2-08-61675/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL ( Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Tsiviilasja number 2-08-61675 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26.11.2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi S U hagi J U vastu vanema kande vaidlustamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2008 Menetlusosalised Hageja: S U, ik xxx, elukoht xxx Kostja: J U, ik xxx, elukoht xxx Istungil osalesid hageja ja kostja isiklikult. Resolutsioon Hagi rahuldada. Tunnistada ebaõigeks A U (isikukood xxx elukoht xxx) sünniaktis nr xxx, (koostatud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx) isana kantud S U ( ik xxx) kanne.

Menetluskulude jaotus.

Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.

Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Kohus saadab otsuse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Kohtuotsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Tunnistada käesolev kohtuotsus kui hagi õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks ( TsMS § 468 lg 1 p 1).

Hagiavalduse asjaolud.

24.09.2008 esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu xxx Tallinna Perekonnaseisuametis, xxx sündis tütar A U, ik xxx, tema sünni kohta koostati sünniakt nr xxx. Sünniaktis on isana märgitud S U ja ema on kostja J U. 16.01.2007 viidi läbi molekulaargeneetiline ekspertiis põlvnemise tuvastamiseks, oktoobris sai hageja eksperdi arvamuse. Esitatud arvamuses on välja toodud, et seitsmes paljuvariantses DNA piirkonnas ei ole S U alleeli, mille laps on saanud oma bioloogiliselt isalt. Seega ei saa hageja olla A U isaks. Poolte abielu lahutati xxx Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palus tunnistada ebaõigeks Tallinna Perekonnaseisuameti xxx koostatud kanne sünniaktis nr xxx osas, millega on A U isana sünniakti kantud S U.

Kostja J U võttis kohtuistungil hagi õigeks.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus juhindub asja lahendamisel Perekonnaseaduse § 44 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3. Kohtule on esitatud A U sünnitunnistus ja sünniakt, millest nähtub, et ta on sündinud xxx ning tema ema on J U, ik xxx ja isana on märgitud S U, isikukood xxx.

Perekonnaseaduse § 44 lg 1 järgi võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanema kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada muu hulgas teise lõike esimese punkti alusel isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. PerekS § 42 lg 3 kohaselt on kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest.

TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse, lg 4 kohaselt ei ole põlvnemisasjas kohus hagi õigeksvõtuga seotud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa kostja(te) õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine ei ole kohaldatav põlvnemisasjas ( TsMS § 444 lg 3 p 1), mistõttu arvestab kohus kostja õigeksvõttu.

Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Asja sisulise arutamise käigus selgitas hageja, et jääb avalduse juurde ja soovib, et lapse sünniaktis oleks õige isa kohta kanne. Kostja võttis hagi õigeks ning seletas, et abielu on

lahutatud 2007 aastal. Pooled on kohtule esitanud dokumentaalse tõendi, milleks on Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumis läbi viidud molekulaargeneetiline ekspertiis ja mille kohta on koostatud akt nr xxx. Ekspertiisi käigus võeti süljeproovid asjaosalistelt isikutelt ning eksperdi arvamuse kohaselt tuvastati, et seitsmes paljuvariantses DNA piikonnas ei ole S U (uuritud mehel) alleeli, mille A U ( uuritud laps) on saanud oma bioloogiliselt isalt, seega ei saa S U olla A U bioloogiline isa. Kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Asja sisulise arutamise käigus on poolte seletustega tõendamist leidnud, et A U, sündinud xxx ei põlvne S U , mistõttu kanne isa kohta on ebaõige.

Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, kohus võib teise lõike kohaselt kulud jagada erinevalt kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Sellest sättest tulnevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Liili Lauri kohtunik