2-08-51402/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-08-51402

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-08-51402

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 26. november 2008.a kl 16.15

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi

A. L. hagi O. L.`i vastu ühisvara jagamise ja ½ hageja poolt tasutud kommunaalmaksete hüvitamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev

12. november 2008.a

Istungil osalenud isikud Hageja A. L. ja tema nõustaja O. N.

Resolutsioon

1. Jagada Alla Loginova ja Oleg Loginovi ühisvara.

2. Jätta A. L. (isikukood xxx, elukoht xxx) ainuomandisse korteriomandi asukohaga xxx, kinnistu registriosa nr. 992009 ja välja mõista A. L.t O. L.’i (isikukood xxx viimane teadaolev elukoht xxx, tegelik elukoht on teadmata, tel nr 5826 7548) kasuks rahaline hüvitis 150 000 (ükssada viiskümmend tuhat) krooni.

3. Lõpetada menetlus A. L. hagis O. L.’i vastu ½ hageja poolt tasutud kommunaalmaksete , s.o 6 805.95 krooni nõudes.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja O. L.’i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi1, Tartu)

30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD

1. 24. juulil 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu registreeriti 19.10.1990.a ja lahutati 23.11.2004.a.

2-08-51402

2 (4)

2. Abielu ajal omandasid pooled kahetoalise korteri aadressil xxx, kus pooled elavad ka pärast abielu lahutamist. Korter on erastatud kostja nimele ning kostja korteri jagamisega ei ole nõus. Korteriomandi väärtuseks on 300 000 krooni. Hageja palus vastavalt PkS §19 lg1, lg4 jagada ühisvara, jättes korteri aadressil xxx, hageja omandisse, kohustusega hüvtiada kostjale ½ korteri hinnast summas 150 000 krooni.

3. Kostja keeldub korteri arvete maksmisest. Hageja üksinda on maksnud korteri kommunaalmaksete eest 13 611.88 krooni. Hageja palus AÕS §75 lg1 ja KOS §13 lg1, lg2 alusel kostjalt välja mõista ½ korteri kuludest summas 6 805,95 krooni.

TAOTLUS MENETLUSABI SAAMISEKS

4. Koos hagiavaldusega esitas hageja menetlusabi taotluse.

5. Viru Maakohtu 28.08.2008.a kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ja hageja vabastati menetluskulude kandmisest hagiavalduse esitamisel.

KOSTJA VASTUVÄITED

6. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale eelmenetluses tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 08.09.2008.a, kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile.

KOHTUISTUNG

7. Kohtuistungil hageja palus tsiviilasja ilma kostja osavõtuta sisuliselt lahendada. Hageja toetas hagi ühisvara jagamise nõudes ja loobus nõudest kommunaalkulude väljamõistmise osas. Hageja palus jätta korteriomand aadressil xxx, tema omandisse, hageja on nõus tasuma kostjale kompensatsiooni. Hageja seletuste kohaselt kostja ei ela antud aadressil alates 01.08.2008.a ja kostja elukoht ei ole teada. Kostja arvab, et korter on tema omand, seepärast ta ei ole nõus ühisvara jagamisega. Hageja ei soovi vara jagada selliselt, et igaühele kuuluks ½ korteriomandist. Hageja elab antud korteris koos kahe alaelise lapsega ja ta soovib saada korteri ainuomanikuks. Ei ole võimalik kostjaga ühes korteris elada, sest kostja on vägivaldne ja kuritarvitab alkoholi.

8. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungit edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjale kohtukutsega tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis talle on 15.10.2008.a isiklikult kätte toimetatud .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostja huvide tõhusa kaitsmise tagamiseks kohus ei teinud eelmenetluses tagaseljaotsust ja määras asja arutamisele kohtuistungil. Kohus eeldas, et kostja vähemalt kohtuistungil esitab oma vastuväited. TsMS §345 tulenevalt kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta kohtule sellest õigel ajal teatama ja

2-08-51402

3 (4) kohtusse ilmumise takistust põhistama. Istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse esinemisest kostja ei ole kohtule teatanud. Seega eeldab kohus, et kostja ei ilmunud kohtuistungile mõjuva põhjuseta.

11. Vastavalt TsMS § 410 kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja on taotlenud tsiviilasja ilma kostja kohalolekuta sisuliselt lahendamist. TsMS §199 lg1 p3 ja p4 alusel protsessiosalisel on õigus võtta osa kohtuistungist. Arvestades, et kostja, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik, ei ilmunud kohtuistungile, asub kohus seisukohale, et ta ei soovi kasutada oma õigust võtta osa kohtuistungist. Menetluse venitamise vältimiseks, lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.

12. Hooneregistri 10.01.1997.a tõendi järgi 03.01.1997.a sõlmitud ostu-müügilepingu alusel kanti kostja hooneregistrisse korteri xxx, omanikuna (t.lk. 4). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 24.10.2007.a elektroonilise tõendi kohaselt 22.10.2002.a kinnistusavalduse alusel kanti kostja kinnistu (korteriomandi) xxx, kinnistu registriosa nr 992009, omanikuna kinnistusraamatusse (t.lk. 5).

13. Poolte abielu lahutati 23.11.2004.a (t.lk. 3). Seega korteri erastamisel ja korterioamandi kinnistusraamatusse kandmisel olid pooled abielus. Perekonnaseaduse (PkS) §14 lg1 alusel abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Hagiavalduse ja hageja seletuste järgi poolte ühisvaraks on eelnimetatud korteriomand, mille jagamist hageja taotleb. Korteriomandi turuväärtuse tuvastamiseks hindamisekspertiisi määramist pooled ei taotlenud. Hageja väidab, et ühisvara väärtuseks on 300 000 krooni. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, tuleb asuda seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust ühisvara koosseisu, ühisvara väärtuse ja selle hageja poolt nõutud viisil jagamise üle.

14. PkS §18 lg5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Sama paragrahvi 2. lõike 2. lause kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga.

15. PkS §19 lg1 abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Hageja väidete kohaselt alates 01.08.2008.a kostja ei ela koos hagejaga. Sellest ajast alates asub korteriomand hageja valduses, ta elab seal koos poolte ühiste lastega. Kohtuistungil ei soovinud hageja korteriomandi jagamist, jättes kummagi mõlemale ½ mõttelist osa korteriomandist. Kostja on teadlik, et hageja soovib jätta korteriomandi enda ainuomandisse. Vastuväidete puudumise tõttu rahuldab kohus hagi ja jagab poolte ühisvara, jättes korteriomandi hageja ainuomandisse ning mõistes PkS §19 lg1 alusel hagejalt kostja kasuks rahalise hüvitise

150 000 krooni.

16. Hagiavalduse kohaselt hageja on tasunud kõik kommunaalmaksed ise. Seega poolte ühisvaral ei lasu kommunaalmaksete võlgnevust. Kohtuistungil hageja on võtnud hagi kommunaalmaksete väljamõistmise osas tagasi. TsMS §424 lg1 esimesest lausest tulenevalt hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekut hagi tagasivõtmiseks ei ole saadud. Seega ei ole hagejal õigust ka hagi tagasi võtta TsMS §424

2-08-51402

4 (4) lg1 teise lause alusel. Kuna kohtuistungil hageja kommunaalmaksete väljamõistmist enam ei toetanud, tuleb TsMS §428 lg1 p3 asuda seisukohale, et ta on hagist loobunud. Kostaja istungile ilmumisel oleks võimalk talle loobumisest teatada istungil. Kostja ei ilmunud kohtuistungile mõjuva põhjuseta, mistõttu kohus ei tee tema suhtes TsMS §429 lg3 sätestatud toimingut. Hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi. Sellepärast vastavalt TsMS §428 lg1 p3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse kostjalt ½ kommunaalmaksete võlgnevuse 6 805.95 krooni väljamõistmise osas. Kohus selgitab hagejale, et tal on õigus selles osas esitada hagi kostja vastu, tasudes nõudelt seaduses ettenähtud ulatuses riigilõivu.

Menetluskulud

17. Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi ühisvara jagamises rahuldatakse, siis vastavalt TsMS §162 lg1, lg2 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõivuseaduse (RLS) §56 lg1, TsMS §122 lg2, §139 lg2 p1, §179 lg1 alusel peab kostja kandma riigituludesse

7 750 krooni riigilõivu.

18. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 444, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik