2-08-19970/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus

Kohtuniku nimi Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2008.a. Tallinn Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-19970

Tsiviilasi UK`i avaldus AR vanemaõiguste äravõtmiseks lapse HRsuhtes

Menetlustoiming Vanemaõiguste äravõtmine

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja UK (ik xxx eluk xxx) Puudutatud isik AR(ik xxx eluk xxx) Puudutatud isik HR(ik xxx eluk xxx) ja tema riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat H Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, xxx).

Tallinna linn Mustamäe LOV kaudu (asuk xxx) ja Kesklinna Valitsuse kaudu (asuk xxx)

Kohtumääruse resolutsioon Võtta ära vanema õigused AR(ik xxx) xxx.a. sündinud tütre HR(ik xxx) suhtes. Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avalduse sisu Kohtule 20.05.2008.a. esitatud avalduses palub avaldaja UK võtta ära vanema õigused AR(ik xxx) xxx.a. sündinud tütre HR(ik xxx) suhtes. Avalduse kohaselt AR lapse kasvatamise ja ülalpidamisega ei ole tegelenud ajast, kui poolte kooselu lõppes ja A.R lahkus. Tema asukoht jäi avaldajale teadmatuks. Isal on puudunud huvi lapse käekäigu vastu.

Avaldaja jäi ärakuulamisel esitatud avalduses toodu juurde ja leidis, et vanemal puudusid igasugused mõjuvad põhjused oma vanema kohustuste täitmata jätmiseks, ka ei ole temale tehtud takistusi lapsega suhtlemisel.

Puudutatud isikute seisukohad Puudutatud isiku AR esindaja vandeadvokaat R Ainla on 19.06.2008.a kohtule teatanud, et AR võtab avalduse õigeks. Ärakuulamisel selgitas AR, et avaldusele vastuväiteid ei ole ning on puudunud ka mõjuvad

2 põhjused enda, kui lapsevanema kohustuste täitmata jätmiseks. Väidab, et on tehtud takistusi lapsega suhtlemiseks.

Puudutatud isik HR avaldas ärakuulamisel, et isa lahkus, kui ta oli 3-4 aastane. Väitis, et ema lubab isaga kohtuda, aga ta ei ole pääsenud temaga kohtuma, kuivõrd isa elukoht oli teadmata ja isapoolne vanaema seda ei avaldanud. On isaga kohtunud vaid juhuslikult. Sooviks, et ka isa hoolitseks tema eest, kuid arvas samas, et isa ei suudaks ennast muuta. Toetab avaldust.

Alaealise esindaja toetas avaldust. UKi ja AR kooselust on xxx.a. sündinud tütar H R . Vanemate kooselu lõppes x algul, kui AR lahkus perekonna juurest. Alaealine H jäi pärast vanemate lahkuminekut elama ema juurde ning on sellest peale jätkuvalt ja katkematult olnud UKi kasvatusel ja hoolitsusel. UKi kinnitusel ei ole lapse isa osalenud mitte ainult lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, vaid ei ole andnud lapsele ka ülalpidamist. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa sisuliselt ei tunne. Lapse isa ei ole peaaegu 12 aasta jooksul lapse vastu huvi üles näidanud ega lapse emale toeks olnud. AR UKi väiteid ümber ei lükka. Kinnitab, et ei ole lapse kasvatamisest osa võtnud. HR kinnitas, et mäletab isa väga ähmaselt, kuid tänaval ilmselt siiski tunneks ära. 12 aasta jooksul aset leidnud üksikud kokkusaamised isaga on olnud juhuslikku laadi, omavahelist vestlust ühelgi neist tekkinud ei ole, sest isa on alati olnud seltskonnaga. Aja koosveetmist isaga eitab. Isa asukohast ega tema praegusest elust midagi ei tea. Lähedussuhet isaga ei ole ja oma sõnul ta praegu seda enam ei sooviks ka. Esindaja on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmine on põhjendatud. Leiab, et asjas on leidnud tõendamist AR pikaajaline soovimatus hoolitseda oma lapse eest ja huvi puudumine lapse käekäigu vastu. Huvi puudumine on väljendunud ka ülalpidamise andmata jätmises, sest isa ei ole tundnud endal vastutust ei ema ega lapse rahalise toimetuleku eest. Kuivõrd ülalpidamise kohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AR jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks isa ei oleks saanud täita vanemakohustusi. Isa ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu. Lapse esindaja on veendunud, et süstemaatilise kontakti puudumine isa ja lapse vahel 12 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks PkS § 54 lg 1 p 1 järgi.

Eestkoste asutuse seisukoht Tallinna Mustamäe LOV poolt 30.06.2008.a. antud arvamuses, olles tutvunud U K avalduse ja vestelnud puudutatud isiku AR ega, leiab, et kuivõrd laps on olnud ema kasvatamisel ja isa osalus selles on olnud minimaalne ja ta ei kavatse ka tütre hooldamise kohustust asuda ka edaspidi täitma, et vanema õigused tuleb AR tütar H suhtes ära võtta. Vastuvõtul A.R kinnitas, et tunnistab U.K `i avaldust ning sellele vastu ei vaidle. Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt 01.07.2008.a. antud arvamuse, milline on kujunenud peale vestlust U K ja H R ega, kohaselt eestkoste asutus toetab UK`i avaldust AR vanema õiguste äravõtmiseks alaealise HR suhtes, kuna see vastab alaealise huvidele.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt on vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita perekonnaasi. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, lg 2 järgi kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohus, arvestades asja materjale, asjaolu, et kohus on ära kuulanud puudutatud isikud ja andnud menetlusosalistele täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, leiab, et käesolev hagita asi on võimalik lahendada istungit pidamata.

Asjaolu, et 02.02.1994.a. sündinud HR isa on AR ja ema UK, on tõendamist leidnud HR sünniaktiga nr xxx, milline on koostatud xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja lg 2 järgi kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Perekonnaseaduse § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vanem AR ei ole aastate vältel tundnud huvi tütre käekäigu vastu ega temaga suhelnud. Tegelikkuses isa ja tütar ei tunnegi teineteist. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et isa tütre ülalpidamist toetanud ei ole. Eelnevast järeldub üheselt, et AR lapsevanemana ei ole pikaajaliselt täitnud oma kohustust lapse eest hoolitseda ja teda kasvatada. Et selleks oleksid seaduse

3 tähenduses mõjuvad põhjused olnud, tõendamist leidnud ei ole. Järelikult lapse isa AR ei ole olnud võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda oma soovimatuse tõttu, nagu õigesti märgib lapse esindaja. Kohus nõustub esindajaga muuhulgas ka selles, et süstemaatilise kontakti puudumine isa ja lapse vahel 12 aasta vältel tõendab märgitud huvi puudumist ja annab aluse vanemaõiguste äravõtmiseks PkS § 54 lg 1 p.-i 1 järgi.

Tallinna linna eestkosteasutused on ühisel seisukohal, et HR huvides on AR vanema õiguste äravõtmine HR suhtes kuivõrd laps on olnud ema kasvatusel 1997.aastast ning isa osalus selles on olnud minimaalne ja kuna ta ei kavatse tütre hooldamise kohustust asuda ka edaspidi täitma.

PkS § 58 sätestab, et lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel tuleb lähtuda lapse huvidest. Õigesti märgib alaealise esindaja, et kuivõrd ülalpidamise kohustus perekonnas on vastastikune, siis ei tohiks AR jääda õigust nõuda ülalpidamist oma tütrelt. Seega ei ole lapse huvides asuda täiskasvanuna täitma lapse kohustusi abi vajava vanema suhtes, kes on jätnud ajal, kui tema alaealisena vajas kõige enam vanema hoolitsust, tähelepanu, kasvatust kui ülalpidamist, oma kohustused mõjuva põhjuseta täitmata.

Kohus, arvestades eeltoodut, leiab, et UK avaldus vanema õiguste ära võtmiseks tema tütre HR suhtes, mida toetab alaealine ise ja tema esindaja advokaat Helen Tomberg ning eestkosteasutused ja millele ka AR vastu ei vaidle, tuleb rahuldada, sest vanemalt, kes ei täita oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ja selleks puuduvad temal seaduse tähenduses mõjuvad põhjused, tuleb vanema õigused tema alaealise lapse suhtes ära võtta.

PkS § 56 lg 1 lubab kohtul vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita.

Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Tallinna Perekonnaseisuametile (PkS § 54 lg 5)

Ene Tsefels Kohtunik