2-07-40677/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Mai Grauberg

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

tsiviilkantselei

Tsiviilasja number

2-07-40677

Tsiviilasi

AS E hagi R V ’i vastu võla 6629,70 krooni ja viivise

81,85 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse liik

Hageja AS E(xxx, xxx)

Kostja R V (xxx, xxx)

Lihtmenetlus, kostja ärakuulamine 15.09.08

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R V AS E kasuks põhivõlga 6156,70 krooni ja viivist 81,86 krooni.

3. Jätta AS E menetluskulud 93% ulatuses R V ’i kanda ja R V ’i menetluskulud 7%

ulatuses AS E kanda.

Otsuse peale võib pool esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, põhjendused

1. Poolte vahel on sõlmitud tooteleping ja kostja kasutas alates 27.10.05 tasulist telefoni ja

internetiühenduse toodet „Kodulahendus "/toote versioon telefon, internet 1024/256/

aadressil xxx, Tallinn ning tarbis üldkasutatava sidevõrgu kaudu muid tasulisi

sideteenuseid. Tootelepingu p 6 järgi kohustus ta tasuma teenuse eest vastavalt hageja

hinnakirjale ja talle esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Hageja esitas arveid

igakuiselt tarbitud teenuste eest maksetähtajaga arve esitamise kuu 23. kuupäev. Kostjal

on

tasumata

saadud

teenuste

eest

01.07.06-31.08.06

vastavalt

arvetele

nr

08200603259376 397,70 krooni, 09200603678171 438,60 krooni, kokku 836,30 krooni.

Hageja ütles lepingu üles alates 31.08.06.

2. 09.01.07 võimaldas hageja kostja soovil uuesti tasulise telefon ja internetiühenduse

toodet Kodulahendus "/toote versioon telefoni internet 1024/256, digiTV/ aadressil xxx,

Tallinn, mille kohta kirjalikku lepingut ei ole pooled soovinud, kuid lepinguline suhe on

poolte vahel olemas ja seega kohustus kostja tasuma saadud teenuse eest vastavalt

hinnakirjale ja arvel märgitud tähtajaks. Esimene arve on ka kostja poolt tasutud. Teenuse

eest pidi kostja maksma arve esitamise kuu 23. kuupäeval. Kostja jättis tasumata

01.02.07-30.09.2007 teenuste eest, mille kohta on esitatud järgmised arved:

03200701094907,

04200701533865,

05200701976761,

06200702422591,

10200704209244 ja võlgneb kokku 2418,40 krooni. Hageja ütles lepingu elektrooniliselt

üles elektroonilise side seaduse § 102 lg 2 alusel 31.05.07.

3. Hageja andis 08.01.2007 kostja kasutusse Toote kasutamiseks vajalikus seadmed: ADSL

ruuteri Thomson ST- 780WL hinnaga 1290 krooni lepingu ja vastava akti alusel ning

IP Digiboksi Amino Aminet lepingu alusel ning akti alusel.

4. Seadmete lepingute p 4.1. ja 4.2 alusel kasutab kostja neid vähemalt 3 aastat alates

09.01.07 ning hagejal on õigus leping p 8.7 alusel üles öelda ennetähtaegselt kirjaliku

avaldusega siis, kui hageja ütleb tootelepingu üles lepingus või seaduses sätestatud alusel

02.05.07 esitas hageja kostjale võlateatise, teavitas leping ülesütlemisest kui kostja ei tasu

võlga 17.05.07. Kostja oli võlgnevuses ja hageja ütles üles tootelepingu kui ka sellest

tulenevalt seadmete lepingute p 8.7 alusel 31.05.07. Seadmete lepingute p 11 sätestab, et

kostjal tuleb tema kasutuses olevad seadmed välja osta, maksta tasu ja mille kohta on

hagejal õigus esitada arve, mis tuleb tasuda tähtaegselt. Hageja ütles üles võla tõttu

tootelepingu, sest kostja ei täitnud oma kohustusi ja seega kohustus kostja lepingute p 5.7

ja 11 alusel tema kasutuses olevad seadmed välja osta. Tasu seadmete eest on järgmine:

ruuter 1259 kooni ja IP Digiboks 2250 krooni, mille kohta on esitatud arve ja mis on

kostja poolt tasumata. Kostja kohustus tasuma kasutatud sideteenuste eest. Kostja ei

täitnud nimetatud lepingulist kohustust, mistõttu tekkis võlgnevus avaldajale. Viidatud

seadmete lepingud ütles hageja üles lepingute punkti 8.7 alusel ning kostja kohustus

punktide 5.7 ja 11 alusel tema kasutused olnud seadmed hagejalt välja ostma ja maksma

tasu seadmete lepingutes fikseeritud määras, s.o. ADSL ruuteri eest 1 125,00 krooni ja IP

