2-08-52776/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 26. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-52776 Tsiviilasi AN hagi J D vastu elattusraha väljamõistmise tühistamiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AN (isikukood xxx) Hageja esindaja advokaat Gennadi Kull (Kull Advokaadibüroo, Rävala pst 8C-104, 10143 Tallinn) Kostja J D (isikukood xxx, elukoht xxx) Istungi toimumise aeg 12.11.2008.a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Harju Maakohtu 20.12.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-34091 AN väljamõistetud elatusraha maksmist J N (sünd xxx) ülalpidamiseks ja lõpetada AN väljamõistetud elatusraha maksmine J N (sünd xxx) ülalpidamiseks.

3. Vabastada AN (isikukood xxx) täielikult Harju Maakohtu 20.12.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-34091 väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud 05.08.2008.a. esitas AN kohtule hagi J D vastu elatise vähendamiseks ja elatise võlgnevuse kustutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt Harju Maakohtu 20.12.2007 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-34091 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja J N ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 3000 krooni tagasiulatuvalt alates 01.02.2007.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. Hageja ei ole võimeline nimetatud elatist maksma, kuna kannab karistust . Hagejal puuduvad sissetulekud ja vara. 01.10.2008.a. esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse ning palub vabastada ennast elatise maksmisest ja elatise võlgnevuse tasumisest, kuna sai kätte ekspertiisiakti , mille DNA analüüsi tulemuste alusel on tuvastatud, et hageja ei ole J N (i.k. xxx) bioloogiline isa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja kinnipidamisasutuses viibimine võeti arvesse juba tsiviilasja nr 2-07-34091 arutamisel, kui kostjalt elatis välja mõisteti. Hageja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit oma varalise seisundi ja sissetulekute kohta. Hageja leiab, et kinnipidamisasutuses viibimine ei ole aluseks hagi rahuldamiseks. Hageja on töövõimeline ning omas tõenäoliselt sissetulekuid enne õigusrikkumise toimepanekut ja hakkab sissetulekuid saama ka hiljem. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 järgi kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 12.11.2008.a. istungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja taotles asja läbi vaatamist sisuliselt.

Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Perekonnaseaduse (PKS) § 38 lg 1 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Hageja esindaja esitas 01.10.2008.a. kohtule Ekspertiisiakti on tuvastatud, et DNA analüüsi tulemuste alusel A N (isikukood xxx) ei saa olla J N (isikukood xxx) bioloogiline isa.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist oma vanemalt. Ekspertiisiaktiga , mille DNA analüüsi tulemuste alusel on tuvastatud, et hageja ei saa olla J N (i.k. xxx) bioloogiline isa.

PKS § 61 lg. 6 p.3 kohaselt võib kohus lõpetada elatise maksmise, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Kuna DNA ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et hageja A(A ) N (isikukood xxx) ei saa olla alaealise J N (isikukood xxx) bioloogiline isa, siis ei ole hagejal vastavalt perekonnaseaduses sätestatule kohustust ülal pidada alaealist J N ning maksta tema ülalpidamiseks elatist. Eelnimetatud DNA ekspertiisi analüüsi tulemuse tunnistab kohus muuks mõjuvaks asjaoluks, mille alusel tuleb AN elatise nõudmine J N (sünd xxx) ülalpidamiseks lõpetada. Hageja ei ole Harju Maakohtu 20.12.2007.a. kohtuotsuse nr 2-07-34091 alusel reaalselt elatist alaealise J N ülalpidamiseks maksnud. Kohus asub seisukohale, et tuleb muuta Harju Maakohtu 20.12.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-34091 AN väljamõistetud elatusraha maksmist J N (sünd xxx) ülalpidamiseks ja tuleb lõpetada ANlt väljamõistetud elatusraha maksmine J N (sünd xxx) ülalpidamiseks.

PKS § 71 kohaselt kohus võib elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kuna kohtu menetluses on tuvastatud, et hageja ei ole J N bioloogiline isa, siis leiab kohus, et nimetatud fakt tuleb tunnistada mõjuvaks asjaoluks, hagejal ei olnud kohustust alaealist J N üleval pidada. Seega kohus leiab, ning AN tuleb vabastada täielikult Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-07-34091 väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 ning § 164 lg 3 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik