461, kuid siinkohal märgib kaebaja, et VSKE § 461 on vastuolus põhiseadusega ning on kehtestatud ministri poolt seaduse rikkumisega, s.o ilma et selleks oleks talle seaduses antud volitusnorm (Õiguskantsleri märgukiri 28.07.2008.a nr 6-3/080628/0805275). Kaebaja märgib ühtlasi, et õigusakt, mille kehtestamiseks puudub õigus, on tühine.

Põhjendatud huviks on kaebaja märkinud preventiivse huvi, et tulevikus käituks vangla õiguspäraselt, kuna õigusvastaste toimingutega ei ole võimalik täita Vangistusseaduse §-s 6 püstitatud eesmärke.

Seega lähtuvalt eeltoodust palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla ametnike toimingud – 15.04.2008.a saabunud kirjade (2 tükki) ümbrike äravõtmine ja 15.04.2008.a kirjaümbrike võetuse akti puudustega koostamine.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Tartu Vangla leiab, et Aleksandr Dorožko kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema

3 vabadusi. Kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on põhjendatud huvi.

Kaebaja märgib, et kaebuse esitamise põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on preventiivne, et tulevikus käituks vangla õiguspäraselt. Kaebaja leiab, et ümbrikute äravõtmiseks puudub õiguslik alus ja seega on Tartu Vangla toiming õigusvastane.

15.04.2008.a saabus kaebaja nimele 2 kirja ja nendelt võeti ära ümbrikud. 18.04.2008.a esitas kaebaja vaide, vaidlustades 15.04.2008.a saabunud kirja ümbrike äravõtmise ning põhjendades vaide esitamist sellega, et rikuti tema ja tema pereliikmete õigusi. Vastustaja leiab, et kaebaja ei selgitanud, milles õiguste rikkumine seisneb.

Justiitsministeerium asus oma 27.05.2008.a vaideotsuses nr 11-7/1689 seisukohale, et Tartu Vangla ei ole kaebaja ega tema pereliikmete õigusi rikkunud. Samuti asus Justiitsministeerium seisukohale, et kirjaümbrike äravõtmine oli õiguspärane tegevus, kuna vangla sisekorraeeskirja § 461 kohaselt käsitletakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Seega tuleneb, et kontrollimiseks avatud ümbrik, mida on kasutatud kirja kohaletoimetamiseks ei ole erasõnum, postkaart ega foto.

Vastustaja märgib, et Tartu Halduskohus on oma 27.06.2008.a otsuses nr 3-08-910 (jõustunud 21.11.2008.a, 21.11.2008.a Riigikohus ei ole võtnud kassatsioonkaebust menetlusse) leidnud, et Tartu Vangla tegevus – kirjadelt ümbrike äravõtmine – oli õiguspärane.

06.11.2008.a saabus Tartu Halduskohtusse vastustaja lõplik seisukoht (t.l. 43-44) haldusasjas 3-08-1144. Oma lõplikus seisukohas selgitab vastustaja, et vanglasse kinnipeetavatele saabuvatelt erakirjadelt hakati ümbrikke ära võtma 2007.a lõpust mida tingis vajadus, et viimastel aastatel on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele vanglasse saadetavate kirjaümbrike vahendusel (narkootiline aine on kleebitud kas margi või kleepriba alla). Narkootilise või psühhotroopsete ainete vanglasse sattumine seab suuresti ohtu vangla üldise julgeoleku, mille eest vastutab vanglas direktor.

29.05.2008.a esitas Õiguskantsler Justiitsministeeriumile oma ettepaneku (t.l. 46-51) rikkumise kõrvaldamiseks, mis on seotud kinnipeetavatele isikutele saabuvatelt erakirjadelt ümbrike äravõtmisega ning tegi ettepaneku, et Justiitsministeerium annaks vangla direktoritele suunised, kus selgitatakse tema kirjas kajastatud ümbrike äravõtmise lubatavuse põhimõtteid. Õiguskantsler asus oma ettepanekus seisukohale, et ilma vastava haldusaktita on kinnipeetavatele saabuvatelt kirjadelt ümbrike äravõtmine õigusvastane. Küll aga ei väitnud Õiguskantsler, et kirjaümbrike ei tohi mingil juhul ära võtta, kuna need on vanglas kinnipeetavatele isikutele lubatud, vaid saabuvatelt kirjadelt ümbrike äravõtmine peab olema vajalik, eesmärgipärane ja motiveeritud.

Seega, vaatamata sellele, et kirjaga võib saata ümbrikke ja marke ning iseenesest ei ole need vanglas kinnipeetavale keelatud esemed, ei tähenda veel, et kirja saatmiseks kasutatavat ümbrikku ei tohi kinnipeetavale keelata, kui selleks on põhjendatud vajadus.

04.07.2008.a saadeti vanglate direktoritele Justiitsministeeriumi poolt e-mail, milles selgitati, et Justiitsministeerium nõustub Õiguskantsleri seisukohtadega ning kohustati vangla direktoreid välja andma õiguspärane haldusakt lähtuvalt Õiguskantsleri soovitustest. Selline

4 haldusakt on Tartu Vangla direktori poolt ka välja antud (Tartu Vangla direktori 06.08.2008.a käskkiri nr 1-3/94).

Tartu Vangla direktori 06.08.2008.a käskkirjaga nr 1-3/94 (t.l. 45) keelas Tartu Vangla direktor kinni peetavatele isikutele neile adresseeritud erakirjade saatmiseks kasutatud ümbrike ja markide kätteandmise, kuna viimaste aastate jooksul on aset leidnud arvukalt juhtumeid, kus vanglasse üritatakse toimetada narkootilisi aineid ning sealjuures on enimkasutatavaks viisiks narkootilise aine kleepimine ümbrike liimiribale, sisekülgedele, nurkadesse ja margi alla. Kuna igapäevaselt vanglasse saabuvate erakirjade suure arvu tõttu ei ole võimalik iga kirja eraldi kontrollida ning ümbrikule kleebitud narkootiline aine ei ole alati visuaalselt tuvastatav, ei ole võimalik teha erandeid ega lubada ühelegi kinni peetavale isikule ühegi erakirja kättetoimetamiseks kasutatud ümbriku kätteandmist.

Oma lõplikus seisukohas märgib vastustaja lisaks, et Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 106 kohaselt juhib vangla direktor vangla tööd. VangS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on vangla koht, kus korraldatakse vangistuse täideviimise eesmärke, milleks on kinnipeetavate suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine.

Tartu Vangla on seisukohal, et kuigi kaebajalt kirjaümbrike äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli siiski olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ümbrike äravõtmise kohta on koostatud vastav akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Samas tuleb aga arvestada, et ümbrike äravõtmise põhjused olid kaebajale hästi teada. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks rikutud.

Nimetatud seisukohale asus ka Tartu Ringkonnakohus oma 14.10.2008.a otsuse nr 3-08-910, kus märkis, et vangla on õigesti leidnud, et ümbrike äravõtmine ei ole keelatud, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Kuna on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku, siis on õigustatud saadetud kirja ümbrike äravõtmine.

Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta A.Dorožko kaebus rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Asja lahendamisel tuleb võtta seisukoht, kas äravõetud ümbrikud on kirja osad või lihtsalt pakend kirja kättetoimetamiseks ning ei kuulu VSkE § 461 alusel kirjaga saata lubatud esemete hulka.

VangS § 29 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale saadetud või tema poolt saadetavad kirjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4-5 sätestatud isikutele ja ametiasutustele adresseeritud

5 kirjad, avatakse vanglaametniku poolt kinnipeetava juuresolekul ning võetakse sealt ära esemed, mille omamine vanglas on vangla sisekorraeeskirjadega keelatud.

VSkE § 461 kohaselt käsitatakse vanglas kirjana paberkandjal esitatud ainult adressaadile määratud erasõnumit, postkaarti või fotot, mis edastatakse posti teel. Kirjaga võib saata viis marki ja viis ümbrikku.

VSkE § 50 lg 3 kohaselt võetakse kinnipeetavale saabunud kirjast vanglaametniku poolt ära esemed, mis ei ole käesoleva määruse § 461 kohaselt käsitatavad kirjana. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 70, § 72 ja § 73 sätteid.

Kirja mõiste vanglas on sätestatud VSkE §-s 461 ja seega asub kohus seisukohale, et kontrollimiseks avatud ümbrik, mida on kasutatud kirja kohale toimetamiseks, ei ole erasõnum, postkaart ega foto.

Samale seisukohale on asunud Tartu Halduskohus ja Tartu Ringkonnakohus haldusasjas 3-08- 910, kus leiti, et ümbrik ei ole VSkE § 461 alusel käsitletav kirjana, mistõttu võtab vangla selle VSkE § 50 lg 3 kohaselt ära ning äravõtmisel kohaldatakse VSkE §-de 70, 72 ja 73 sätteid.

Kirjaümbriku äravõtmise puhul on tegemist toiminguga, mille osas kehtivad HMS §§ 106-109 nõuded. Muuhulgas sätestab HMS § 107, et toiming peab olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus.

Käesolevas asjas seaduslik alus ümbrike äravõtmiseks vangla direktori poolt on VangS § 15 lg 4 ja lg 2, mille kohaselt kinnipeetavale on keelatud ained ja esemed, mis (VangS § 15 lg 2 p 1 ja 3) ohustavad inimese julgeolekut, võivad ohustada vangla julgeolekut ja vangla võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele (VangS § 15 lg 4).

Kohus leiab, et sellise akti võib vormistada ka peale ümbriku äravõtmist, kui on alust arvata, et ümbriku puhul esineb mõni VangS § 15 lõikes 2 sätestatud tingimus.

Kohus leiab, et kaebuses esitatud ümbriku äravõtmise osas tuleb otsustada, kas antud asjas esinenud asjaoludel oli ümbrike äravõtmine õiguspärane või mitte. Vangla on andnud ümbrike äravõtmise kohta 15.04.2008.a välja vastava akti, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust ja vangla on seda tunnistanud (t.l. 44).

Samas leiab vastustaja, et ümbriku äravõtmise põhjused olid kaebajale teada (oht vangla julgeolekule, sest ümbrikega saadetakse vanglasse narkootikume). Seega oli ümbrike äravõtmise õiguspärasus olemas VangS § 15 näol. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kuigi kaebajalt kirjaümbrike äravõtmise hetkel ei olnud Tartu Vangla direktor andnud välja haldusakti, mis otseselt keelab kinnipeetavatele saabuvate kirjade ümbrike kätteandmist, oli siiski olemas nende kirjaümbrikute näol oht vangla julgeolekule ning seega oli vastustaja toiming vajalik. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et selle väljaandmisel rikuti menetlusnõudeid või haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja ümbrike äravõtmise kohta on koostatud vastav akt, mille väljaandmisel on rikutud üksnes põhjendamiskohustust. Analoogselt ei saa olla õigustühine toiming, mille sooritamisel rikuti menetlusnõudeid, ent oleks igal juhul tulnud sooritada ka siis, kui menetlusnõudeid ei oleks

6 rikutud. Seega ei saa tunnistada, ülalnimetatud põhjustel ümbrike äravõtmise akti õigusvastaseks.

Samale seisukohale asus Tartu Ringkonnakohus oma 14.10.2008.a otsuses nr 3-08-910, kus on märgitud, et vangla on õigesti leidnud, et ümbrike äravõtmine ei ole keelatud, kui selleks esineb põhjendatud vajadus. Vastustaja põhjendas, et on sagenenud narkootikumide vanglasse toimetamine kinnipeetavatele saadetavate kirjaümbrike vahendusel, mis seab ohtu vangla üldise julgeoleku ja seega ei saa tunnistada, et ümbrike äravõtmine on õigusvastane.

Kaebaja märgib oma kaebuses, et käesoleva kaebuse põhjendatud huviks on preventiivne huvi, et tulevikus käituks vangla õiguspäraselt. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, kuidas ümbrikute äravõtmisega oli rikutud tema õigusi või kuidas oli piiratud tema vabadusi. Toimingu õigusvastasuse nõudmisel peab kaebaja näitama põhjendatud huvi ning kaebaja on kohustatud selgitama, milles õiguste rikkumine seisneb. Kaebaja mainib kaebuses, et ümbrikute äravõtmisega (t.l. 1 pöördel) toimub Põhiseaduse §-de 26 lg 1 ja 32 lg 1 rikkumine. Samas ei selgita kaebaja, milles see rikkumine väljendus.

Vangistusseadusest ei tulene keeld kirjaümbrike äravõtmiseks. Kirjaümbrik avatakse kaebaja juuresolekul ning selles olev erasõnum antakse koheselt tema kätte ja seega Põhiseaduse §-s 26 sätestatud õigust perekonnaja eraelu puutumatusele ei ole riivatud. Kaebaja ei ole kaebuses tõendanud, et ümbrikute äravõtmine kuidagi riivas tema perekonnaja eraelu puutumatust.

Käesolevas asjas ei ole kaebaja suhtes rikutud ka Põhiseaduse § 32, sest VangS §§ 15, 66 ja 100 koosmõjus tõlgendamine annab vangla direktorile julgeoleku tagamiseks õiguse keelata kinnipeetavatele teatud esemete olemasolu. VangS §§ 66 ja 106 annavad vangla direktorile pädevuse ja § 15 seadusliku aluse ümbriku, kui vangla julgeolekule potentsiaalselt ohtliku eseme, äravõtmiseks.

Tõsi küll, alates 06.08.2008.a on olemas Tartu Vangla direktori käskkiri (üldkorraldus), kuid seisuga 15.04.2008.a oli ümbrike keelamiseks vangla direktori ühekordne otsus ja kaebajal oli teada selle otsuse motiivid ja ümbriku äravõtmise materiaalne õiguspärasus (õiguslik alus) tulenes VangS §-st 15.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 punktist 6, jätab kohus Aleksandr Dorožko kaebuse rahuldamata.

Tamara Hristoforova kohtunik