Legislator Case Law & Legislation
2-01-156/17 AI generated

2-01-156/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-01-156/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 ÄRAKIRI

Legislator headnote

AI generated

2-01-156/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1 ÄRAKIRI

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtu Kohtu Kohtu Kohtu koosseis koosseis koosseis koosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Jelena Zubtsova Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse Kohtuotsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht 28.november 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8 Tsiviila Tsiviila Tsiviila Tsiviilasja number sja number sja number sja number 2-01 01 01 01-156 156 156 156 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi P D hagi hagi hagi hagi V D vastu vastu vastu vastu 67 67 67 67 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes. . . . Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg

Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid

Hageja Hageja Hageja Hageja: P D , registris P D , isikukood xxxx, elukoht xxxx esindaja volikirja alusel I B , isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: Kostja: Kostja: Kostja: V D , registris V D , isikukood xxxx, elukoht xxxx 28.10.2008.a.

hageja ja tema esindaja Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon Resolutsioon

1. 1. 1. 1. P D hagi V hagi V hagi V hagi V D D D D vastu 67 vastu 67 vastu 67 vastu 67 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes 860 krooni nõudes rahuldada rahuldada rahuldada rahuldada osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt. 2. 2. 2. 2. Välja mõista V Välja mõista V Välja mõista V Välja mõista V D ’lt ( lt ( lt ( lt (V D D D D ’lt, ’lt, ’lt, ’lt, isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) P ) P ) P ) P D D D D ( ( ( (P D D D D , , , , isikukood isikukood isikukood isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ka ka ka kasuks ja suks ja suks ja suks ja võlgnevuse katteks kokku võlgnevuse katteks kokku võlgnevuse katteks kokku võlgnevuse katteks kokku 60 00 00 00 000 ( ( ( (kuuskümmend uskümmend uskümmend uskümmend tuhat) krooni ning kohtukulude katteks tuhat) krooni ning kohtukulude katteks tuhat) krooni ning kohtukulude katteks tuhat) krooni ning kohtukulude katteks kokku kokku kokku kokku 2 742 742 742 742 ( ( ( (kaks kaks kaks kaks tuhat seitse tuhat seitse tuhat seitse tuhat seitsesada sada sada sada neli neli neli nelikümmend kümmend kümmend kümmend kaks kaks kaks kaks) krooni. ) krooni. ) krooni. ) krooni. 3. Hagi tagamine Narva Linnakohtu 05.03.2002.a. määruse alusel, millega arestiti V 3. Hagi tagamine Narva Linnakohtu 05.03.2002.a. määruse alusel, millega arestiti V 3. Hagi tagamine Narva Linnakohtu 05.03.2002.a. määruse alusel, millega arestiti V 3. Hagi tagamine Narva Linnakohtu 05.03.2002.a. määruse alusel, millega arestiti V D ’le ’le ’le ’le kuuluv mikrobuss kuuluv mikrobuss kuuluv mikrobuss kuuluv mikrobuss xxxx xxxx xxxx xxxx, reg.nr. , reg.nr. , reg.nr. , reg.nr. xxxx xxxx xxxx xxxx, tühistada kohtuotsuse täitmisel. , tühistada kohtuotsuse täitmisel. , tühistada kohtuotsuse täitmisel. , tühistada kohtuotsuse täitmisel. 4. 4. 4. 4. Jätta V Jätta V Jätta V Jätta V D vastuhagi P vastuhagi P vastuhagi P vastuhagi P D D D D vastu 163 vastu 163 vastu 163 vastu 163 000 krooni nõudes läbi vaatamata. 000 krooni nõudes läbi vaatamata. 000 krooni nõudes läbi vaatamata. 000 krooni nõudes läbi vaatamata. 5. 5. 5. 5.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere koh Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere koh Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere koh Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantselei tumaja kantselei tumaja kantselei tumaja kantselei kaudu 28.11.2008.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. kaudu 28.11.2008.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. kaudu 28.11.2008.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. kaudu 28.11.2008.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Otsus Otsus Otsus Otsus loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatu loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatu loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatu loetakse TsMS § 317 lg. 5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel ks 30 päeva möödumisel ks 30 päeva möödumisel ks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast.

2 6. 6. 6. 6. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigu Kostjal on õigu Kostjal on õigu Kostjal on õigus tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva s tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva s tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva s tagaseljaotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis va allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis va allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis va allkirja vastu üleandmisega. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule stab riigilõivule stab riigilõivule stab riigilõivule poolelt hagihinnalt. poolelt hagihinnalt. poolelt hagihinnalt. poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7). lg. 6, § 633 lg.7).

I. I. I. I. Asjaolud. Asjaolud. Asjaolud. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 12.09.2001.a. Hagi esitamisest alates on tsiviilasjal olnud numbriteks ka 2-2107/01, 2-797/02. Hagiavalduse kohaselt on hageja andnud kostjale allkirja vastu raha 30.03.1998.a. 10 000 krooni tagastamise tähtajaga kuni 06.08.1998.a. ja 30.03.1998.a. 50 000 krooni tagastamise tähtajaga 30.03.1999.a. Hageja palub võlgnevus koos tarbijahinnaindeksi alusel kujunenud summaga kokku 67 860 krooni kostjalt välja mõista. Kostja kohtule 05.03.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et tema andis 1992.a. hagejale 6 000 krooni laenuks kolme kuu peale 50% intressiga. Seega on hagejal tekkinud võlgnevus kostja ees 163 000 krooni. 21.11.2002.a. esitas kostjaV D P D vastu kohtule ka vastuhagi summa 163 000 krooni nõudes, kuid kuna Viru Ringkonnakohtu määratud ajaks on vastuhagilt riigilõiv tasumata.

