2-08-19344/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-19344

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2008. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu, Kentmanni 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-19344 Tsiviilasi OÜ E hagi M S’a vastu põhivõla 5 580.79 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ E (registrikood xxx, asukoht xx) Hageja esindaja: R Link (xxx) Kostja: M S (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi osaliselt rahuldada.

2. Välja mõista M S (isikukood xxx) võlgnevus 5 580 (viis tuhat viissada kaheksakümmend) krooni ja 79 senti OÜ E kasuks.

3. Välja mõista M S (isikukood xxx) intress summas 256 (kakssada viiskümmend kuus) krooni ja 88 senti ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised summas 3 072 (kolm tuhat seitsekümmend kaks) krooni ja 71 senti OÜ E kasuks.

4. Välja mõista M S OÜ E kasuks viivised protsendina määraga 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta alates 16.05.2008.a kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta täies ulatuses M S kanda.

6. Välja mõista M S OÜ E kasuks menetluskulud summas 550 (viissada viiskümmend) krooni. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue 15.05.2008.a esitas OÜ E kohtule hagi M Sa vastu põhivõlgnevuse 5 580.79 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.02.2007.a. tähtajalise laenulepingu nr LT-70072-130207, mille alusel laenas hageja kostjale 12 000,00 krooni. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressidega (kokku lepitud intressimäär oli 24 % aastas), kokku lepitud maksegraafiku alusel. Laenutähtpäev oli 10.12.2007.a. Lepingu üldtingimuste punkti 5 kohaselt kohustus kostja laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel tasuma hagejale viivist 0,25% tähtaegselt tasumata summast päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva kohta. Pooled leppisid kohustuse rikkumise puhuks kokku ka leppetrahvis summas 25 % tagastamata laenusummast. Lisaks eelnevale kohustub kostja hüvitama kõik kulutused, mida hageja teeb kostja kohustuste rikkumise või täitmata jätmise tõttu. Kostja ei ole oma kohustusi vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja hoiatustele täitnud.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 7 040.21 krooni, millest laenusumma ehk põhiosa on 5 580.79 krooni, intress 256.88 krooni, leppetrahv 1 459.42 krooni, kulutused 500,00 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga arvestatud viivis 3 072.71 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise kuupäevast edaspidi viivis protsendina määraga 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenusumma tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud (s.o riigilõiv 550,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastus Kohtule 22.08.2008. a esitatud vastuses tunnistab kostja hagi. Kostja on hagejale kohtumenetluse ajal tasunud leppetrahvi summas 1 459.42 krooni ja tehtud kulutused summas 500 krooni.

Kohtu põhjendused TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 1 järgi võib kohus omaksvõtul põhinevas otsuses tuua välja vaid õigusliku põhjenduse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 järgi, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 8 910.38 krooni (sh põhinõue ehk laenusumma 5 580.79 krooni, intress

256.88 krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva, s.o 15.05.2008.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3 072.71 krooni). Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõude rahuldamata, kuna kostja väitel on leppetrahv ja kulutused hagejale tasutud. Hageja ei ole seda väidet ümber lükanud. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks tulenevalt TsMS §-st 367 väljamõistmisele viivis protsendina määraga 0,25% päevas põhinõudest (5 580.79 krooni) alates 16.05.2008.a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174¹ lg 1 kohaselt määrab kohus hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lisaks võlgnevusele kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 krooni. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud summas 550 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik