2-08-23179/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-23179 KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Määruse tegemise koht ja aeg Tallinn, 25.novembril 2008

Kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi OÜ E (registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi OÜ S(registrikood xxx, asukoht: xxx) vastu võlgnevuse ja viiviste saamiseks.

Resolutsioon

1. Rahuldada E OÜ taotlus hagi tagamiseks osaliselt.

2. Hagi tagamiseks arestida SOÜ rahalised vahendid pangakontodel Sampo Pangas, Swedbank´is ja SEB Pangas 16 000.00 (kuueteistkümne tuhande üheksasaja kaheksakümne nelja) krooni ulatuses.

3. Kohtumääruse täitmiseks peab E OÜ pöörduma kohtutäituri poole.

4. Määrata rahasummaks, mille maksmisel Harju Maakohtu deposiitarvele või millise ulatuses pangagarantii esitamisel hagi tagamise määruse täitmine lõpetatakse, rakendatud hagi tagamise abinõu tühistatakse ja asendatakse vastavalt kas rahaga või pangagarantiiga, 16 000.00 krooni.

5. Määrus saata teadmiseks hagejale ja peale täitmist kostjale.

6. Tagastada E OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxx 20.10.2008 tasutud hagi tagamise kautsjon suuruses 864.60 (kaheksasada kuuskümmend neli krooni kuuskümmend senti) krooni pärast käesoleva määruse jõustumist.

Määrusele saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna palus hageja arestida kostja arvelduskontod AS-is SEB Pank, AS-is Hansapank ja AS-is Sampo Pank. 27.10.2008 ja 11.11.2008 määrustega jättis kohus hagi tagamise taotluse käiguta, andes puuduste kõrvaldamiseks aega. Täpsustatud hagi tagamise taotluse kohaselt palub hageja arestida kostja arvelduskontod haginõude ja kohtukulude suuruses summas, kokku 18 292.00 krooni ulatuses. Hagejale teadaolevalt on kostjal lisaks hagejale võlgnetavale summale veel teisigi võlgnevusi, mistõttu võib hagi rahuldamisel tekkida raskusi väljamõistetud summa sissenõudmisel.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele, kuid ainult põhivõla suuruses.

Hagi tagamise abinõude tsiviilkohtumenetluses rakendamise alused, rakendatavad abinõud, jmt on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 40.peatükis (§-d 377-391). TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Seega tuleb hagejal taotluses veenvalt põhjendada ja põhistada/tõendada asjaolusid, millised annavad talle aluse arvata, et antud nõude osas tehtava kohtuotsuse sundtäitmine antud kostja suhtes võib osutuda võimatuks või raskendatuks.

Hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse ning selle lisade kohaselt võlgneb kostja hagejale osutatud veoteenuse eest jaanuaris 16 000.00 krooni põhivõlgnevusena. Taotlusest ei nähtu andmeid kostjal muu sellise vara olemasolu kohta, mille arvel oleks võimalik hageja jaoks positiivset kohtuotsust sundkorras rahuldada kui eeldatavad rahalised vahendid kolmes pangas. Ka kohtule ligipääsetavatest andmebaasidest (kinnistusraamat, ARK) kostjal kinnisvara ja/või sõidukite olemasolu omanduses ei nähtu. Ainsa kostjal eeldatavalt olemasoleva varana on tõendatud äriregistri andmetega põhikapital suuruses 400 000.00 krooni, kuid kohtule ei ole teada kostjal viidatud väärtuses vara tegelik olemasolu. Seega on käesolevas asjas tõendatud, et kostjal puudub vara, mille arvel oleks võimalik sundtäita võimalikku positiivset kohtuotsust hageja kasuks. AS-i Krediidiinfo andmetel on kostjal lõpetamata maksehäireid alates novembrikuust 2007 erinevate võlausaldajate ees kokku 42 kirjet. Lisaks on kostjal maksuvõlg suuruses 49 339.00 krooni ja intressivõlg.

TsMS § 378 lg-le 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesolevas asjas ei ole kohtul võimalik valida muud kostjat vähem koormavat abinõud, kuna kohtule ei ole teada ei kostjale kuuluv kinnisvara, millele saaks näiteks hüpoteeki panna, ega üldse muu vara kui see, mis on taotluses hageja poolt esile toodud. Kohus ei ole ka veendunud, et hageja poolt viidatud vallasvara (saematerjali) arest oleks kostja jaoks vähem koormav kui rakendatav abinõu. Juhul, kui kostja leiab, et tegelikkuses on tema igapäevase majandustegevuse jaoks vähemkoormav siiski hageja poolt alternatiivsena märgitud abinõu, on tal on taotleda kohtult hagi tagamise abinõu asendamist.

Vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tuleb rahalise nõudega hagi tagamisel arvestada hagi hinda. Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 ja § 133 lg-st 1 ning 2 on menetletava tsiviilasja (hagi) hinnaks põhivõlgnevuse rahaline suurus. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda hagi tagamist ei kõrvalnõuete ega ka eeldatavate menetluskulude osas.

TsMS § 149 lg 5 alusel kuulub hageja poolt hagi tagamiseks tasutud kautsjon maksjale tagastamisele peale käesoleva määruse jõustumist.

Vastavalt TsMS § 390 lg-le on kostjal käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus, kuid vastavalt sama sätte lg-le 2 ei peata määruskaebuse esitamine käesoleva määruse täitmist.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE:

kohtunik I.Sidok