II. Asja kohtulik arutelu. II. Asja kohtulik arutelu. II. Asja kohtulik arutelu. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja esindaja seletab, et hageja jääb oma nõude ja palub kostjalt võlgnevus koos intressiga välja mõista summas 67 860 krooni. Tegemist on laenuga, mis on antud kostjale allkirja vastu. Allkirjades on tagastamise tähtajad märgitud, kuid kostja pole laenu tagastanud ning hoiab ka hagejaga suhtlemisest kõrvale, kuigi on tegemist isa ja pojaga. Intressi arvestamise aluseks on tarbijahinna indeksi määr. Kostja kirjalikus vastuses viidatud laen 6 000 krooni on kostjale hageja poolt tagastatud ja suuremaski summas, kui oli laenatud. Hageja palub hagi rahuldada ja õigusabikulud kostjalt välja mõista. Kostja kohtusse ei ilmunud. Kuna Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna teatel kostja viibimiskoht on teadmata, siis 03.06.2008.a. määrusega kohus rahuldas hageja taotluse ja tegi kohtuistungi aja kostjale teatavaks ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjale on kohtukutse edastatud Ametlikes Teadaannetes ja see on ilmunud 06.06.2008.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja kohtusse ei ilmunud, mistõttu kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta.

III III III III. Maakohtu otsuse põhjendused. . Maakohtu otsuse põhjendused. . Maakohtu otsuse põhjendused. . Maakohtu otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust.

3 Kohus, kuulanud ära hageja ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooltevahelisele laenusuhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid, sest VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kostja kohustus tuleneb kostja allkirjastatud võlakirjadest, mille kohaselt kostja kinnitab, et on võtnud hagejalt hoiule raha ühe võlakirja järgi 10 000 krooni ja teise võlakirja järgi 50 000 krooni. Raha tagastamise viimane tähtaeg oli 30.03.1999.a. Raha on tagastamata. Kohus leidis, et kostja võlakirjad on käsitletavad laenulepinguna. TSK § 272 lg. 1 järgi laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. TSK § 272 lg. 2 järgi loeti laenuleping sõlmituks raha üleandmise momendist. TSK § 272 lg. 3 kohaselt võisid pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või must alusest, vormistada laenulepinguna. Kostja on raha saamist oma allkirjaga tunnistanud ja vastupidist kostja ei tõendanud. Toimikus olevast kohtuotsusest kriminaalasja nr. 1-395 nähtub, et kostja oli vajanud raha mikrobussi ostmiseks. TSK § 273 sätestas kohustuse sõlmida laenuleping kirjalikus vormis, kui summa on üle viiekümne rubla. See nõue on täidetud, lepingud on kostja poolt allkirjastatud. Kostja raha ei ole tagastanud. Intress on tulu raha laenamise eest. Kitsendusi intressi suuruse osas seadus ei teinud ja selles pidid pooled kokku leppima lepingu sõlmimisel. Sellist kokkulepet võlakirjad ei sisalda. TSK § 192 sätestab, et viivise maksmise kohustis peab olema vormistatud kirjalikult. Ka viivise maksmise kohustust võlakirjad ei sisalda. Järelikult kuulub hagi rahuldamisele osaliselt põhivõla nõudes summas 60 000 krooni ja tuleb jätta rahuldamata intressi (viivise) nõudes. Kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõude ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud, vastuhagilt on riigilõiv tasumata. Kostja väide nagu võlgneks hageja temale omakorda 6 000 krooni ja sellest tuleneva viiviseprotsendi, on ümber lükatud 28.08.1993.a. allkirjaga, millest nähtuvalt on hageja kostjale tagastanud 7 150 krooni politseitöötaja juuresolekul. Kuna kostja vastuhagilt on riigilõiv kohtu antud tähtajaks tasumata, kuid vastuhagiavaldust ei ole kostjale tagastatud, siis tuleb jätta kostja vastuhagi läbi vaatamata TsMS § 221 lg. 2 alusel, mille kohaselt kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka muul seadusega sätestatud juhtudel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja ka kohtukulud, mis on põhjendatud ja tõendatud hagi esitamiseks tasutud riigilõivus 150 krooni. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Hageja poolt

4 tunnistaja ülekuulamiseks tehtud kulutused summas 92 krooni on põhjendatud kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 61 lg. 1 p. 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kulud talle osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul hagejale kuni 5% hagi rahuldatud osast. Seega on põhjendatud hageja soovitud ja tõendatud õigusabikulud hüvitada summas 2 400 krooni, mis on väiksem, kui 5% summast 60 000 krooni. Kohus kohaldas TSK §-de 162, 173-174, 192, 272-273 sätteid ning juhindus VÕSRS §-de 2, 11, kehtinud TsMS §-de 60 lg. 1, 61 lg.1 p. 1 ja kehtiva TsMS §-de 230, 441-442, 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 23. jaanuaril 2009.a 23. jaanuaril 2009.a 23. jaanuaril 2009.a 23. jaanuaril 2009.a Nooremreferent

I.Golubev