2-08-6161/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-6161 Tsiviilasi A J(J) hagi MD (endine nimi J ) vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A J (isikukood xxx, viibimiskoht xxx) Hageja esindaja vandeadvokaat N Lausmaa (Advokaadibüroo Natalia Lausmaa, xxx) Kostja MD (endine nimi J , isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja S Bogdanov (xxx) Istungi toimumise aeg 06.11.2008.a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja vandeadvokaat N Lausmaa Kostja MD (endine nimi J ) Kostja esindaja S Bogdanov RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagiavaldus osaliselt

2. Muuta Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatist ja mõista välja A J igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni MD kasuks poeg KJ(sünd xxx.a) ülalpidamiseks alates 19.02.2008.a. kuni K J täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.

3. Vabastada A J osaliselt Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest 31 375 (kolmkümmend üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni ulatuses. MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 19.02.2008.a esitas A J kohtule hagi MD (endine nimi J ) vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks ja elatise suuruse muutmiseks. Hageja palub vabastada ennast elatise võlgnevuse tasumisest 70 000 krooni ulatuses ning palub vähendada Harju Maakohtu 27.12.2006.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatise suurust ja määrata elatise suuruseks 2175 kroonini. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 27.12.2006.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-8148 hagejalt välja kostja kasuks poeg K ülalpidamiseks igakuine elatis summas 3200 krooni (tl 7-8). Hageja viibib kinnipidamisasutuses ja kannab 4 aasta ja 10 kuu pikkust vabaduskaotuslikku karistust, mis määrati talle Harju Maakohtu 24.10.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 1-07-7429 (tk 10-11). Enne kinnipidamisasutusse sattumist oli hageja töötu. Hagejal puudub praegu võimalus tööl käimiseks ning lapsele igakuise elatise tasumiseks. Seisuga 05.02.2008.a. moodustub elatise võlgnevus juba üle 70 000 krooni ning hagejal puudub võimalus selle likvideerimiseks. Hageja on seisukohal, et elatise võlgnevuse kustutamine käib ilmselt üle jõu talle ka peale kinnipidamisasutusest vabanemist, kuna võivad tekkida probleemid töö leidmisega ja üldise sotsiaalse rehabilitatsiooniga. Seega palub hageja vabastada ennast elatise võlgnevuse tasumisest 70 000 krooni ulatuses. Samuti märgib hageja, et ei ole mõistlik, et 4-aastase lapse ülalpidamiseks kulub kuus 6400 krooni, millest pool on hageja kanda. Hageja poega on aidanud üleval pidada hageja ema, makstes lapse lasteaia arveid ja ostes lapsele riideid (tl 49). Hageja palub temalt Harju Maakohtu 27.12.2006.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatis vähendada 2175 kroonini, kuna hagejal puuduvad võimalused tööl käimiseks ja elatise tasumiseks.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Hageja ei ole lapsele elatist tasunud kohtuotsusega välja mõistetud ajast alates ehk alates 05.04.2006.a. Poolte abielu lahutati xxx.a., kuid faktiliselt lagunes abielu juba 2005.a. suvel, kui laps ei olnud veel ühe aastanegi. Peale seda hageja ei tegelenud lapse kasvatamisega, ei aidanud materiaalselt, vaatamata sellele, et tollel hetkel viibis hageja vabaduses ning tal oli võimalus käia tööl. Kostja on seisukohal, et kui hageja viibiks praegu vabaduses ei maksaks ta lapse ülalpidamiseks ikkagi elatist. Kostja on käesolevaks hetkeks uuesti abielus ning tal on veel üks alaealine laps A (sünd xxx.a.). Seega on kostja kohustatud hetkel üleval pidama kahte alaealist last. Kostja leiab, et hagejalt välja mõistetud elatise summa 3200 krooni on mõistlik. Käesoleva seisuga on lapse kulutused isegi suurenenud, kuna laps käib lasteaias ning kommunaalkulud on tõusnud.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja, poolte esindajad ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Harju Maakohtu 27.12.2006.a kohtuotsusest tsiviilasjast nr 2-06-8148 (tl 7-8) nähtub, et kohus on mõistnud hagejalt välja elatise poeg KJ ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 3200 krooni kuus alates 05.04.2006.a kuni poja täisealiseks saamiseni kostja kasuks.

Hageja palub muuta Harju Maakohtu otsusega välja mõistetud elatusraha suurust ning vähendada temalt välja mõistetud elatise suurust ja mõista temalt välja kostja kasuks igakuine elatis poeg KJ ülalpidamiseks miinimumsummas ehk 2175 krooni, kuna hageja viibib kinnipidamisasutuses ning tal puudub võimalus käesoleval hetkel töötada ning elatist maksta summas 3200 krooni. Hageja on kohtule esitanud 24.10.2007.a. Harju Maakohtu kohtuotsuse tsiviilasjas nr 1-01-7429, millisest nähtuvalt mõisteti hagejale vabaduskaotuslik karistus 4 aastat ja 10 kuud (tl 10-11). Seega hagejal ei ole hetkel võimalik töötada. Hetkel on kostja varaline seisund parem kui hagejal. Kohus asub seisukohale, et vaatamata asjaolule, et hageja viibib kinnipidamisasutuses, ei võta see temalt ära lapse ülalpidamiskohustust. Kostja vaidleb elatise vähendamisele vastu. Kostja väitel ei ole hageja kunagi last materiaalselt toetanud, ka siis, kui ta viibis vabaduses. Samuti märgib kostja, et tagaseljaotsusega hagejalt välja mõistetud elatis summas 3200 krooni on mõistlik ja vastab lapse vajadustele. Kostja kasvatab kahte alaealist last ning tema sissetulekuks on lastetoetus 900 krooni ja vanemahüvitis 4350 krooni (tl 38). Kohus, lähtudes asjaolust, et hagejal puudub käesoleval ajal võimalust töötada, siis vastavalt PKS § 61 lg 3 tuleb hageja nõue elatise suuruse muutmiseks rahuldada ja vähendada igakuist elatusraha nõuet lapse ülalpidamiseks kehtiva miinimummäärani. Eeltoodust lähtudes tuleb muuta Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatist ja mõista hagejalt välja igakuine elatusraha 2175 krooni kostja kasuks poeg KJ(sünd xxx.a) ülalpidamiseks alates 19.02.2008.a. kuni KJ täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a.

Hageja palub ennast vabastada Harju Maakohtu 27.12.2006.a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-06- 8148 välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest 70 000 krooni ulatuses vastavalt PKS § 71.

PKS § 71 kohaselt võib kohus elatist maksva isiku nõudel vabastada ta täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus on seisukohal, et seoses hageja viibimisega kinnipidamisasutuses ei võimalda hageja varaline seisund käesoleval ajal elatise võlgnevust tasuda. Samas on kohus seisukohal, et kuriteo toimepanemist ei saa kohus tunnistada selliseks mõjuvaks asjaoluks, mis ei võimaldaks tekkinud võlgnevust tasuda. Kohus lähtub lapse õigusest saada oma vanematelt pidevat ülalpidamist. Hageja taotles tema vabastamist elatise võlgnevuse maksmisest summas 70 000 krooni. Kohus, arvestades hageja praegust olukorda, on seisukohal, et elatise võlgnevuse summat võib vähendada kuni igal aastal kehtiva elatise miinimummäärani. Seega tuleb hageja võlgnevust arvestada alates 05.04.2006.a. igakuiselt kehtivas miinimummääras. 2006.a. oli elatise miinimummäär 1500 krooni ning hageja on olnud võlgnevuses 9 kuud, seega moodustab hageja elatise võlgnevus perioodi 05.04.2006-05.12.2006 eest 13 500 krooni. 2007.a. oli elatise miinimummäär 1800 krooni ning hageja on olnud võlgnevuses 12 kuud, seega moodustab hageja elatise võlgnevus perioodi 01.01.2007-31.12.2007.a. eest 21 600 krooni. 2008.a. on elatise miinimummäär 2175 krooni kuus, seega võlgnevus perioodi 01.01.2008 kuni 18.02.2008 eest moodustab 3525 krooni. Seega asub kohus seisukohale, et hageja võlgnevuseks elatusraha maksmisel lapse ülalpidamiseks perioodi eest alates 05.04.2006 kuni 18.02.2008.a. tuleb lugeda

38 625 krooni. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue elatise võlgnevuse maksmisest vabastamiseks 70 000 krooni ulatuses tuleb rahuldada osaliselt ja hageja tuleb vabastada Harju Maakohtu 27.12.2006.a. kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-06-8148 välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest summas 31 375 krooni (70 000 krooni - 38 625 krooni) ulatuses.

Vastavalt TsMS § 164 lg 3 leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik