2-08-10941/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-10941 Tsiviilasi AA hagi RV vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AA (isikukood xxx, postiaadress xxx, elukoht xxx) Kostja RV (isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja AA Kostja RV RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista RV AA kasuks igakuine elatusraha 2632 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni tütar KV (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 25.03.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus TalliRingkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja hageja nõue AA esitas 25.03.2008 kohtule hagi RV vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2800 krooni tütre KV ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni seadusega sätestatud korras ning välja mõista kostjalt tagasiulatuvalt 6 kuu eest elatusraha summas 2800 krooni kuus, kokku summas 16 800 krooni tütre ülalpidamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sündis pooltel xxx tütar KV, kes alates 2005 elab hageja juures. Kostja pidi poolte suulisel kokkuleppel lapse ülalpidamiseks maksma 1500 krooni kuus. Kostja kokkuleppest kinni ei pidanud ning maksis elatist ebaregulaarselt 1000 krooni kuus. Alates jaanuarist 2008 ei ole kostja lapse ülalpidamisest ega hooldamisest osa võtnud.

2 Hageja abiellus uuesti ning hagejal on xxx sündinud poeg. Hageja elab koos laste ja abikaasaga. Poolte ühist tütart K toetab käesoleval ajal hageja uus abikaasa. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek koosneb vanemapalgast 5929 krooni ja peretoetusest 900 krooni. Keskmised kulud lapsele on kuus 5798 krooni (lasteaed 898 krooni, võimlemisklubi 300 krooni, kommunaalkulud 600 krooni, riided ja jalanõud 1450 krooni, mööbel ja voodipesu 150 krooni, toit kodus 950 krooni, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl 250 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, raamatud 350 krooni, kultuuriüritused 250 krooni, ravimid 300 krooni). Kostja sissetulekud on hagejale teadmata. Hageja on seisukohal, et kostja varaline seisund on parem, kui hagejal, kuna poolte abielu ajal oli kostja sissetulek 13 000-15 000 krooni.

Kostja vastus Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. 18.11.2008 toimunud istungil märkis kostja, et tema majanduslik seisund on raske. Kostja ametlikult tööl ei käi, kuna põeb psoriaasi ning töö leidmine on seega raskendatud. Kostja elab üürikorteris ning maksab igakuiselt üüri 4200 krooni + kommunaalmaksud.

Maakohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

KV sünnitunnistusega on tõendatud, et KV (sündinud xxx) vanemateks on RV ja AA (endine nimi Ruban) (tl 9).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008 kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2800 krooni tütre KV ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni või elatise muutmiseni seadusega sätestatud korras. Keskmised kulud lapsele on kuus 5798 krooni (lasteaed

3 898 krooni, võimlemisklubi 300 krooni, kommunaalkulud 600 krooni, riided ja jalanõud 1450 krooni, mööbel ja voodipesu 150 krooni, toit kodus 950 krooni, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl 250 krooni, hügieenitarbed 300 krooni, raamatud 350 krooni, kultuuriüritused 250 krooni, ravimid 300 krooni) (tl 12-39). Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek koosneb vanemapalgast 5929 krooni ja peretoetusest 900 krooni.

Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid ega tõendeid esitanud ei ole. 18.11.2008.a. toimunud istungil väitis kostja, et ta on kuni 2007.a. lõpuni toetanud hagejat materiaalselt lapse ülalpidamisel. 2008.a. aasta jaanuarist ei ole ta lapsele ülalpidamiseks elatist maksnud, kuna ta ametlikult tööl ei käi, sest põeb psoriaasi (kohtuistungil näitas kostja kohtule oma käsi), mis on takistuseks töö leidmisel. Kostja elab üürikorteri ning maksab igakuiselt üüri summas 4200 krooni + kommunaalkulud. Kostjal mingit vara ei ole. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras pluss tulumaksu osa alates hagi esitamisest. Hagi nõudele elatise maksmiseks tagasiulatuvalt kuue kuu ulatuses summas 16 800 krooni, vaidleb kostja vastu, kuna kostja on lapse ülalpidamist osaliselt toetanud ja kostjal on seoses tervisliku seisundiga raske tööd leida, mistõttu ei suuda ta 16 800 krooni maksta.

PKS § 70 lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja palub kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt 6 kuu eest elatusraha summas 2800 krooni kuus, kokku summas 16 800 krooni tütre ülalpidamiseks. Kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole põhjendatud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja maksis elatist kuni jaanuarini 2008.a. Hagi on esitatud märtsis 2008.a. Seega ei ole põhjendatud elatise välja mõistmine tagasiulatuvalt 6 kuu eest vastavalt PKS § 70 lg 2 ning nimetatud nõue tuleb jätta rahuldamata ja elatis tuleb kostjalt välja mõista vastavalt PKS § 70 lg 1 alates hagiavalduse esitamisest ehk alates 25.03.2008.

Hageja on esitanud arvestused ja tõendanud, et lapsele kulub keskmiselt 5789 krooni, millest hageja palub jätta kostja kanda 2800 krooni. Hageja on lapsehoolduspuhkusel ja tema sissetulek koosneb vanemapalgast 5929 krooni ja peretoetusest 900 krooni. Hageja on abielus. Hageja ei ole tõendanud oma varalist seisu. Kostja nõustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatusraha miinimummääras pluss sellele lisanduv tulumaksu osa alates hagi esitamisest, kuna ta põeb psoriaasi, mistõttu on tal töö leidmine raske ja majanduslik olukord väga raske. Mingit vara kostjal ei ole. Elamiseks on ta sunnitud üürima korterit ja kandma selle kulud. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tütre KV (sünd.xxx) ülalpidamiseks igakuine elatusraha 26320 krooni kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx.a.

PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik