2-08-29716/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 2-08-29716

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-29716 Tsiviilasi AT hagiavaldus R T vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised Hageja: AT, ik xxx, sünd. xxx) Kostja: R T , ik xxx, sünd. xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalejad 06.11.2008. a

Hageja: AT Kostja: R T RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada AT ja R T abielu, mis registreeriti Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxx.a. kandega nr xxx.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta ATperekonnanimeks pärast abielu lahutamist T . Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulud so. riigilõivu jätab hageja enda kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2 Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti AT ja R T abielu Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas xxx.a. kandega nr xxx. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted lõppesid . Abielu on lõppenud iseloomude sobimatuse ja abielust erinevate arusaamade tõttu. Hageja abielu taastada ei soovi. Abielust on sündinud pojad xxx T ja xxx L , kes on käesoleval ajal juba täisealised. Pooled elavad lahus, ühist majapidamist ei ole. Hageja soovib menetluskulu jätta enda kanda, tasunud on riigilõivu hagi esitamisel kohtusse. Kostja seisukoht Kostja 06.11.2008.a. toimunud kohtuistungil kostja jääb oma kirjalike seisukohtade juurde, et pooltel oleks vaja ühiselt perenõustaja juurde minna, et jõuda arusaamisele kas jätkata kooselu või ei. Hageja seisukoht Kohtuistungil hageja täpsustab, et abielulised on formaalsed. Hageja soovib abielu lahutamist. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Hageja ei soovi kostjaga abielu taastada. Kostjal vastuväited hagile seisnevad selles, et kostja arvab, et pooltel tuleks kasutada perenõustamist kooselu jätkamiseks. Eelnimetatu kinnitab ka kostja kahtlusi abielu jätkamiseks, abielu taastamiseks. Perenõustamist pooled ei ole kasutanud. Kuni käesoleva ajani ei ole poolte poolt esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks abielu jätkamise võimalikkust. Seega kostja väide perenõustamise osas abielu taastamise eesmärgil on paljasõnaline ning kohtul puudub alus, et veenduda abielu jätkamise võimalikkuses. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. PKS § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada ühisvara jagamisse puutuva vaidluse. Vastavalt PKS § 18 lg-le 1 võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Sama sätte lõikest 2 tulenevalt, kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Ühisvara jagamise nõuet hageja ei ole esitanud. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

3 kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus on seisukohal, et menetluskulu 1000- krooni jääb hageja ettepanekul hageja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik