2-07-39844/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Kostja õigeksvõtul põhinev otsus)

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS E vahel sõlmitud liitumislepingust tuleneva võla 2724.24 krooni ja viivise 2723.24 krooni, kokku summas 5447.48 krooni ning kohtukulud.

KOSTJA VASTUVÄITED Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus. Kostja on eelnimetatud materjalid kätte saanud ja on kohtule kirjalikult vastanud. Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistas hagi.

Kohtuasja number 2-07-39844

Otsuse kuupäev

24. november 2008.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Tsiviilasi AS E hagi J K vastu 5447.48 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – AS E (reg.kood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja – Marlen Šarton (AS Julianuse Inkasso Agentuur ) kostja – J K (isikukood xxx; elukoht: xxx). Asja läbivaatamise kuupäev

24. november 2008.a., kirjalik menetlus.

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Mõista välja J K AS E kasuks 5447.48 (viis tuhat nelisada nelikümmend seitse krooni ja 48 senti) krooni. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus Jätta AS-i E poolt kantud menetluskulud J K kanda. Välja mõista J K menetluskulu 1595.00 (üks tuhat viissada üheksakümmend viis) krooni AS E kasuks.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Kohus leiab, et kuivõrd kostja oma 19.09.2008 kirjalikus vastuses tunnistas hagi ja selle vastu ei vaielnud, tuleb hagi rahuldada.

Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3295 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, õigusabikulu summas 2 500 krooni ning

295.00 krooni hagimaterjalide kostjale kättetoimetamise eest kohtutäituri abiga.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS E maksekäsukiirmenetluse avaldus J K vastu 5447.48 krooni väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-07-3283). Nimetatud avaldus jäeti 06.09.2007.a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 21.09.2007. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 26.09.2007, seega ühe kuu jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Seetõttu mõistab kohus hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas kostjalt välja.

Hageja esindaja on tasunud menetluse kestel 295.00 krooni hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks kohtutäituri abiga. Kuivõrd hagimaterjalid toimetati kostjale kätte kohtutäituri abil, mõistab kohus nimetatud summa kostjalt välja. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2724.24 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 800 krooni, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni ning kohtutäituri tasu 295.00 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.

Krista Kirspuu Kohtunik