2-06-13055/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-13055

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Arne Kolnes

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht 13. aprill 2007, a, tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-06-13055

Tsiviilasi

BAS hagi KH

ja KK vastu 77140.90 krooni nõudes ja alates

19.05.2006.a kuni tagastamata krediidisurnma täieliku

tasumiseni viivis 25.01 % tagastamata krediidisummalt

aastas.

Menetlusosalised ja nende

Hageja BAS (registrikood

XXX, asukoht XXX), hageja lepinguline

esindajad

esindaja Juhan Raudam,

Kostja KH (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoht

XXX, tegelik viibimiskoht teadmata).

Kostja KK(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 05. aprill 2007. a.

Kohtuistungil osalejad

Hageja esindaja Juhan Raudam.

Kostja ilmumata.

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista KH'iIt ja KK'lt solidaarselt BASI kasuks võlg 77 140.90 krooni

(seitsekümmend seitse tuhat ükssada nelikümmend krooni ja 90 senti).

3. Jätta BASM poolt kantud menetluskulud KH'i ja KKkanda.

4. B AS*I on õigus esitada hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega

kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2)..

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 442 lg 6].

Kostja KKvõib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu

üleandmisega.

Kostja KH võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30

päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast

päevast kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest (TsMS § 415).

Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumatajätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegematajätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas

(konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumbriga

3100057358.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja võlgnevus summas

77140.90 krooni, millest 25 000.00 krooni on tagastamata krediidisumma, 6345.55 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 377.71 krooni viivis, 5000.00 krooni leppetrahv,

38967.63 krooni kahjuhüvitis, 1450.00 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palub

hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 19.05.2006.a kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 25.01 % tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palub

hageja jätta kostjate kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohtu määratud korraldavale istungile kostja KK ilmunud ei ole, mitteilmumise põhjustest

kohtule teatanud ei ole. Kostja on teadlik eelistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus kutsus

kostja KH'i kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on

avaldatud

Ametlikes

Teadaannetes

01.03.2007.a.

Vastavalt

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus kutse kostjale kättetoimetatuks. Kostja

istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjaid on

hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

TsMS § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei

ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb

kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja

kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele.

05.04.2007.a korraldaval kohtuistungil hageja esindaja palus hagi rahuldada

tagaseljaotsusega. Hageja esindaja täpsustas nõuet ja loobus täiendava viivise nõudest kostjate

vastu Hageja esindaja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 77140.90 krooni,

menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kohus leiab, et asjas on põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Puuduvad TsMS § 413 lõikes

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele; vastavalt VÕS § 108 Ig-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 on

võlausaldajal õigus kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Samuti annab VÕS

§ 108 lg 1 p 1 võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumisel selle täitmist.

VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS §

115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Vastavalt VÕS § 127 Ig-le 1 kahju

hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei

oleks esinenud. VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud

tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud

ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS §

161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Tulenevalt VÕS § 158

lg I on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul

krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa

tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise

korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel

J

vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt; Ig-st 2 tulenevalt käendaja

vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest

tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest,

samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla

põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle

anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis TsMS § 165 lg 3 alusel vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt.

Vastavalt TsMS § 173 Ig-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi

menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

ArneKolnes

Kohtunik