3-07-2246/25 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Silvia Truman ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

28. november 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2246 Haldusasi MTÜ Vene Kultuuriautonoomia kaebus kultuuriministri kohustamiseks vaatama läbi MTÜ Vene Kultuuriautonoomia 30.03.2006.a taotluse vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks Menetlusosalised Kaebaja - MTÜ Vene Kultuuriautonoomia, esindaja Stanislav Tšerepanov Vastustaja - kultuuriminister, esindajad Peeter Papstel ja Anne-Ly Reimaa Menetluse alus ringkonnakohtus Kultuuriministri apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 otsus Asja läbivaatamise kuupäev 17.11.2008

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 kohtuotsus muutmata ja kultuuriministri apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Vene Kultuuriautonoomia (edaspidi Ühing) esitas 30.03.2006.a kultuuriministrile taotluse anda lähtudes vähemusrahvuse kutluuriautonoomia seaduse (VRKAS) § 2 lg-st 1, §

7 lg-st 2, §-st 10 ja Vabariigi Valitsuse 01.10.1996 määrusega nr 238 kinnitatud Vähemusrahvuste rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise korra p-dest 1, 2 ja 4 ühingule volituse vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks (tl 12).

Kultuuriministeeriumi kantsleri 28.04.2006 vastuses paluti esitada täiendavat informatsiooni ühingu liikmeskonna, senise tegevuse ja edasiste tegevusplaanide kohta, et vähemusrahvuse

3-07-2246 2(5) kultuuriautonoomia seaduse alusel valitav kutluurinõukogu saaks olema konkreetse vähemusrahvuse esindusorgan.

Ühingu 24.05.2006 vastuses leiti, et ühingul on seaduse kohaselt õigus volitusele rahvusnimekirja koostamiseks ning Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud korra punktis 2 sätestatud avalikustamine tagab kõigi venelaste vähemusrahvuse ühingute osaluse kutluuriautonoomia moodustamises koostöös Ühinguga.

Novembris 2006 teatas Kultuuriministeerium ajalehtedes „Postimees“ ja „Molodjož Estonii“, et Ühing on pöördunud Kultuuriministeeriumi poole taotlusega vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks ning palus kõigil ühingutel, kes soovivad teha koostööd initsiatiivi üles näidanud ühinguga, teavitada oma soovist kuu aja jooksul Kultuuriministeeriumi.

Tähtaja jooksul ei laekunud Kultuuriministeeriumisse ühtegi avaldust koostöö tegemiseks MTÜ-ga.

Kultuuriministri 16.01.2007 käskkirjaga nr 10 moodustati komisjon vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluse läbivaatamiseks.

07.02.2007 toimunud komisjoni koosolekul otsustati korraldada ümarlaud kohalike omavalitsuste ja rahvuslike kultuuriühingute esindajate ja ekspertidega, et välja kujundada komisjoni seisukoht, arvestades sealjuures ka vene rahvuslike kultuuriühingute arvamust.

20.03.2007 koosolekul otsustas komisjon küsida suuremate vene vähemusrahvuse kultuuriseltside arvamust rahvusnimekirja koostamise kohta enne kui kujundada lõplik seisukoht ja anda soovitus ministrile. Kultuuriministeerium informeeris 26.03.2007 kirjas Ühingut eelnimetatud komisjoni seisukohast.

MTÜ Vene rahvuskultuuriliste organisatsioonide ühendus Eestis saatis komisjonile oma seisukoha 05.04.2007. Samuti sai komisjon 11.05.2007 varem taotletud Tallinna Ülikkoli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi direktor professor Raivo Vetiku ekspertarvamuse vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluse kohta.

Kultuuriminister teavitas 18.07.2007 Ühingut menetluse käigust ja palus veelkord täiendavat informatsiooni Ühingu senise tegevuse ja plaanide kohta kultuurivallas.

Ühing sellele kirjale ei vastanud.

2. MTÜ Vene Kultuuriautonoomia esitas 02.11.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles kultuuriministri kohustamist vaatama läbi Ühingu 30.03.2006.a taotlus volituse andmiseks vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamiseks 10 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kaebaja põhjendab oma kaebust sellega, et menetlus on kestnud liiga pikka aega. Kaebaja taotlus on kooskõlas seadusega ning põhjendatud ei ole vaidlusalusel juhul teistsuguse menetluskorra ja tingimuste rakendamine, kui soome ja rootsi vähemusrahvuste rahvusnimekirjade koostamiseks esitatud taotluste läbivaatamisel. Kaebaja on arvamusel, et kultuuriministeerium rikub teadlikult Eesti seadusi ja takistab pahatahtlikult venelaste kultuuriautonoomia moodustamist.

3-07-2246 3(5)

3. Kultuuriminister vaidles kaebusele vastu. Kultuuriminister esitab järgmised vastuväited: Ühingu taotluse menetlemine on võtnud oluliselt enam aega objektiivsetel põhjustel. Ingerisoomlaste ja rootslaste taotluse menetlemine võttis aega 2-3 kuud, sest kumbagi rahvust esindava ühingu puhul sai rääkida reaalsest kultuuritegevusest. VRKAS § 7 lg 2 kohaselt koostavad vähemusrahvuste rahvusnimekirju rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud. Kultuuriministeeriumil ega Rahvastikuministri Bürool ei ole andmeid Ühingu reaalse tegevuse kohta kultuuri vallas. Ühing on järjekindlalt keeldunud vastava info andmisest või kohtumisest kultuuriministriga.

4. Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 otsusega kohustati kultuuriministrit vaatama Ühingu taotlus läbi 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohus põhjendas oma seisukohta järgmiselt.

VRKAS § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt on vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse taotlemise aluseks vähemusrahvuste rahvusnimekiri, mille koostavad rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud. Nimetatud seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse 01.10.1996.a määruse nr 238 „Vähemusrahvuse rahvusnimekirjade pidamise ja kasutamise kord” punkti 2 kohaselt tuleb taotlus rahvusnimekirja koostamiseks esitada kultuuriministrile. Sama korra punkti 4 kohaselt volitus rahvusnimekirja koostamiseks antakse kultuuriministri käskkirjaga. VRKAS-s ega ülalnimetatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud, millise tähtaja jooksul peab kultuuriminister rahvusnimekirja koostamiseks esitatud taotluse läbi vaatama. Seetõttu tuleb taotluse läbivaatamisel lähtuda haldusmenetluse seadusest (HMS). HMS § 5 lõike 4 kohaselt viiakse menetlustoimingud läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Seega tuleb haldusmenetlus viia läbi võimalikult kiiresti.

Kaebaja on taotluse rahvusnimekirja koostamiseks esitanud 30.03.2006.a. Taotluse esitamisest kuni käesoleva ajani on seega möödunud üle kahe aasta. Õige on, et enne taotluse suhtes otsuse tegemist tuleb kõik otsustamiseks vajalikud asjaolud väljaselgitada ja kaebaja taotluse menetlemine võib olla veninud kaebaja poolt vastustajale otsustamiseks vajaliku informatsiooni mitteandmise tõttu, kuid taotluse menetlemisele kulunud aeg ületab ka vastustaja põhjendusi arvestades mõistliku aja piiri. Selline olukord on õigusvastane ja rikub kaebaja õigust kiirele haldusmenetlusele, mistõttu tuleb vastustajat kohustada kaebaja taotlust läbivaatama - otsustama oma käskkirjaga rahvusnimekirja moodustamiseks loa andmise või sellest keeldumise.

Vastustaja väitel ei ole kaebaja taotletud 10-päevane tähtaeg tema taotluse lahendamiseks piisav aeg. Vastustaja esindajate kohtuistungil antud selgituste kohaselt koguneb käesoleva kuu lõpus uuesti kultuuriministri 16.01.2007.a käskkirjaga nr 10 moodustatud vene vähemusrahvuse rahvusnimekirja koostamise taotluse läbivaatamiseks moodustatud komisjon, kes annab ministrile taotluse kohta arvamuse (tl 91). Eeltoodut arvestades on kohtu arvates põhjendatud kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse rahvusnimekirja moodustamiseks läbi 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Kultuuriminister palub esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ning kaebuse rahuldamata jätta. Kultuuriminister leiab, et kohus ei ole hinnanud tõendeid õigesti ja on jätnud arvestamata kaebaja käitumise taotluse menetlemise käigus. Taotluse lahendamisel tuleb välja selgitada kõik taotluse lahendamiseks olulised asjaolud ning menetlusosalise huvi kõrval tuleb arvesse võtta ka avalikku huvi. Kultuuriminister peab

3-07-2246 4(5) oluliseks informatsiooni saamist Ühingu senise tegevuse kohta, mis võimaldaks hinnata Ühingu taotluse kooskõla avaliku huviga, samuti Ühingu representatiivsust ning teiste vene kultuuriseltsidega tehtava koostöö ulatust. Ühing on sellise informatsiooni andmisest keeldunud. Samuti on Ühing keeldunud kohtumast kultuuriministriga. Kohus on kohustanud kultuuriministrit lahendama taotluse 30 päeva jooksul tingimustes, kus kaalutlusotsuse tegemiseks vajalik informatsioon on kogumata. Volituse andmine rahvusnimekirja koostamiseks peab olema tõsiselt läbi kaalutud samm ning seda ei tohi teha kiirustades. Seega on haldusakti andmisega viivitamine olnud käesoleval juhul põhjendatud ning on tingitud eelkõige taotluse esitaja enda käitumisest. Sellistes tingimustes ei ole võimalik määratleda tähtaega, mil kultuuriminister soovitud informatsiooni saaks hankida ja taotluse lahendada.

