2-08-63380/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatednovember 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-63380 Tsiviilasi I S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S (isikukood xxx, elukoht xxx) Lahutada I S ja A S abielu, mis sõlmiti 27. juulil 1985.a Narva linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 491.
Legislator headnote
AI generated2-08-63380/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses..
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht
25. november 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-08-63380 Tsiviilasi I S hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kostja A S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev
05.11. 2008.a. Istungil osalenud isikud Hageja I S Kostja A S
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Lahutada I S ja A S abielu, mis sõlmiti 27. juulil 1985.a Narva linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 491.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda.
Saata kohtuotsuse ärakiri päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses..
Asjaolud 29.09.2008.a esitas I S kohtule hagi A S vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu oli registreeritud 27.07.1985.a Narva linna Perekonnaseisuosakonnas, akti kanne on 491. Abielust on pooltel kaks last. Lapsed on täisealised ja elavad koos emaga. Kooselu ajal kostja skandaalitses, peksis hagejat, ajas teda ning lapsi elukohast välja ning ei lasknud korterisse. Kostja hakkas pärast töökohast koondamist kuritarvitama alkohoolseid jooke ning kooselu muutus võimatuks. Kartes oma ning lapse elu pärast hageja oli sunnitud lahkuma korterist. Alates 01.08.2007.a elavad pooled eraldi. Hageja üürib eluruumi. Perekonnasuhete taastamine on võimatu. Kostja keeldub abielulahutuse avalduse esitamisest Perekonnaseisuametisse. Hageja palub lahutada poolte abielu.
Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud.
Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde, paludes poolte abielu lahutada. Hageja väitel pooled ei ela koos alates 01.08.2007.a ning abielu jätkamine ei ole võimalik. Kostja kasutas hageja suhtes vägivalda, mitu korda ei lasknud koju. Aasta tagasi hageja lastega lahkus elama üürikorterisse. Varem, kui nad olid kostjaga ühes korteris, elasid nad juba erinevates tubades.
Kostja ei nõustu abielu lahutamisega. Kostja väidab, et mõnikord hageja esimesena hakkas skandaalitsema, lõi kostjat ning kostja lõi teda vastu. Hagejat ta peksis, kuid lapsi ei ajanud kodust välja. Kui koondati töölt, tarvitas kostja alkoholi puhkepäevadel. Augusti keskel 2007.a hakkasid pooled elama eraldi. Tahab leppida hagejaga kokku ja näidata, et saab edaspidi aidata teda ja lapsi. Soovib alles jätta hagejaga sõbralikud suhted.
Kohtuotsuse põhjendused
Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest poolte abielusuhted on lõppenud ja abielu jätkamine ei ole võimalik. Kohus tuvastas, et I S ja A S on abiellunud 27.07.1985.a. Narva Linna RSN Täitevkomitee Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr 491 (abielutunnistus I- ЛA nr 468296)
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et lähtudes poolte pikemaaegsest lahuselust ja hageja vastumeelsusest suhte taastamiseks, ei ole suhte säilitamine enam võimalik. Pooled on selgitanud kohtule, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuna abielu jätkamiseks on vajalik mõlema poole tahe. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, abielu jätkamine poolte vahel on võimatu, kuulub abielulahutuse nõue rahuldamisele.
Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil tuleb säilitada I S abielu ajal kantud perekonnanimi S.
Kooskõlas PKS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud.
Menetluskulude jaotus
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda.
/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik