2-08-17722/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Omaksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

24.11. 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-17722 Tsiviilasi N M hagi J M`i vastu abielulahutuse ja elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised Hageja: N M (ik xxx, xxx Kostja: J M (ik xxx, xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 06.11.2008 Hageja: N M Kostja: J M Tõlk: A Muršak RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Lahutada N M ja J M abielu, mis on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx kandega nr xxx.

N M perekonnanimeks jätta pärast abielu lahutamist M .

Laps N M jätta ema N M juurde.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Välja mõista J M poja N M sünd xxx ülalpidamiseks igakuuliselt elatist alates 01.01.2008 kuni 15.04.2008 2175 krooni ja käesoleva hagi esitamisest alates so 08.05.2008 2175 krooni , millele lisandub tulumaks 21% kuni poja N M täisealiseks saamiseni so xxx, N M kasuks. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.

Menetluskulud jäävad kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu Tallinna Perekonnaseisuametis xxx, kanne xxx. Xxx on pooltel sündinud poeg N M, kelle hageja soovib pärast lahutamist enda juurde jätta. Poolte abielulised suhted lõppesid juulis 2003. Abielu taastada ei soovi. Varalisi vaidlusi ei ole. Hageja palub lahutada hageja ja kostja abielu ning pärast abielu lahutamist hageja perekonnanimeks jätta M. Hagis hageja on taotlenud pojale ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2008 kuni 15.04.2008 2150 krooni ja käesoleva hagi esitamisest alates so 08.05.2008 2150 krooni , millele lisandub tulumaks kuni poja N M täisealiseks saamiseni so xxx. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja seisukoht 06.11.2008 toimunud kohtuistungil kostja esitatud hagiavaldusega nõus. Abielu pooled taastada ei soovi. Kohtuistungil kostja kinnitab, et tunnistab hagi täielikult, kinnitades seda oma allkirjaga kohtuistungi protokollis.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjas leidis tõendamist, et poolte abielu jätkata pole võimalik, sest abielusuhted on lõppenud ning juulis 2003. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lapsesse puutuv ja ühisvara jagamise vaidlus antud asjas puuduvad.

PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Hagejal on ka teine nõue lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja)

kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär 2008.a. on 21%. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad PKS § 70 lg 2 kohaldamise eeldused. PKS § 70 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07. p-d 11-12 ja 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07. p 13). Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni. Hageja on ekslikult märkinud 2150 krooni.

Kohus lähtub hageja poolt taotletust pojale ülalpidamiseks elatist alates 01.01.2008 kuni 15.04.2008 2175 krooni ja käesoleva hagi esitamisest alates so 08.05.2008 2175 krooni , millele lisandub tulumaks 21% kuni poja N M täisealiseks saamiseni so xxx. Kostja tunnistab kohtuistungil täielikult hagi. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist elatise osas kostja poolt.

Menetluskulude jaotus

06.11.2008 hageja on seisukohal, et menetluskulud jäävad kostja kanda.

Lukiina Vismann Kohtunik