Digiboksi eest 2 250,00 krooni, kokku 3375 krooni. Märgitud kohta on hageja esitanud

ka kostjale arve 02.06.07 06200702422591

5. Hageja nõue koosneb põhivõlast ja viivisest: kodulahenduste ja seadmete eest kokku

6629,70 krooni (836,30+2418,40 krooni +3375 krooni ja viivistest 81,85 krooni). Viivis

on arvestatud VÕS § 113 lg 1 ja § 94 sätestatud määras. Viivis on seisuga 01.06.07

järgmine: arve nr 05200701976761 535,40 krooni tasumise tähtaeg oli 23.05.07, kostja

on viivitanud 8 päeva, arve nr 04200701533865 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli

23.04.07 ja viivitatud päevade arv oli 38 ja arve 032007010949 summas 470 krooni

tasumise tähtaeg oli 23.03.08 ja viivitatud päevade arv 69. Kokku moodustab viivis 81,86

krooni.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista võla ja viivise kokku 6711,55 krooni ning jätta

menetluskulud kostja kanda

7. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostjal oli võimalik enne lepingu

allakirjutamist selle tingimustega tutvuda. Tähendust ei oma see, et kostja pidi korterist

välja kolima, sest see ei vabasta lepingu täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et tema

poolt viidatud maksed oleks tehtud, selliseid laekumisi ei ole.

8. Tõendid: lepingud ja tooteleping , seadmete üleandmis-vastuvõtuaktid 08.01.07,

arvete väljatrükid, võla teatis ja võlanõue kostjale, arvete väljatrükid.

Kostja vastuväited

9. Kostja hagi ei tunnista. Kostja allkirja ei ole selle lepingu esimesele leheküljel, kus on

määratletud 3 aastat lepingu tähtajaks. Kostja ei ole selle tähtajaga nõus. Hageja on

pannud sellise tähtaja lepingusse hoolimata sellest, et kostja polnud nõus. Sellest on

eelnevalt läbi räägitud. Kostja soovis saavutada kompromissi, ent see ei õnnestunud.

Kostja ei saa olla vastutav TV ja Interneti kasutamise eest sellel perioodil, kui ta oli

sunnitud oma eelmisest korterist välja kolima. Kui kostja kolis oma korerist välja, oli ta

nõus lepingut jätkama xxx asuval uuel aadressil, millega ei olnud nõus E . Ei ole nõus

maksma seadmete kogu hinna eest, kuna ta ei saa neid seadmeid enam kasutada. Juunis

oli lõplik summa 5402,25 krooni ja ei ole selge, miks on nõue suurem. Hageja keeldus

lubamast seadmete renti ja ka nende tagasi müüa. E ei lubanud aasta tagasi asja müüa,

samas ei ole selge, kuidas korrigeeritakse seadmete väärtuse langust, mis on toimunud.

Kostja on teinud kaks makset 1690 krooni 16.05.07 ja 599,15 krooni 25.05.07.

10. Tõendeid ei esitanud.

Kohtu põhjendused

11. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohastus teise isiku

kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus võlgnikult kohustuse

täitmist ja § 3 p 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping ning § 8 lg 2 järgi on leping

pooltele siduv. Nimelt on VÕS § 8 lg 1 alusel leping kahe või enamisiku vaheline

tehing, millega lepingupool kohustub midagi tegema tegemata jätma ja lg 2 alusel on

leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1

järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud

ulatuses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt peab ostja müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu.

12. Pooled sõlmisid tootelepingu nr . Kostja kasutas alates 27.10.05 märgitud lepingu alusel

tasulist telefoni ja internetiühenduse toodet „Kodulahendus " ja mille versiooniks oli

telefon, internet 1024/256 aadressil xxx, Tallinn. Selle lepingu alusel võimaldas hageja

kostjale tarbida ja kostja tarbiski üldkasutatava sidevõrgu kaudu tasulisi sideteenuseid.

Lepingu p 5 järgi kohustus ta tasuma teenuse eest vastavalt hageja hinnakirjale ja talle

esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Hageja esitas arveid igakuiselt tarbitud

teenuste eest maksetähtajaga arve esitamise kuu 23. kuupäev. 09.01.07 võimaldas hageja

kostja soovil uuesti tasulise telefoni ja internetiühenduse toodet Kodulahendus "/toote

versioon telefoni internet 1024/256, digiTV/ aadressil xxx, Tallinn, hageja kohustus

võimaldama kostja kasutada vastavaid sideteenuseid ja kostja oli kohustatud tasuma

saadud teenuse eest vastavalt hinnakirjale ja arvel märgitud tähtajaks. Esimene arve on ka

kostja poolt tasutud. Teenuse eest pidi kostja maksma arve esitamise kuu 23. kuupäeval.

Nende asjaolude üle puudus poolte vahel vaidlus, seega on asjas tõendatud, et pooltel oli

leping, millega hageja võimaldas kostjale tasu eest sideteenuseid aadressil xxx, Tallinn

vastavalt tootelepingule alates 27.10.05 ning alates 09.01.07 aadressi xxx, Tallinn,

esitas kostjale tarbitu kohta vastavad arved ja kostjal oli kohustus tasuda tarbitud teenuse

eest tasuda arve esitamise kuu 23. kuupäeval.

13. VÕS § 103 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2

järgi on rikkumine vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu ja vääramata jõud

on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei

saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal

selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.

Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud

mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda

oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud.

14. Kostja väitis, et ta ei saanud tarbida teenuseid, kuna pidi korterist välja kolima, sest

omanik tuli Itaaliast tagasi. Kohus leiab, et märgitud asjaolu, kus kostja pidi välja kolima

üüritud korterist, kus ta sai tarbida hagejaga sõlmitud lepingute alusel vastavaid

teenuseid, ei ole objektiivselt võttes selline asjaolu, mis oleks väljaspool kostja

mõjussääri ja mis oleks seega vääramatuks jõuks VÕS § 103 lg 2 tähenduses, mis

vabastaks kostja vastutusest hagejaga sõlmitud lepingute rikkumise eest. Juhul kui kostjal

oligi kolmanda isikuga üüri - või rendileping, mis lõppes ja mille tõttu ei saanud kostja

enam tarbida sideteenuseid, ja kui sellest tulenevalt on kostjal tekkinud kulusid või

kahjusid, siis on tal õigus esitada iseseisvaid nõuded väidetavalt kostja õiguste rikkuja

vastu. Eeltoodu alusel vastutab kostja aga hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise eest.

15. Hageja väitis, et kostjal on tasumata saadud teenuste eest 01.07.06-31.08.06 vastavalt

arvete nr 08200603259376 397,70 krooni, 09200603678171 438,60 krooni, kokku

836,30 krooni. Märgitud kohta esitas hageja ka vastavate arvete väljatrükki. Hageja

väitis, et kostja jättis tasumata perioodil 01.02.07-30.09.2007 teenuste eest, mille kohta

on esitatud arvete väljatrükid. Nendest nähtub, et tasumisele kuulus sideteenuse eest arve

nr 03200701094907 järgi 470 kr, nr 04200701533865 järgi 470 kr, nr 05200701976761

järgi 535,39 kr, 06200702422591 järgi 470 krooni, kokku 1945,40 krooni. Seega on

sideteenuste eest tasumiseks esitatud kokku 2781,70 krooni, mitte 3254,70 krooni nagu

on hageja märkinud hagiavalduses ja nõudnud arvetes. Esitatud arvel nr 1020070420244

kajastuvad kohtukulud ja kohtumenetluse sissenõudmise kulud 473 krooni, mis ei ole aga

osutatud ja tarbitud sideteenuse võlg. Hageja ei ole esile toonud, et kostjal oleks lepingust

tulenev kohustus tasuda lisaks sideteenustele ka mingeid kohtukulusid. Kohtu ja

menetluskulude tasumise kord on reguleeritud menetlusseaduses ning õige ei ole hageja

nõue seega kostjalt sideteenuse lepingu raames märgitud kulude tasumist arve nr

1020070420244 järgi. Kostja märkis, et ta tegi kaks makset vastavalt 1690 krooni

16.05.07 ja 599,15 krooni 25.05.07, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta sellise makse on

ka teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat

sideteenuse eest tasumise kohustust ja seega on hagejal õigus VÕS 8 lg 1, 2 , § 76 § 101

lg 1 p1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja seda vastavalt 2781,70 krooni

ulatuses ning märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Hageja andis 08.01.2007 kostja kasutusse toote kasutamiseks vajalikus seadmed: ADSL

ruuteri Thomson ST- 780WL hinnaga 1290 krooni lepingu 5839627 ja vastava akti alusel

ning IP Digiboksi Amino Aminet lepingu 0 alusel ja akti alusel. Selles vaidlus puudus

ning seega on tõendatud, et kostja sai ülalmainitud ruuteri ja digiboksi enda kasutusesse.

