2-07-51234/1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

27. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-07-51234 AS Eesti Krediidipank versus Ivo Kõressaar, hagi 48446 krooni 70 sendi saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4, 15014 Tallinn) Hageja esindaja Tarvo Ilves Kostja Ivo Kõressaar (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx x-x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Ivo Kõressaarelt põhivõlg summas 41914 krooni 40 senti, intressivõlg summas 2570 krooni 56 senti, viivis summas 2971 krooni 74 senti; leppetrahv ning dokumendi koostamise tasud 900 krooni ja pangateenused 90 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Ivo Kõressaarelt 2500 krooni menetluskulu AS-i Eesti Krediidipank kasuks.

3. Määrata kohtuotsus viivitamata täitmisele.

4. Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

5. Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja vastu võlgnevuse 41914,40 krooni ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 25. mail 2006 laenulepingu nr 16234 ja 30. mail 2006, 16. juunil 2006 lepingu osalise muutmise kokkuleppe. Alates juunist 2007 tekkisid kostjal viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, teatas hageja kostjale

11. septembril 2007 lepingu ülesütlemisest. 10. detsembri 2007 seisuga on kostja võlgnevus:

põhinõue 41914,40 krooni, intress 2570,56 krooni, viivitusintress 2971,74 krooni ja leppetrahv ning tasud 900 krooni ning pangateenused 90 krooni, kokku 48446,70 krooni. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 04. septembriks 2008.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Kohtu põhjendused

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

3.Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 2500 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskulude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa

3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Kalev Kuningas

Kohtunik