2-08-18613/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-18613

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

25. november 2008.a. Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18613 Tsiviilasi O.P. hagi KÜ X 10 vastu kaasomandi tuvastamiseks ja kasutuskorra määramiseks Menetlustoiming menetluse lõpetamine, menetluskulud Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: O.P. • Kostja: X 10 KÜ • Kostja esindaja: juhatuse liige A.P. • Kostja nõustaja: Agu Rillo; Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Tartu Maakohtus olevas tsiviilasjas nr 2-08-18613, O.P. hagis KÜ X

10 vastu kaasomandi tuvastamiseks ja kasutuskorra määramiseks.

2. Tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 250 (kakssada viiskümmend) krooni O.P. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX.

3. Mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud 1 500 (üks tuhat viissada) krooni. Määrus toimetada kätte pooltele ja riigilõivu tagastamise osas Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord

Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg menetluse lõpetamise määruse puhul on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa enam määruse peale edasi kaevata.

Määruse kättetoimetamine ja täitmine

Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Asjaolud

03.10.2008.a. esitas hageja hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt võõrandas hageja pärast hagi esitamist vaidlusega seotd korteriomandi, mille tõttu kaotas huvi hagi rahuldamiseks. Sellest tulenevalt leiab hageja, et tuleb menetlus lõpetada, kuna hageja ei ole kinnistu X 10 kaasomanik. Samuti ei soovi hageja au teotamisega seotud küsimuse lahendamist kohtu korras. Hageja loobub hagist vaimsete ressursside säästmiseks ja palub menetlus lõpetada ning tagastada tasutud riigilõiv.

17.10.2008.a. esitas kostja vastuse hageja hagist loobumise avaldusele. Kostjal ei ole vastuväiteid asja menetluse lõpetamisele. Kostja palub kostja poolt kantud menetluskulud välja mõista hagejalt. Kostja palub tuginedes TsMS § 174 lg 4 määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks menetluse lõpetamise määruses ning mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kantud menetluskulud 1 500 krooni.

Hageja oma 03.11.2008.a. vastuses leiab, et kostja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt kostja kasuks tuleb jätta rahuldamata. Hageja loobus hagist seetõttu, et võõrandas hageja vaidlusega seotud korteriomandi, mille tõttu kaotas õigusliku huvi hagi rahuldamiseks. See tähendab, et hagiavalduses kirjeldatud probleem jäi lahendamata hagi oli põhjendatud, tänasel päeval tekkinud probleem on aktuaalne, kuid asja lõpuni viimiseks oleks vaja kaasata hageja asemele uue korteri omanik. Hageja esitas hagi mitte ainult kaasomandiga seotud küsimuste lahendamiseks, vaid ka au teotamise lõpetamise nõudes. Au teotamise lõpetamise nõudega seotud küsimust oleks võimalik antud tsiviilasja raames edasi arutada. Hageja loobus ka sellest, kuid see ei tähenda, et hagi selles osas kohus ei rahuldaks. Au teotamise nõue ei saa lõppeda omandi üleminekuga teisele isikule. Kahjuks kostja taotleb kantud menetluskulude välja mõistmist arvestamata, et hageja kostja käitumise tõttu oli sunnitud head korterit müüma alla turuhinna. Hageja nõudis kohtu kaudu juhatuselt välja lepinguid, arveid, mida KÜ juhatus kohtuvälise lahenduse leidmiseks kostjale ei andnud. Hageja leiab, et kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. Hageja oli sunnitud õiguste kaitsmiseks pöörduma kohtu poole. Sellest tulenevalt kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Menetluskulud tuleb jätta täielikult poolte endi kanda. Kostja taotluse rahuldamine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Kohus leiab, et hagist loobumise avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja vabastati osaliselt hagi esitamisel riigilõivu maksmisest 26.06.2008.a. määrusega. Hageja tasus riigilõivu 500 krooni 18.07.2008.a. (tl 24). Järelikult tuleb hagist loobumise tõttu tagastada hagejale riigilõivust pool, s.o 250 krooni.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 168 lg 4 järgi kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna antud asjas ei ole kostja hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud, tuleb kostja kohtukulud mõista välja hagejalt.

Kohtunik