2-08-21707/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-21707

Tsiviilasi

ASE hagi SL vastu 7 344,04 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood xxx, asukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja T Ilves

Kostja SL(isikukood xxx; elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista SL 7 344,04 (seitse tuhat kolmsada nelikümmend neli krooni 04 senti)

krooni ASE kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SLkanda.

2. Välja mõista SL menetluskulu 1 295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis) krooni

ASE kasuks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

28.05.2008.a. esitas AS E hagi SL vastu 7 344,04 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

4.01.2005.a. sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust, mille alusel esitatud arved

jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid hagis ja registris märgitud aadressil xxx. Hagimaterjalid

tagastati märkega „hoiutähtaja möödumisel“. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale kohtutäituri

vahendusel. Kohtutäituri väiteil käis kuller 08.10.2008, 13.10.2008, 18.10.2008 ja 22.10.2008

aadressil xxx, kuid hagimaterjale ei saanud kostjale üle anda. Korterinaabri väitel elab kostja xxx

asuvas korteris. Kohtutäitur pani 22.10.2008 hagimaterjalid kostja eluruumi juurde kuuluvasse

postkasti. Kohus loeb, et hagimaterjalid koos vastuse nõudega on 22.10.2008 kostjale üle antud.

Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib

kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 326 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa

üle anda saaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi panemisega elu-

või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab

posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

ASE ja SL vahel 4.01.2005.a. sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksuga müügilepingust nähtub,

et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS §

113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva

seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse

protsenti aastas. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab

kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele

7 344,04 krooni.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 295 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 295 krooni kohtutäituritasu ning

õigusabikulu summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS §

143 p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning

välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise ning

menetlusdokumentide väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2

punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast

maksekäsu kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-37549 ASE maksekäsu kiirmenetluses

SLvastu 7 344,04 krooni saamiseks, on kohus 24.04.2008.a. määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus

28.04.2008.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 28.05.2008.a, seega ühe kuu

jooksul.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas

2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja

nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse

4.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt

lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni

puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 3 672,52 krooni. Kohtu

hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on

hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole

esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude

kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 500 krooni

ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 500 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 250 krooni ning kohtutäituri tasu 295 krooni, kokku

1 295 krooni.

Viivi Villemson