2-07-50487/46 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Määrata kindlaks, et alaealiste laste M.K.(K.) (IK xxx), H.-G. K. (K.) (IK xxx) ja R. K. (K.) (IK xxx) elukohaks on nende isa O.K. (K.) elukoht.

2. Määrata kindlaks lahuselava vanema suhtlemiskord lastega:

E. K. (K.) on õigus võtta lapsed enda juurde nädalavahetustel kahel korral kuus ning laste koolivaheaegadel (jõuluvaheajal ja kevadvaheajal). E. K. (K.) puhkuse ajal ja laste suvevaheajal viibivad lapsed ema juures vanemate omavahelisel kokkuleppel. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda muuta.

Kohtuasja number 2-07-50487 Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2008. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi O.K. avaldus laste elukoha kindlaksmääramiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2008. a

Menetlusosalised

Avaldaja:

Avaldaja esindaja (riigi õigusabi korras):

Puudutatud isik:

Puudutatud isiku esindaja (riigi õigusabi korras):

Eestkosteasutus 1:

Eestkosteasutus 2:

Alaealiste laste esindaja (riigi õigusabi korras):

O.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

vandeadvokaat E. B.

E.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

vandeadvokaadi vanemabi I. G.

Iisaku Vallavalitsus

Paide Linnavalitsus

vandeadvokaat K. K.

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O.K. (K.) ja E.K. (K.) abielu sõlmiti xxx. a. Poolte abielu lahutati kohtumenetluse ajal. Abielust on vanematel kolm last:

M., sündinud xxx. a, käesoleval ajal 13. aastane; H.-G., sündinud xxx. a, käesoleval ajal 10. aastane; R., sündinud xxx a, käesoleval ajal 6. aastane.

2. O.K. elab xx koos kolme alaealise lapsega. E.K. elab koos elukaaslasega xxx.

3. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korras on kohtu 17.12.2007. a määrusega reguleeritud lastest lahus elava vanema lastega suhtlemise korda, selliselt, et lapsed kohtuvad emaga xxx nädalavahetustel ning vanemate omavahelisel kokkuleppel ka muul ajal.

4. Mõlemad vanemad soovivad, et kohus määraks laste elukohaks nende elukoha.

AVALDUS

5. Avaldaja O.K. esitas 04.12.2007. a kohtule avalduse laste elukoha kindlaksmääramiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks. Avaldaja märgib, et kaks vanemat last käivad Iisaku koolis ja noorem lastest lasteaias. Laste ema lahkus kodust 27. oktoobril ja elab Paides koos uue elukaaslasega. Laste ema pole laste heaolu vastu huvi tundnud, on ainult paaril korral helistanud vanemale pojale. Avaldaja palub kindlaks määrata, et laste elukoht on avaldaja juures ning laste ema võib lapsed enda juurde võtta nädalavahetusteks kahel korral kuus ning kahel koolivaheajal (jõuluvaheaeg ja kevadine vaheaeg), eelnevalt avaldajaga kokku leppides.

KOHTUISTUNG JA PUUDUTATUD ISIKU VASTUS

6. Avaldaja selgitas kohtuistungil 14.12.2007. a, et on puudutatud isikuga püüdnud arutada laste elukoha küsimust, kuid vanematel on peale abielu purunemist suhtlemisprobleeme. Avaldaja selgitas, et puudutatud isik ei mõtle laste heaolule, sellele, et lapsed on harjunud Iisakus elama, nad käivad seal koolis, seal on nende sõbrad. Puudutatud isik ei mõtle selle peale, mida lapsed tunnevad. Avaldaja seletas, et ta soovib abielu säilitada, kuid puudutatud isik ei ole sellega nõus.

7. Puudutatud isik E.K. andis esmase vastuse kohtuistungil 14.12.2007. a , kus kohus arutas esialgset õiguskaitse taotlust. E.K. ei olnud nõus sellega, et laste elukohaks jääks avaldaja elukoht ning pidas õigeks seda, et lapsed jääksid tema juurde Paidesse. E.K. seletas, et lapsed käivad Paides iga kahe nädala tagant. Abielulahutuse algatas puudutatud isik. Puudutatud isikul on kavas vanemad lapsed panna Paide kooli ning väiksemale leida lasteaiakoht. Laste elukoha muutus ei ole midagi tavapäratut ning laste kohanemisraskustest ülesaamisel uues elukohas ja koolis on abiks puudutatud isik.

IISAKU VALLAVALITSUSE ARVAMUS

8. Iisaku Vallavalitsuse arvamuse kohaselt (tl 75-76) uuris eestkosteasutus pedagoogidelt ja kasvatajatelt, kuidas on lastele mõjunud ema lahkumine perest. M. langes mõningal määral õppeedukus. Klassikaaslastega saab M. hästi läbi, kuna see on lapse jaoks harjumuspärane keskkond. H.-G. hoiab oma isa ja vendadega kokku – pere käib ühisüritustel koos. H.-G. saab logopeedilist abi, teisel õppeveerandil oli märgata õpitulemuste langemist. Lapse käitumine on ebakindel ning raskuste ilmnemisel tulid lapsele pisarad silma, klassikollektiivis tunneb tüdruk ennast kindlamana. Klassikollektiiv ja kodu pakuvad H.-G. toetavat keskkonda. R. rühmaõpetajad räägivad, et ema lahkumine kodust tõi kaasa suured muutused poisi käitumises. Laps oli väga hajevil, sageli endassetõmbunud, otsis füüsilist kontakti rühmaõpetajatega, oli mures ema kodus mitteviibimise pärast. Momendil lapse käitumine näitab seda, et tema hingeseisund on stabiliseerunud, ehkki vajadus suuremale tähelepanule püsib. Laps on hoolitsetud ja puhas, isa on jätkuvalt huvitatud lapse tegemistest lasteaias, mida ei saa aga öelda ema kohta, kellega rühmaõpetajal otsene side puudub. Isa elab lastega hubases kahetoalises korteris, mis oli külastuse ajal puhas ja korras. Vestlusest M. ilmnes, et vanem poiss tahab jääda elama isa juurde, H.-G.l pole konkreetset arvamust välja kujunenud. Iisaku Vallavalitsus on arvamusel, et lapsed peaksid jääma kokku ning elama praeguses elukohas isa juures, kus on nende harjumuspärane keskkond ning suured muudatused elukorralduses võivad muuta lapsed kinniseks ning ebastabiilseteks.

PAIDE LINNAVALITSUSE ARVAMUS

9. Paide Linnavalitsuse arvamuse kohaselt (tl 77-80) hakkas E.K. 2007. a oktoobris planeerima Iisakust äraminekut, kuna tundis, et abielu ei toimi. E. K. rääkis oma plaanist vahetada eluja töökeskkonda ka abikaasaga, kuid O. K. ei soovinud Iisakust lahkuda. 2007. a suvel sai E. K. tuttavaks oma praeguse elukaaslasega ning nad elavad koos elukaaslase üüritud kahetoalises mugavas korteris. Paides elamise ajal on E. suhelnud lastega telefoni teel, 10-11. oli ema koos lastega Mustvees, 17. novembril käis ema Iisakus, 1-2. detsembril ja 14-16. detsembril olid H.-G. ja R. ema juures, 25. detsembrist kuni 04. jaanuarini 2008. olid kõik kolm last Paides ema juures. Kodukülastus toimus 28. detsembril. Kahetoalises korteris on üks tuba mõeldud magamistoaks ja suuremas toas olid lapsed., seda tuba oleks vajadusel võimalik kohandada laste toaks. E. sõnul on tal elukaaslasega plaanis kevadel osta suurem korter või maja. Lapsed olid saanud jõuludeks kingitusi, mängisid ja olid rõõmsad. Lapsed olid jutukad ja sõbralikud. R. ja H.-G. hoidsid vestluse ajal ema lähedusse. Vestlusest E. selgus, et ema soovib, et lapsed elaksid tema juures, ta ei keelaks laste isal lastega suhelda, Paides on lastel võimalik koolis käia, lasteaiakoht R. selgub 2008. a jaanuaris. Kooselu ajal O. hoolises laste eest põhiliselt E., omavahelised suhted olid tavalised, perevägivalda ei esinenud, peres polnud probleeme ka alkoholiga. E. arvab, et O. soovib lapsi selle pärast enda juurde, et ei suuda oma palgast maksta laenu, korteri ja kommunaalteenuste eest. E. põhjendas oma soovi kasvatada lapsi ise sellega, et kooselu ajal hoidsid lapsed rohkem tema poole, tema hoolitseb laste eest paremini ja tegeleb lastega rohkem. Lastele meeldib Paides ja elukaaslane tegeleb meelsasti lastega. E. ei osanud öelda põhjuseid, miks ta ei pea võimalikuks lapsi jätta isa juurde. M. rääkis, et tahab elada koos isaga ja käia Iisaku koolis, Paides meeldib talle käia nädalavahetustel. H.-G. rääkis, et talle meeldib olla koos emaga, Iisakus olles tunneb emast puudust, H.-G. ei tea praegu, kas ta tuleks päriselt ema juurde ja käiks siis isal külas. R. esimene mõtte oli, et ta tahab elada nii ema kui isaga, talle meeldib olla vahepeal Paides emaga ja siis jälle Iisakus isaga. Linnavalitsus leiab, et laste huvidest lähtuvalt ei ole võimalik nii kiiresti (lahusoleku aega arvestades) määrata kindlaks laste elukohta ja lahuselava vanema võimalusi lastega suhtlemiseks.

LASTE ÄRAKUULAMINE

10. Kohus kuulas M. ja H.-G. ära kahel korral, esimest korda enne esialgse õiguskaitse kohaldamist 14.12.2007. a Jõhvi kohtumajas ja 01.10.2008. a laste kodus Iisakus.

11. Ärakuulamisel 14.12.2007. a rääkis M., et ema käib lastel Iisakus järel ja viib nad vahel Paidesse enda juurde. Kui vanemad otsustavad, et nad enam koos elama ei hakka, tahab M. jääda isa juurde. Ema uue elukaaslasega saab ta hästi läbi. H.-G. rääkis et talle meeldib emaga koos rohkem olla, ema juures meeldib talle.

12. Ärakuulamisel 01.10.2008. a rääkis M., et kodus Iisakus on parem olla. Paides on ta mõned sõbrad leidnud, kuid seal on igav. Paides olles ostab ema lastele asju ja annab ka natuke taskuraha, põhiliselt annab taskuraha isa. Isa teeb kodus süüa, koristab ja peseb pesu. H.-G. rääkis, et ta ei tea, kus ta elada tahaks, kuid rohkem meeldib talle Iisakus.

PAIDE LINNAVALITSUSE TÄIENDAV ARVAMUS

13. Täiendava arvamuse kohaselt (tl 143-145) toimus E. K. kodu külastus 12.06.2008. a Paides. Kõik lapsed olid kodus, vestlusest lastega selgus, et ema juures meeldib neil olla, tahavad tagasi ema juurde tulla juulikuus ja augustis. Ema helistab neile ja lepitakse kokku aeg, millal ema koos elukaaslasega lastele järgi sõidab. Vestlusest E. selgus, et ema ja laste omavahelised suhted on head. Suvel ostis ema lastele riideid. Ema ütluste järgi on lastel head suhted ka isaga. E. põhjendas oma soovi laste elukoha määramisel sellega, et lapsed vajavad ema ja tema vajab lapsi, ta mõtleb laste peale tihti, muretseb ja tunneb igatsust nende järele. Ta suudaks pakkuda lastele kooli, lasteaiakoha, huvialaringid, paremad arenemisvõimalused. Vestlusest Iisaku valla lastekaitseja noorsootöö spetsialistiga selgus, et O. käib ametlikult tööl, ei keela laste emal lastega suhtlemist, on väga kohusetundlik inimene, lastel on Iisakus turvaline ja harjumuspärane kodu, väike kool, oma sõbrad ja võimalused huvitegevuseks.

KOHTUISTUNG

14. Avaldaja , laste isa ja tema esindaja seisukohad

Avaldaja ja tema esindaja esitasid kohtuistungil 28.10.2008. a omapoolsed seisukohad:

- avaldaja ei tee takistusi puudutatud isikule lastega suhtlemisel; - lapsed on harjunud elama Iisakus; - avaldaja tuleb laste kasvatamisega toime.

15. Puudutatud isiku, laste ema ja tema esindaja oma seisukohad:

- avaldaja elab korteris, mis on poolte ühisvara, ühisvara jagamise korral peaks avaldaja maksma puudutatud isikule hüvitise ning tekib küsimus, kas avaldaja suudab tagada pere toimetuleku; - lapsed harjuksid uue elukohaga kiiresti ära; - Paides on laste arenguks paremad tingimused kui Iisakus; - lastele on emaarmastust rohkem vaja, tütrel saabub peagi murdeiga ning tal oleks ema juures parem, samuti vajab noorem poeg rohkem ema lähedust.

16. Puudutatud isiku, Iisaku Vallavalitsuse esindaja seisukohad:

- laste huvides ei ole elukoha ja kooli vahetus; - laste isa saab laste kasvatamisega hästi hakkama.

17. Puudutatud isiku, Paide Linnavalitsuse seisukohad.

Paide Linnavalitse esindaja kohtuistungist osa ei võtnud. Kohtule saadetud e-kirjas jäi eestkosteasutus kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde.

18. Laste esindaja seisukohad:

- lapsed peaksid jääma avaldaja juurde, sellist soovi avaldas ka vanem poeg, tütar ei teadnud kindlalt, kelle juures ta tahaks elada, kuid soovis olla vendadega koos; - kooli pedagoogide ja lasteaia kasvataja arvamus oli, et elukohavahetus ei oleks lastele hea; - lapsed on praeguse eluga rahul ning muudatused nende elukorralduses teeks lastele kahju, peres on raske olukord seoses vanemate lahkuminekuga, kuid lapsed on olukorraga leppinud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

19. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LKS) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

20. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

21. LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

22. LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28).

23. PkS § 51 kohaselt lahendab vanemate vaidluse laste elukoha üle kohus.

24. Avaldaja ja puudutatud isiku selgitustest nähtub, et nad ei suhtle omavahel. Ilmselt tuleneb mittesuhtlemine abielu purunemisest. Samas on positiivne see, et avaldaja ei tee laste emale takistusi lastega suhtlemisel ning kumbki vanematest ei heida teisele vanemale ette laste kasvatamisega seonduvat. Kohus märgib vanematele, et mõlemad vanemad on suutelised tagama lastele turvalise elu ja kodusoojuse, kohtul pole kummalegi vanemale ette heita seda, et nad ei täidaks korrektselt vanema kohustusi. Mõlemad vanemad omavad häid isiksuslikke eeldusi laste kasvatamiseks ning, mis peamine, on kõrgelt motiveeritud olema head lapsevanemad. Laste normaalse ja stabiilse arengu seisukohalt on vajalik, et lapsed saaksid piisavalt suhelda nii ema kui isaga. Kohus märgib siiski, et mõlema vanema teineteist respekteeriv ja vastastikku lugupidav suhtumine ning valmisolek kompromissideks toob positiivse muudatuse. Vanemad peavad üle saama abielu purunemise kriisist ja hakkama ka omavahel suhtlema küsimustes, mis puudutavad laste kasvatamist, hooldust ja tulevikku. Laste huvides peaksid vanemad püüdma kasvatusküsimustes kõrvale jätta erimeelsused ja vastastikused solvangud, austama teise vanema poolt kasvatusküsimustes tehtud otsustusi. Lahendada vaidlused laste kasvatusja hooldusõiguse üle kokkuleppel ja teha laste huvides kompromisse on lapsevanemate perekonnaseadusest tulenev kohustus.

25. PkS § 49 ja § 50 tulenevalt otsustavad vanemad, kuidas on parem ja lapse huvides õiglasem alaealiste laste elu korraldada ning seaduse mõtte kohaselt teevad seda vastastikusel kokkuleppel (vanemate võrdne kasvatusõigus tähendabki olulistes kasvatusküsimustes omavahel kokkuleppimist). Kui vanemad kokkuleppele ei jõua, läheb vastav otsustusõigus seadusest (PkS § 52) tulenevalt üle kohtule, kes siis otsustab seaduse ja südametunnistuse järgi, kuidas lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest. TsMS § 477 lg 4 kohaselt ei ole kohus hagita asjas seotud menetlusosaliste esitatud taotlustega ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Seega lapse ärakuulamine perekonnaasjas tähendab, et kohus võtab arvesse lapse arvamust ulatuses, milles ta seda põhjendatuks peab (TsMS § 559 lg 2 järgi tuleb anda lapsele võimalus seisukoha avaldamiseks), kuid teeb otsustuse kõigi asjas esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt kogumis, olemata seotud ühegi menetlusosalise seisukohaga eraldi võetuna.

26. Kohus leiab, et laste huvidega on kõige paremini kooskõlas, kui laste elukoht jääb praeguseks, so laste isa juurde. Kohus ei pea õigeks ka laste eraldamist selliselt, et noorimad lapsed jääksid elama koos emaga ja vanem poeg koos isaga. Kohus nõustub avaldaja, eestkosteasutuste ja laste esindajaga, et laste huvides on kõige parem praegusel hetkel mitte muuta nende harjumuslikku ja igapäevast elukorraldust. Lapsed on vanemate lahkuminemust niigi häiritud ning elukoha, kooli ja lasteaiavahetus tekitaks lastele veelgi rohkem ebamugavust. Laste äratoomine tavapärasest keskkonnast võivad muuta lapsed kinnisteks ja ebastabiilseteks. Lapsed vajavad selgelt määratletud kodu, kusjuures laste huvide ja vajadustega tuleb arvestada. Nii M. kui ka H.-G. peavad oma koduks Iisakut, laste arvamuse kohaselt käivad nad Paides emal külas. Kohtu arvates ongi lapsed kõigepealt lähtunud sellest, mida nad peavad koduks ja kus nende kodu on, mitte aga pole teinud valikuid vanemate vahel. Lapsed on rahul ka sellega, et ema on aidanud kokkusaamisi ema ja laste vahel lihtsaks ja meeldivaks teha.

27. Puudutatud isiku kodust äraoleku aeg on olnud piisavalt pikk ning selle aja jooksul on avaldaja näidanud, et ta on vastutustundlik lapsevanem ning on saanud laste elukorraldusega hästi hakkama.

28. Kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra lastega. Puudutatud isikul, laste emal on õigus võtta lapsed enda juurde nädalavahetustel kahel korral kuus ning laste koolivaheaegadel (jõuluvaheajal ja kevadvaheajal). E. K.(K.) puhkuse ajal ja laste suvevaheajal viibivad lapsed ema juures vanemate omavahelisel kokkuleppel. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta. Kohus märgib O. K., et vanem, kelle juures lapsed on, ei või takistada teist vanemat lastega suhtlemast.

MENETLUSKULUD

29. Menetlusosalised teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

Kohtunik