6. Ühingu vastuses peetakse kohtuotsust õigeks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kultuuriminister on põhjendanud viivitust taotluse lahendamisel sellega, et taotluse lahendamiseks on vaja koguda täiendavat informatsiooni. Üksnes Ühingul olemasolevaid andmeid selle kohta, milline on kaebaja liikmeskond ja toetajaskond, milliseid kultuuriüritusi on Ühing läbi viinud ja millist tegevust kavatseb tulevikus ellu viia, Ühing vaatamata ministeeriumi nõudele ei esitanud. Kultuuriminister leiab, et eeltoodu tõttu pole võimalik taotluse suhtes seisukohta võtta ja viivitus pole õigusvastane. Ringkonnakohus ministri seisukohaga ei nõustu.

9. Tulenevalt VRKAS § 7 lg-st 2 koostavad rahvusnimekirju, mis on aluseks vähemusrahvuse kultuuriautonoomia taotlemisel, rahvuslikud kultuuriühingud või nende liidud. Volituse rahvusnimekirja koostamiseks konkreetsele ühingule annab kultuuriminister, kuulates enne ära taotluste lahendamiseks moodustatud komisjoni seisukoha. VRKAS-st ja selle alusel Vabariigi Valitsuse 01.10.1996.a määrusega nr 238 kehtestatud regulatsioonist saab teha järelduse, et volituse andmine rahvusnimekirja koostamiseks eeldab ministril teabe olemasolu selle kohta, et tegemist on reaalselt tegutseva rahvusliku kultuuriorganisatsiooniga. Toimikusse on võetud ministri kirjavahetus õiguskantsleriga Ühingu kaebuse lahendamise kohta ning sellest kirjavahetusest nähtub, et ministril on menetluse käigus tekkinud tõsine kahtlus selles osas, et Ühingu näol ei ole tegemist kultuuriorganisatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt on käesolevas menetluses põhjendatud ministri küsimused Ühingu liikmeskonna ja toetajaskonna ning senise ja edaspidise tegevuse kohta.

10. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole ministri päringutele vastanud. Enne kui asuda hindama, kas kaebaja hoidumine ministrile nõutud andmete andmisest võis tingida viivituse taotluse lahendamisel, tuleb kontrollida, kas minister on menetluse läbiviimisel igakülgselt HMS nõudeid järginud. Halduskohus on õigesti märkinud, et kuna käesoleval juhul ei ole menetluse läbiviimiseks tähtaega kehtestatud, tuleb menetlus läbi viia võimalikult kiiresti (HMS § 5 lg 4). Kultuuriministrile pidi kirjavahetusest kaebajaga selguma, et kaebaja ei ole aru saanud, miks ja milliseid dokumente või andmeid temalt nõutakse. HMS § 36 näeb ette haldusorgani selgitamiskohustuse. Selgitamiskohustuse hoolikas täitmine oleks käesoleval juhul andnud võimaluse menetlust kiirendada.

3-07-2246 5(5)

11. HMS § 38 lg 1 näeb ette, et haldusorganil on haldusmenetluse käigus õigus nõuda menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib tõendiks olla menetlusosalise seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.

12. Kultuuriminister on asjas teinud Ühingule kahel korral täiendava informatsiooni nõude, kuid nõuded ei ole piisavalt konkreetsed ega sisalda täitmise tähtaega ja hoiatust taotluse läbivaatamatult tagastamise kohta nõude tähtaegselt täitmata jätmise korral. Nõudekiri peaks sisaldama lühikese põhjenduse, millise asjaolu tõendamist minister vajalikuks peab ning kui tõendina soovitakse Ühingu seadusliku esindaja seletust, siis võimalikult täpsed juhtnöörid, millistele küsimustele seletus vastuse andma peaks. Kuna minister ei ole täiendavate tõendite nõudmisel olnud piisavalt täpne, ei saa käesoleval juhul panna kogu vastutust menetluse venimise eest kaebajale. Kuna haldusorganil on menetluse kiirel läbiviimisel vastutav roll, nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et viivitus Ühingu taotluse läbivaatamisel on olnud õigusvastane. Haldusorgan on rikkunud HMS § 5 lg 4 ja § 36 lg 1 p 1, 3 ja 4 nõudeid.

12. Ringkonnakohus leiab, et ministrile taotluse läbivaatamiseks antud tähtaeg ei ole ülemäära lühike. Eelneva haldusja kohtumenetluse tõttu on selgitamisele kuuluvate küsimuste ring mõlemale poolele teada ning Ühingule täiendavate tõendite esitamiseks antav tähtaeg ei pea ületama kümmet päeva. Ülejäänud aeg peaks olema piisav, et komisjon oma seisukoha kujundaks ning minister saaks otsustada volituse andmise.

Kohtunikud

Ivo Pilving

Silvia Truman

Viive Ligi