Järgnevalt vaatleb kohus küsimust seadmete eest nõutavast tasust. Hageja ütles üles

tootelepingu nr /Xxx, Tallinn/ toote kasutamiseks alates ning lepingu 09.01.07 (aadressil

xxx, Tallinn toote kasutamiseks) ja seadmete lepingud põhjusel, et kostja jäi võlgu, st

kostja rikkus lepingust tulenevat teenuse eest tasu maksmise kohustust. Selles vaidlus

puudus, seega on leidnud tõendamist asjaolu, et kõik vaidlusalused lepingud on üles

öeldud. Hageja on esitanud kohtule vastava ruuteri kasutamise lepingu ja digiboksi

kasutamise lepingu . Kostja märkis, et ei teadnud, et leping on sõlmitud 3-aastaks, lisaks

puudub selle esimesel lehel allkiri, kostja ei soovinud sellist lepingut. Kostja ei ole

tõendanud, et tegelikult oli tema tahe suunatud teistsuguse lepingu sõlmimisele, et

lepingu tingimused oleksid teistsugused. Asjaolu, et kostja pole lepingu esimesele

leheküljele alla kirjutanud ei tähenda, et leping ei oleks pooltele siduv või et osa lepingu

tingimused oleksid kehtetud. TsÜS § 87 ja 86 alusel on tehing tühine kui see on

vastuolus heade kommete või avaliku korraga, või on tehing tühine siis kui ta on

vastuolus seadusest tuleneva keeluga, kui seaduse keelu mõtteks ongi rikkumise korral

kaasa tuua tehingu tühisus. Lepinguid võib sõlmida tähtaegselt ja tähtajatult ning

lepingust ning seadusest, sj elektroonilise side seadusest (lepingu ajal sõlmitud red) ei

tulene, et sideteenuseks vajalike seadmete kasutamise tasuta lepingut ei või sõlmida

tähtajaliselt ning kui see on tähtajaliselt sõlmitud, siis oleks tehing kehtetu. mis on

sõlmitud asja kasutamiseks tähtajaliselt ei ole kuidagi seadusega vastuolus. Samuti ei

tulene seadusest, et lepingu igale lehele tuleb kirjutada allkiri. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et lepingud ja , millega sai kostja enda kasutusse tasuta 3- aastaks ruuteri ja

dogiboksi, ei ole tühine. Seega on seadmete lepingust tulenevad õigused ja kohustused

pooltele siduvad VÕS § 8 lg1,2 ja § 76 lg 1 järgi.

17. Vastavalt seadmete lepingute p 5.7 on kostja kui klient kohustatud ostma seadme välja ja

lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vastavalt p 11 sätestatud korrale. Hagejal on õigus

märgitud lepingute p 8.7 alusel üles öelda seadmete kasutamise lepingud tootelepingus

märgitud alusel. Vaidlus puudus selles, et kostjaga sõlmitud tootelepingud on üles öeldud

vastavalt 31.08.06 ja 31.05.07 ja et seadmete lepingud on samuti üles öeldud 31.05.07.

Hageja poolt kohtule esitatud avaldustega/teatisega on hageja tõendanud, et ta esitas

02.05.07 kostjale võlateatise, teavitas lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga

17.05.07. Sedam, et kostja oleks võlga märgitud tähtajaks ära tasunud, ei ole kostja

tõendanud. Eeltoodu alusel oli õigus hagejal toote lepingud üles öelda ja samuti seadmete

kasutamise lepingud üles öelda VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel ning elektroonilise side

seaduse § 100 lg 2 alusel, mis lubab sideettevõtjal lepingu isegi ilma eelneva

etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98

lõike 1 punktide 1 alusel ja kui alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu

rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Nimelt võimaldab eelmärgitud seaduse § 98

lg 1 p 1, 5 sideettevõtjal lõppkasutaja sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja on

hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale

kehtestatud krediidilimiiti või on rikkunud oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi, va siis

kui § 98 lg 4 järgi on lõppkasutaja kõrvaldanud enne sideteenuse osutamise piiramist

piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik. Seda, et kostja oleks

oma võla hagejale enne lepingu ülesütlemist ära tasunud, ei ole tõendamist leidnud, seega

oli õigus hagejal tootelepingud üles öelda ja samuti üles öelda seadmete, so ruuteri ADSL

Thomson ST-78WL ja IP Digiboksi Amino Aminet 100 kasutamise lepingud ja nõuda

vastavalt seadmete lepingu p 5.7 ja 11 alusel kohustuse täitmist, st kostja kohustub

seadmed ostma välja ja tasuma nende eest. Seadmete lepingute p 11 sätestab, et seadme

väljaostu kohustuse täitmiseks tuleb kostjal tema kasutuses olev seade välja osta, ja

maksta tasu ja mille kohta on hagejal õigus esitada arve, mis tuleb tasuda tähtaegselt ja

arvates tasu maksmisest läheb omandiõigus seadmetele üle kliendile. Kuna seadmed olid

olnud kostja kasutuses alla 1 aasta, st et seadmed anti vastavalt aktiga üle 08.01.07,

milles vaidlus puudus, ja tootelepingud ning seadmete lepingud ütles hageja üles enne

ühte aastat nende kasutamisest, siis on hagejal õigus kooskõlas VÕS § 8 lg 1,2 , § 76 lg 1

ja § 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 alusel ja seadmete lepingute p 5.7 ja p 11 järgi nõuda tasu

vastavalt lepingus kokkulepitule ruuteri eest 1125 krooni ja digiboksi eest 2250 krooni,

kokku 3375 krooni. Nimetatud seadmete eest tasumiseks on hageja esitanud kooskõlas

lepingute p 11 vastava arve 06200702422591 02.06.2007 tähtajaga 23.06.07, kuid kostja

ei ole tõendanud, et ta oleks märgitud ulatuses 3375 krooni seadmete eest hagejale

tasunud. Kostja väited sellest, et tal tuleb tema arvates liigselt tasuda märgitud seadmete

eest ja arvestatud ei ole kulumit, ei ole õiged, sest seadmete lepingus on kokku lepitud

asjade müügihind, mis alanes tulenevalt sellest, kui kaua oli seadmeid kasutatud ja

sellest, millal leping lõppeb. Seega, kui kostja rikkus lepingut aasta jooksul, mille tõttu

oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema, siis oligi asja tasu suurem kui siis kui leping

oleks lõppenud hiljem. Nii on hageja arvestanud müügihinna suuruse määramisel ja

märgitud seadmete kasutuse tähtaega. Näiteks siis, kui seadet oleks kasutatud juba 1-2

aastat lepingu jõustumisest, oleks tasu olnud ruuteri puhul vaid 750 krooni ja digiboksi

puhul 1500 krooni ning edasisel kasutamisel veelgi vähenenud. Kostja väited sellest, et ta

ei tohtinud neid seadmeid kellelegi teisele müüa või neid rentida, on iseenesest õiged,

sest seadmete lepingust tulenevalt oli tal õigus neid seadmeid vaid kastutada ja alles

nende ostmisel läheb omand üle talle. Kostja väitel keeldus hageja talle teenuse

jätkamisest Jõe tänaval, kui ta kolis eelmisest korterist välja. Kostja ei ole täpsustanud

ega tõendanud, millal talle sellise teenuse osutamisest keelduti, seega ei saa sellised

väited kuidagi vabastada kostjat kohustuse täitmisest hageja ees. Küll aga peab kohus

vajalikuks selgitada, et eletroonilise side seaduse § 98 lg 1 p 1,5 sätestab sideettevõtja

õiguse sideteenuse osutamise piiramiseks kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud

teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti või

lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi.

18. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt lepingu alusel ning kooskõlas VÕS § 8 lg 1,2 , § 76 lg 1 ja

§ 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 välja mõista tasu ruuteri eest 1125 krooni ja digiboksi eest

2250, kokku 3375 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista põhivõlga 6156,70 krooni

(2781,70 + 3375).

19. Vastavalt VÕS §-le 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus

nõuda kohustuse täitmist. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise seisuga 01.06.07.

Arve nr 05200701976761 535,40 krooni tasumise tähtaeg oli 23.05.07, kostja on

viivitanud 8 päeva, arve nr 04200701533865 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli

23.04.07 ja viivitatud päevade arv oli 38 päeva ja arve 032007010949 summas 470

krooni tasumise tähtaeg oli 23.03.08 ja viivitatud päevade arv 69. Kokku moodustab

viivis 81,86 krooni. Võla sissenõutavaks muutumise aja, viivise suurusele ja arvestusele

ei esitanud kostja vastuväiteid, seega on kostja olnud arvete tasumisega viivituses, mis on

lepingu rikkumine VÕS § 100 tähenduses ja hagejal on VÕS § 101 lg 1 p1 ja 6 alusel

õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 81,86 krooni ning märgitud viivis tuleb

kostjalt ka hageja kasuks välja mõista.

20. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele vastavalt 93 % ulatuses (6156,70 6629,70-st on

93%). TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 93 % ulatuses kostja kanda

ja kostja menetluskulud vastavalt 7% ulatuses hageja kanda.

Kohtunik