2-08-53463/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(4)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-53463 Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtuasi O M hagi K M vastu elatise väljamõistmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

05. november 2008 Hageja: O M (IK xxx, Elukoht xxx) Menetlusosalised Kostja: K M (IK xxx, Elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. O M hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt K M ´lt hageja O M kasuks elatis alaealise lapse N M (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2000 (kaks tuhat) krooni kuus alates hagi esitamisest s.o 11.08.2008.a. kuni N M täisealisuseni, s.o. 06.01.2015.a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, 50050 Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I ASJAOLUD

Hagiavaldus

1. Viru Maakohtu menetluses on O M hagi K M vastu elatise väljamõistmise nõudes.

2(4)

2. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust 06.01.1997.a poeg N M . Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja igakuised sissetulekud on lapsehooldustasu 3904 krooni ja lapsetoetus 300 krooni, so 4204 (3904+300) krooni kuus. Lapse igakuised kulutused on 5376,24 krooni kuus. Kuna kostja ei täida ülalpidamiskohustust, palub hageja kostjalt välja mõista elatis 3 165 krooni kuus tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist. Elatise 3165 krooni puhul on aluseks võetud summa 2500 krooni, millele lisandub tulumaks 21 % (tl 1-4).

Kostja vastus

3. Kostja oma 06.11.2006. a kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt. Kostja selgitas, et tema varaline seisund ei võimalda tasuda elatist summas 3125 krooni kuus, kuna talle on määratud 01.03.2008 – 28.02.2009 50 % töövõimetusega töövõimetuspension, mille kohaselt kostja sissetulek moodustab 1913 krooni kuus. Sissetuleku parandamine ei ole seoses kostja tervisliku seisundiga käesoleval ajal võimalik. Kostja tunnistab, et tal on väikebuss „Mercedes Benz“, kuid see on antud rendile OÜ-le „T “ ilma renditasuta. Kostja omandas eluasemelaenuga korteri aadressil xxx, xxx, kus elab koos elukaaslasega. Laenu aitavad tasuda kostja lähedased. Kostjal on võlg korteriühistu ees 13 538 krooni. Kostja ei keeldu vaatamata raskele majanduslikule olukorrale elatise maksmisest, kuid on nõus maksma elatist 700 krooni kuus, kuni oma materiaalse olukorra muutumiseni (tl 14-15).

Hageja arvamus kostja vastusele

4. Hageja oma arvamuses kostja vastusele ei nõustunud kostja pakutud elatisega 700 krooni kuus ning jäi hagis esitatud elatisenõude juurde. Hageja arvates kostja 50 %-line töövõimekaotus võimaldab kostjale teha temale sobilikku tööd ja tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Hageja töötab faktiliselt taksojuhina, kasutades sõidukit Mercedes-Benz, registrinumbriga xxx. Kui kostja ei soovi legaalselt töötada ja tema sissetulekuks on ainult pension 1913 krooni kuus, siis kostjal on võimalus tasuda elatis talle kuuluva sõiduki ja korteri arvel (tl 35-37).

Avaldus nõude vähendamiseks

5. Hageja esitas 26.09.2008 kohtule avalduse, milles ta loobus tagasiulatuvalt elatise välja mõistmisest ja palus kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest (tl 38).

II KOHTUISTUNG 05.11.2008

6. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus kostjalt välja mõista elatise 3 165 krooni kuus. Hageja seletas, et nad ei ela kostjaga koos 6 aastat. Varem tasus kostja elatist vabatahtlikult

2 000 krooni kuus, kuid viimased poolteist aastat maksab kostja elatist ebapiisavalt.

7. Kostja selgitas, et tal ei ole võimalust maksta elatist summas 3165 krooni kuus. Kostja peale pensioni muid sissetulekuid ei oma. Kostjal on eluasemelaenuga omandatud korter, kõik tema sissetulekud lähevad laenu maksmiseks. Kostjal on korteriühistu ees võlg 13 000 krooni. Kostja seletas, et talle kuulub mikrobuss Mercedes, mille ta omandas poolteist.- kaks aastat tagasi, kuid auto on antud firmale rendile, sest ta ise taksot sõita ei saa. Kostja on siiski nõus tasuma elatist

1 500 krooni.

3(4) III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning hageja täiendavad kirjalikud avaldused, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviiltoimikusse võetud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

9. Kohus tuvastas lapse sünnitunnistuse ja poolte seletuste alusel, et hageja ja kostja on alaealise N M vanemad (tl 7). Perekonnaseaduse (PkS) § 49 kohaselt vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Eeltoodust nähtub, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.

10. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hagiavalduse kohaselt on lapse igakuised kulutused 5376,24 krooni, mille puhul ühe vanema tavaline ülalpidamiskohustus oleks 2838,12 (5376,24/2) krooni. Hageja nõuab kostjalt elatiseks 3165 krooni tasumist, mis ületab 50 %-list ülalpidamiskohustust 326,88 krooni võrra (3165-326,88). Tõendeid lapse ülalpidamiskulude põhjendamiseks hageja ei esitanud.

11. Kirjalikus vastuses nõustus kostja maksma lapse ülalpidamiseks elatist 700 krooni kuus, kohtuistungil 1500 krooni kuus. Kostja põhjendas oma võimetust maksta elatist hageja poolt soovitud suuruses sellega, et ta on osaliselt töövõimetu, tema pension on 1913 krooni ja kõik tema sissetulekud lähevad korteriomandi, kus ta elab koos uue elukaaslasega, soetamiseks võetud laenu tasumiseks ja kommunaalkulude katmiseks. Kostja poolt esitatud tõendite elab ta alates 28.08.2006 aadressil xxx koos N J , A J ja P J-ga (tl 16). Kostja on võtnud nimetatud korteriomandi ostmiseks ja renoveerimiseks 15.03.2007 AS-lt Hansapank laenu 50377,49 eurot (tl 25-27) ning on seadnud AS Hansapank kasuks nimetatud korteriomandile hüpoteegi (tl tl 28- 31). Kostja võlgnevus kortriomandi xxx kommunaalkulude eest seisuga 28.08.2008 oli 13538,10 krooni (tl 32). Sotsiaalkindlustusameti tõendi kohaselt saab kostja alates 14.08.2007 töövõimetuspensioni ning alates 01.04.1008 on pensioni suuruseks 1913 krooni kuus (tl 17-18) Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt on ta ajavahemikul 15.01.2008 kuni 05.08.2008 tasunud hagejale alimente kokku 9000 (470+1030+1500+2000+2000+2000) krooni, so keskmiselt 1125 (9000/8) krooni kuus (tl 19-23).

12. Kohus leiab, et kuna hageja ei ole esitanud lapse ülalpidamiskulude põhjendamiseks summas 5376,24 krooni tõendeid, tuleb ülalpidamiskulude suuruse kindlakstegemisel lähtuda seaduses kehtestatud elatise miinimummäärast. PkS §-s 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2008. aastal on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni). Elatise miinimumsumma 2175 krooni kuus tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellest väiksema summa väljamõistmine on õigustatud vaid PkS § 61 lg 5 ja lg 6 alusel.

13. PkS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus vähendada elatise suurust vähendada alla miinimumsuuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimumsuuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

4(4)

14. Kostja on põhjendanud lapsele elatisraha väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üheltpoolt oma osalisest töövõimetusest tingitud vähese sisetulekuga (pension 1913 krooni) ja teiseltpoolt suurte kuludega korteri laenu teenindamiseks ning kommunaalkuludeks. Kohus loeb nimetatud põhjendustest asjakohaseks ainult kostja osalise töövõimetuse (PkS § 61 lg 6 p 1). Kohtu hinnangul asjaolud, et teise perekonna juurde läinud kostja on enda kanda võtnud uue elamispinna soetamiseks võetud pangalaenu teenindamise ja elamispinna kommunaalkulud, ei vabasta kostjat lapsele elatise maksmisest. Kohus nõustub samuti hageja seisukohaga selles osas, et kostjal on vajadusel võimalik suurendada oma sissetulekuid talle kuuluva sõiduki Mercedes realiseerimise teel, seda enam, et kostja sõidukit ise ei vaja ja on andnud selle tasuta teise isiku kasutusse.

15. Kohus leiab, et kostja osalist töövõimetust ning kostja varanduslikku seisundit arvesse võttes on kostjalt väljamõistetavat elatusraha võimalik vähendada alla seaduses ettenähtud miinimumi, kuid mitte enam kui 175 krooni. Sellest lähtuvalt peab kostja maksma lapsele elatist alates hagi esitamisest kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni 2000 krooni kuus.

16. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.

Viktor Brügel Kohtunik