2-08-28022/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-28022 Tsiviilasi AP(P ) hagi AP(P ) vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AP(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja Tiina Pill (Hema Õigusbüroo, ) Kostja MP(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider ) Kohtuistungi toimumise aeg 12.11.2008. a Istungil osalenud isikud Hageja Ave P Hageja lepinguline esindaja Tiina Pill Kostja MP Kostja esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista MP AP kasuks igakuine elatusraha 3500 (kolm tuhat viissada) krooni tütar KEP(sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

2 võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud ja hageja nõue

AP esitas kohtule 01.07.2008.a. hagi MP vastu elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 5000 krooni tütar KEP ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust XXX.a tütar KEP. Poolte faktiline kooselu lõppes 2008.a aprilli lõpus, mil hageja asus koos lapsega elama eraldi kostjast. Kostja ei ole peale poolte lahkukolimist lapse kasvatamisega tegelenud ega last materiaalselt toetanud.

Hageja esitatud arvestuste kohaselt lapse ülalpidamiseks kulub orienteeruvalt igakuiselt 10 000 - 11 000 krooni (kodune toit 2000 krooni, vitamiinid ja ravimid 200 krooni, hügieenitarbed 400 krooni, esmatarbekaup (voodipesu, tekid, padjad jne) 250 krooni, lasteaed (päevahoid) 5600 krooni, transport 100 krooni, side 30 krooni, riided ja jalanõud 1000 krooni, eluase 2000 krooni). Seega on kostja kohustatud lapse ülalpidamiseks maksma vähemalt 5000 krooni kuus. Arvestades asjaolu, et elatiselt kuulub tasumisele tulumaks, leiab hageja, et antud summale tuleks lisada veel tulumaksumäärale vastav summa. Vastasel juhul väheneb kostja poolt lapse ülalpidamiseks reaalselt saadav osa tulumaksumäära võrra ning kostja ei täidaks ülalpidamiskohustust võrdväärselt hagejaga. Hageja on nõus, et kostja tasub igakuist elatist 5000 krooni ilma tulumaksumäära arvestamata. Hageja töötab V OÜ-s ning tema igakuine töötasu ei võimalda üksinda last üleval pidada. Lisaks igakuisele sissetulekule on hagejal olemas varasemad säästud, mille arvel täita lapse ülalpidamiskohustust. Samuti aitavad lapsega seotud kulutuste katmisel hageja vanemad, kelle kohustus see tegelikkuses ei ole. Kinnisvara ning sõidukeid hageja ei oma.

Hageja andmetel töötab kostja AS-s T ning tema igakuine töötasu on ca 13 000 krooni kuus. Samuti kuulub kostjale kinnisasi Rapla maakonnas (kinnistu nr XXX) ja korteriomand Tallinnas XXX (kinnistu nr XXX).Hageja on seisukohal, et poolte varaline seis võimaldab lapse ülalpidamiseks kulutada ca 10 000 krooni kuus, kumbki 5000 krooni kuus. Selline summa vastab lapse igakuisele vajadustele ja on kooskõlas lapse huvidega. Tulenevalt kostja vastuses märgib hageja, et ei nõustu kostja vastuses tooduga. Vanemate varalise seisundi hindamisel ei tule arvestada mitte ainult töökohaga, vaid kogu varalise seisuga. Kostja on ise kinnitanud/ et talle kuulub Rapla maakonnas kinnisasi. Samuti on ta võõrandanud hiljuti Tallinnas XXX asuva korteriomandi. Seega leiab hageja, et kostjal on võimalik oma last hageja poolt nõutavas määras üleval pidada. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud allkirjastamata palgalipikud ei ole usaldusväärsed tõendid tema sissetuleku kohta. Hageja märgib, et laps käib päevahoius tulenevalt asjaolust, et vabu lasteaiakohti ei ole ning kostja ei ole kuidagi hagejat aidanud lasteaiakoha otsimisel Seega on kohatu käesoleval juhul vaidlustada päevahoiu kulu. Lapse päevahoius kajastatud toitlustamine kolm korda päevas ei taga lapsele kogu päevaks vajalikku, millest tulenevalt on vaja hagejal lapsele tagada siiski korralik hommikusöök ja õhtusöök väljaspool lasteaeda. Lasteaia hommikusöök kui ka õhtusöök on kesised. Samuti märgib hageja, et tegemist on kasvava lapsega ning garderoobi on vajalik vahetada tihti, millest tulenevalt on õigustatud ka hageja nõuded lapse riietele ja ka hügieenile.

Kostja seisukoht

Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei vaidle vastu elatise maksmisele, kuid ei ole suuteline maksma igakuiselt elatist summas 5000 krooni. Kostja leiab, et lapse vajaduste kalkulatsioon on üle paisutatud. Kostja on seisukohal,

3 et 2-aastase lapse ülalpidamiseks kulub kuus keskmiselt 4500 krooni. Kostja ei nõustu, et lapse toidule kulub 2000 krooni kuus, vaid kõige rohkem 1000 krooni. Samuti sööb laps kolm korda lasteaias. Riietele ja jalanõudele kulub keskmiselt 300 krooni kuus ning hügieenitarvetele 100 krooni. Kostja leiab, et üürikulusid peaks hageja maksma ka siis kui ta üksi elab ning ei ole mõistlik arvestada lapse üürikuludeks pool täiskasvanud inimese poolt makstavast üürist. Samuti on laps võimalik panna odavamasse lasteaeda. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud keskmisest oluliselt suuremat elatusraha kulumist lapsele. Kostja märgib, et lapse ülalpidamiskulud võivad olla suuremad, kuid kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist igakuiselt summas 5000 krooni. Samuti ei kuulu talle korteriomand asukohaga XXX Tallinn. Kostjale kuulub kinnisasi Rapla maakonnas, mis on olnud müügis ca kaks aastat, kuid ostjaid ei leidu. Kostja töötab alates märtsist 2008.a. OÜ-s H kelnerina graafikuga 2 nädalat tööl ja 2 nädalat kodus ja tema sissetulekuks on keskmiselt 7600 krooni. Samuti maksab kostja oma elukoha kommunaalkulusid suveperioodil ca 1000 krooni ning talveperioodil ca 2000 krooni. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni kuus. Kostja on nõus last hoidma, kui tal on töövabad nädalad, samuti on kostja ema last hoidmisest

Maakohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. KE Psünnitunnistusega on tõendatud, et KEP(sündinud XXX.a.) vanemateks on MP ja AP(tl 11).

Hageja esitas kohtule hagiavalduse igakuise elatise saamiseks summas 5000 krooni 25.09.2006.a. sündinud tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hageja on kohtule esitanud tõendid; päevahoiuleping nr 8010 ja selle järgi arved nr 8019, 8013, üürilepingu ja kommunaalmaksete arved, milledega on tõendanud oma kulutusi lapse ülalpidamisel. Esitatud tõenditest ja hageja esitatud kulutuste arvestusest nähtub, enam kui poole moodustavad kulud laste päevahoiule ja eluasemele (kokku 7600 krooni), sest hageja üürib elamispinda elamiseks endale ja lapsele. Hageja väitel on laste toit päevahoius nii kesine, et hommikul tuleb lapsele anda korralik hommikusöök ja õhtul samuti tuleb lapsele korralikult süüa anda, seepärast on kulutused lapse toidule 2000 krooni. Muud lapse ülalpidamiskulutused on vajalikud ja tavapärased lapse kasvamise ja arengu kulud, mis ei ole kohtu seisukohalt ülepaisutatud. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni kuus. Kostja töötab alates märtsist 2008.a. OÜ-s H ning tema keskmiseks kuu sissetulekuks on 7600 krooni (neto). Kostjal kulub kommunaalmakseteks talveperioodil keskmiselt 2000 krooni ja suveperioodil keskmiselt

4 1000 krooni. Kostjale kuulub kinnisasi XXX, mida aga ei ole kaks aastat õnnestunud müüa. Muud kinnisvara kostjal ei ole.

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks 2008.a. kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

12.11.2008.a.toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja on alates juulist 2008 vahetanud töökohta ja teenib orienteeruvalt 8000 krooni (netos) kuus. Kostja kinnitas, et ta on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni kuus, samuti hoidma last oma töövabadel nädalatel kuni lapse lasteaiakoha küsimuse lahendamiseni. Kostja keskmine kuu töötasu on 7500 krooni (neto). Kostjale kuuluv kinnisvara (maatükk Raplamaal) on juba kaks aastat müügis.

Kohus leiab, et kuigi lapse lapsehoiu kulud moodustavad poole hageja esitatud lapse ülalpidamiskuludest, ei ole pooled peale lahkuminekut lapse hoiu ja lasteaia koha saamise probleemidest teineteisega rääkinud ega üritanud leida lapse hoidmise võimalikke odavamaid variante kuni lapse lasteaiakoha saamiseni. Kohtuistungil kostja kinnitas oma valmisolekut lapse hoidmiseks töövabadel nädalates, samuti kostja ema võimalikku abi lapse hoidmisel. Kohtul ei ole alust kostja selles ettepanekus hagejale kahelda, kuna lapse isa vastutab samuti lapse kasvamise, arengu ja ülalpidamise eest, ning kuna poolte tegelikud varalised võimalused on küllaltki sarnased, tuleb lapse hoidmisel kasutada ka kõiki muid võimalusi peale kalli päevahoiu.

Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatusraha 3500 krooni tütar KEP (P ) (sünd. XXX.a) ülalpidamiseks alates 01.07.2008.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.a. PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik