2-07-36647/27 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-07-36647 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

24. november 2008, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi V.K hagi K.P vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Pooled: Hageja: V.K (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Kostja: K.P (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxx) Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev

06. november 2008, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Šilina Istungil osalenud isikud Pooled Resolutsioon

1. Rahuldada V.K hagi täies ulatuses.

2. Lahutada V.K ja K.P abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 01.08.2006, kanne nr 287.

3. Pooltel säilitatakse perekonnanimena pärast abielu lahutamist vastavalt ”K” ja ”P”. Menetluskulud Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@just.ee või tarturk.menetlus@just.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt kohtule 18.09.2007 esitatud hagiavaldusele on pooled abielus. Ühiseid lapsi ei ole. K. P käitub ebaadekvaatselt, abielutunnistus on K. P käes.

Hageja palub lahutada poolte abielu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kohtule vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Tsiviilasi nr 2-07-36647

2(3) KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja toetas oma nõudeid. Hageja seletas, et ei saa kostjaga koos elada. Kostja käib hagejal külas väga harva. Kus täpselt ta Venemaal elab – ei räägi. Hageja pole kordagi abikaasal külas olnud. Kostja skandaalitseb, kirjutab avaldusi hageja peale politseisse, kriimustas hageja autot, viskas telefoni vastu seina. Hageja ei soovi säilitada abielu ja elada koos kostjaga, kuna ta ei ole enam noor mees ja ta tahab elada rahulikult. Hageja leiab, et abielu säilitada ei ole võimalik.

Kostja ei ole hagiga nõus ning leiab, et abielu võib säilitada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et V.K ja K.P vahel Ida- Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 01.08.2006 registreeriti abielu (kanne nr 287) ja pärast abielu sõlmimist jätsid abiellujad oma perekonnanimed.. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abieluakti nr 287 väljatrükiga (tl 53).

Kohus tuvastas poolte väidetega, et abikaasad elavad erinevates riikides, kostja käib hageja juures harva. Hageja peab abielu taastamist võimatuks, kostja aga sellega nõus ei ole.

Abielu lahutamise hagi loeb kohus põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lõikele 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

PKS § 2 lg 1 järgi abielu sõlmitakse abiellujate ühisel soovil, seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks.

Hageja on väljendanud tahet abielu lahutada, esitades hagi 18.09.2007, kostja sai hagist teada 26.11.2007, seega peaaegu 1 aasta tagasi. Kui kostjal oleks tegelik soov abielu jätkamiseks, oli tal piisavat aega selle nimel midagi teha. Hageja soovib kategooriliselt abielu lahutada ja ei soovi abielu jätkamist. Sellisel juhul leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu poolte vahel tuleb lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Pooled ei muutunud oma perekonnanimi abielu sõlmimisel, seega nendel säilivad nende perekonnanimed.

MENETLUSKULUD

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Kohtuotsus on tehtud eeltoodust lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 434–436, 438-439, 441- 442, 452-453, 630 ja 632.

Tsiviilasi nr 2-07-36647

3(3)

Tamara Šabarova Kohtunik