2-08-34275/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2008. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-08-34275 Tsiviilasi H.M.`i hagi P. M.--M.`i vastu abielulahutuses ja lastega suhtlemise korraldamises

P. M.--M.`i vastuhagi H.M.`i vastu elatise nõudes lastele Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja): H.M. (IK xxx; elukoht: xxx

Hageja esindaja: A. G., volikirja alusel

Kostja (vastuhagis hageja): P. M.--M. (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja esindaja: M.T., volikirja alusel

Eestkosteasutus: Kohtla-Järve Linnavalitsus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. november 2008. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Lahutada H.M.`i ja P. M.--M.`i abielu, mis on sõlmitud 11. juunil 1994. a Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaalis ning mille kohta on tehtud kanne nr xxx.

3. Taastada P. M.--M.`ile abielueelne perekonnanimi „M.“.

4. Määrata kindlaks lahuselava vanema suhtlemiskord lastega:

H.M.`il on õigus võtta lapsed enda juurde nädalavahetustel (laupäeval ja pühapäeval) ühel korral kuus, võttes lapsed nende kodust Kohtla-Järvelt laupäeva hommikul kell 9.00 ja toob lapsed tagasi koju pühapäeva õhtul kella 18.00-ks ning oma puhkuse ajal üheks nädalaks.

5. Vastuhagi rahuldada.

6. Välja mõista H.M.`ilt elatis P. M.--M.`i kasuks alates 01. novembrist 2008. a alaealiste laste: tütre N.M.`i (IK xxx), tütre K.M.`i (IK xxx) ja tütre M.M.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 10 000 (kümme tuhat) krooni kuni N.M.`i täisealisuseni s.o. kuni 22. septembrini 2012. a, alates 23. septembrist 2012. a elatis igakuise elatusrahana 6 666 (kuus tuhat kuussada kuuskümmend kuus) krooni kuni K.M.`i täisealisuseni s.o. kuni 05. juunini 2015. a, alates 06. juunist 2015. a elatis igakuise elatusrahana 3 333 (kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm) krooni kuni M.M.`i täisealisuseni s.o. kuni 17. maini 2023. a või kuni lapse (laste) vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäära.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud ja hagiavaldus

1. H.M. ja P. M.--M. (abielueelne perekonnanimi M.) abiellusid 11.06.1994. a. Abielust on sündinud kolm last: tütred N. (sünd. xxx a), K. (sünd. xxx a) ja M. (sünd. xxx a).

2. H. M. esitas 11.07.2008. a kohtusse hagi P. M.--M.`i vastu abielu lahutamiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte abielusuhted tülide ja teineteise mittemõistmise tõttu. Peale viimase lapse sündi sõitis hageja tööle Soomesse, kus töötab senini. Soomes tekkis hagejale uus pere. Hageja kannab kostjale igal kuul üle 10 000 krooni laste ülalpidamiseks ning teeb seda ka edaspidi, lisaks ostab lastele vajalike asju. Kostja ei ole nõus, et hageja suhtleks lastega ning väidab, et lapsed unustavad hageja ära. Lapsed soovivad isaga suhelda ning ka hageja soovib osa võtta laste kasvatamisest. Hageja soovib, et kohus määraks kindlaks lastega suhtlemise korra selliselt, et lapsed oleksid hageja juures üks kord kuus laupäeval ja pühapäeval.

II Kostja vastus ja vastuhagi

3. Kirjalikus vastuses hagile (tl 11-13) võttis kostja hagi õigeks. Kostja märkis, et on nõus abielu lahutamisega ning sellega, et kohus määraks kindlaks lastega suhtlemise korra. Kostja märkis, et tal puuduvad võimalused abielusuhte taastamiseks ning abielu taastamine ei ole ka võimalik, kuna hagejal on uus pere ning hageja viibib enamuse ajast välismaal.

4. Kostja esitas vastuhagi elatise väljamõistmiseks (tl 19-20). Vastuhagis taotleb kostja elatise väljamõistmist summas 10 000 krooni kolme lapse kohta. Kuni märtsini 2008. a toetas hageja lapsi vajalikus määras. 2008. a aprillis leppisid pooled kokku, et hageja maksab elatist 10 000 krooni kuus. Nimetatud summa tasus hageja ainult aprillis ja juunis, ülejäänud kuude eest on hageja tasunud elatist vähem. Kostjal puudub kindlus selles, et pärast abielu lahutamist hageja pooltevahelist kokkulepet elatise maksmise kohta täidaks. Lapsed on nõrga tervisega ning on tihti haiged, millega kaasnevad suured kulud ravimitele ja transpordile Tartu eriarstide juurde. Kuna M. on väga tihti haige, ei saa ta käia lasteaias. Seoses sellega ning arvestades, et hageja on ka enda hagis kinnitanud nõusolekut maksta elatist 10 000 krooni, taotleb kostja vastuhagis elatise väljamõistmist kolmele lapsele summas 10 000 krooni alates 01.08.2008. a.

III Eestkosteasutuse arvamus

5. Lastega suhtlemist korraldava nõude osas esitas oma arvamuse eestkosteasutus (tl 32), Kohtla-Järve Linnavalitsus (Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse kaudu). Arvamuses leiab eestkosteasutus, et laste ema on nõus isa ettepanekuga, mille järgi isa võtab lapsed enda juurde ühel korral kuus laupäeval ja pühapäeval. Laste ema soovis, et isa võtaks lapsed enda juurde nädalaks ka isa puhkuse ajal. Vestlusest lastega selgus, et lapsed armastavad oma isa ja on nõus isaga kohtuma.

IV Vastus vastuhagile

6. Vastuses vastuhagile (tl 45-46) tunnistas hageja vastuhagi osaliselt. Hageja märkis, et ta leppis tõepoolest kostjaga kokku, et tasub elatist summas, mida võimaldab hageja sissetulek. Paar kuud tasus hageja elatist 10 000 krooni, kuid see ei tähenda, et hageja on võimeline maksma sellist elatist ka edaspidi. Vanemad on kohustatud lapsi ülal pidama võrdsetel alustel. Ka kostja peaks iga lapse ülalpidamiseks andma vähemalt 2 175 krooni, kuna kostja on töövõimeline. Hageja on nõus maksma elatist ühe lapse kohta 2 175 krooni, kokku kolmele lapsele 6 525 krooni.

V Laste ärakuulamine

7. Kohus kuulas vanemad lapsed, N. ja K. ära 11.11.2008. a Jõhvi kohtumajas. Ärakuulamisel rääkisid lapsed, et nad soovivad isaga rohkem suhelda. Lastele meeldiks, kui isa võtaks neid enda juurde nädalavahetusteks Eestis viibimise ajal ning veedaks lastega ka osa oma puhkusest.

VI Kohtuistung

8. Kohtuistungil jäi hageja nõude, taotles abielu lahutamist ja lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Hageja oli nõus kostja ettepanekuga, et lapsed viibivad hageja juures hageja puhkuse ajal ühe nädala. Elatise suuruse osas märkisid hageja ja tema esindaja, et nad on valmis kompromissiks, mille järgi hageja maksaks elatist igale lapsele 2 500 krooni, kokku

7 500 krooni, samuti oli hageja nõus maksma kolmele lapsele kokku elatist kuni 9 000 krooni. Augustis, septembris ja oktoobris maksis hageja elatist 10 000 krooni. Esindaja selgitas, et ettepaneku tegemisel elatise suuruses 2 500 krooni lapse kohta, on lähtutud sellest, et elatist

10 000 krooni maksis hageja arvestusega igale lapsele 2 500 krooni + 2 500 krooni abikaasale. Kuna pooled lahutavad, ei pea hageja enam kostjat üleval pidama. Võimalik on ka see, et hageja kaotab järgmisel aastal töö Soomes.

9. Kostja oli nõus abielulahutusega, samuti lastega suhtlemise korra määramisega. Kostja ja kostja esindaja ei olnud nõus, et elatusraha suuruseks määrataks 2 500 krooni lapse kohta, märkides, et majanduslikult on hagejal võimalus lapsi 10 000 krooniga kuus toetada. Laste vajadused on suured, arvestades laste tervist ja iga. Kostja esitas kohtule kuludokumendid näitena 2008. a oktoobrikuu eest. Kolme lapse ülalpidamiskulud olid oktoobris 11 867 krooni, kõige rohkem kulus vanema tütre N. peale – 4 900 krooni. Hageja saab lisaks palgale ka lähetusraha, vähemalt 500 krooni lähetuspäeva kohta välismaal. Kostjal puudub võimalus tööl käia, sest ta ei saa noorimat last lasteaeda panna. Kui laste isa oleks lastega kodus, läheks kostja tööle. Seega on kostja võimalused tööl käis ja lapsi majanduslikult kindlustada, piiratud. Samas on hagejal majanduslikud võimalused lapsi üleval pidada.

VII Kohtu põhjendused

10. Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi on põhjendatud.

11. Abielulahutus.

Nõue on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) §-ga 29, mille järgi kohus lahutab abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooltevahelised abielulised suhteid on lõppenud, mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutamist ning ei soovi abielusuhteid taastada. Abielu kui vabatahtlik liit saab põhineda vaid vastastikusel soovil. Sellistel tingimustel on kohtu arvates abielu jätkamine võimatu ning abielu kuulub lahutamisele.

12. Perekonnanimi pärast lahutust.

Kostja soovib taastada perekonnanime, mis tal oli enne abiellumist.

Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Lõike 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

13. Lastega suhtlemise korraldamine. Vanemad on kokku leppinud selles, et lahuselav vanem – hageja, suhtleks lastega hageja soovitud viisil, arvestades laste soove, eestkosteasutuse arvamust ning kostja ettepanekut lastega viibimise kohta laste isa puhkuse ajal. Kohtu arvates on lahuselava vanema lastega suhtlemise kord mõistlik ning vastab laste soovidele ning on kooskõlas vanemate võimaluste ja vanemate õigustega. Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. PkS § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Lastekaitseseaduse (LKS) § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga.

14. Elatise nõue. Pooled vaidlevad igakuise elatusraha suuruse üle. Kostja taotleb elatist 10 000 krooni kuni vanema tütre täisealisuseni, sealt edasi 6 666 krooni kuni vanuselt keskmise tütre täisealisuseni ning lõpuks 3 333 krooni kuni noorima tütre täisealisuseni. Hageja on nõus maksma elatist ühe lapse kohta 2 500 krooni, kokku kolme lapse ülalpidamiseks 7 500 krooni. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1). Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Hageja on maksnud laste ülalpidamiskulude katteks peale lahkuminekut elatist järgmiselt: aprillis 2008. a 10 000 krooni (tl 21), mais 2008. a 9 000 krooni (tl 22), juunis 2008. a 10 000 krooni (tl 23), juulis 2008. a 9 000 krooni (tl 24), augustis 2008. a 6 000 krooni, septembris 2008. a 11 000 krooni ja oktoobris 2008. a 10 000 krooni.

Tulenevalt PkS § 61 lg 2 määratakse elatis kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ülalpidamisvõime on praegusel ajal parem kui kostjal, arvestades hageja töötamist välisriigis ning kostja noorima tütrega kodus viibimist. Ülalpidamisvõime arvestamisel tuleb lähtuda poolte hetkel olevatest püsivatest sissetulekuallikatest ja arvestada ülalpeetavate arvu. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei tööta ning ei anna oma panust laste ülalpidamiskulude kandmisel. Samas on kostja pühendunud poolte ühiste laste kasvatamisele ja nende eest hoolitsemisele ning ka seda panust tuleb hinnata.

Hageja ülalpidamisvõime on 3 855 krooni (/keskmine sissetulek/ 15 421 krooni : 4 /hageja ise ja 3 last/, tl 47).

Lapse vajaduste suurus on põhiolemuselt hinnanguline ning tulevikku suunatud kategooria, sõltudes muu hulgas sellest, mida vanemad on suutelised lapsele lubama. Kasvueas laps vajab tervislikku ja kvaliteetset toitu, eakohaseid riideid ning teda arendavat tegevust.

Asjaolu, et hageja oma majanduslikust kindlustusest lähtuvalt on suuteline elatist 10 000 krooni maksma, on kooskõlas hageja enda hagiavalduses esitatud väitest, et /…/ hageja kannab kostjale igal kuul üle 10 000 krooni laste ülalpidamiseks ning teeb seda ka edaspidi /…/, elatise maksmisega perioodil aprill kuni oktoober 2008. a (keskmine elatusraha suurus ca

9 286 krooni), hageja vastusega vastuhagile, milles hageja märkis, et ta /…/ leppis kostjaga kokku, et tasub elatist summas, mida võimaldab hageja sissetulek /…/. Samuti hageja kinnitusega selle kohta, et talle makstakse lisaks palgale ka lähetusraha.

Hageja kahtlused ja hirm töökoha kaotuse ees on mõistetavad, mistõttu kohus selgitab hagejale, et kui hageja materiaalne olukord muutub, on hagejal õigus esitada kohtule elatise vähendamise hagi kooskõlas PkS § 61 lg 3, mis sätestab, et vanema varalise seisundi muutumisel on õigustatud isikul õigus taotleda kohtult elatise vähendamist.

Kohus ei nõustu hagejaga, et hageja maksis elatist arvestusega 2 500 krooni igale lapsele ja

2 500 krooni abikaasale. Ülekannetes on hageja märkinud, et ülekanded on teostatud lastele ning hageja säärane väide on vastuolus ka hageja enda kinnitusega elatise maksmise kokkuleppest, mille pooled omavahel sõlmisid.

Kohus ei kahtle selles, et laste vanust ja haigestumise sagedust arvestades, on elatisraha

10 000 krooni kolmele lapsele ebamõistlikult suur ning vanema jaoks liialt koormav.

Arvestades ülalpidamiskohustuse täitmist mõistab kohus elatise välja alates novembrist 2008. a.

VIII Kohtu selgitus

15. Kohtute seaduse § 138 7 lg 1 järgi edastatakse alates 2008. aasta 1. oktoobrist Viru Ringkonnakohtusse saabuvad apellatsioonkaebused lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 05. detsembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas: Resolutsioon 1. Tühistada Viru Maakohtu 20.11.2008 otsuse p. 6 elatise suuruse osas.

2. Teha selles osas uus otsus, millega mõista H.M.´ilt välja elatis 8000 krooni P. M.--M.´i kasuks.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda kohtuotsuse resolutsiooni p. 6 tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Välja mõista H.M.´ilt elatis P. M.--M.´i kasuks alates 1. novembrist 2008 alaealiste laste: tütre N.M.`i (IK xxx), tütre K.M.`i (IK xxx) ja tütre M.M.`i (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 8000 (kaheksa tuhat) krooni kuni N.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 22. septembrini 2012, alates 23. septembrist 2012 elatis igakuise elatusrahana 5500 (viis tuhat viissada) krooni kuni K.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 5. juunini 2015, ning alates 6. juunist 2015 elatis igakuise elatusrahana 3000 (kolm tuhat) krooni kuni M.M.`i täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17. maini 2023, või kuni lapse (laste) vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt määratud kuupalga alammäära.

Nooremreferent A.Kuzmina