2-08-19975/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Tsiviilasi nr 2-08-19975

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2008.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Tsiviilasja number 2-08-19975 Tsiviilasi OÜ Torma Soojus hagi Sulev Kruusi vastu võlgnevuse tasumiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Torma Soojus (registrikood 10663316; asukoht Kesk 4-2, Torma alevik, Torma vald, Jõgevamaa 48502); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aivar Kello (Advokaadibüroo In Iure; asukoht Riia 15b, Tartu 51010); Kostja: Sxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg 12.11.2008.a. RESOLUTSIOON

1. Kinnitada OÜ Torma Soojus ja Sxxxx Kxxxxx vahel 12.11.2008.a. kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas:

• Sxxxx Kxxxx tunnistab OÜ Torma Soojus ees võlgnevust summas 11 282,60 krooni.

• Sxxxx Kxxxx kohustub tasuma OÜ-le Torma Soojus võla summas 11 282 (üksteist tuhat kakssada kaheksakümmend kaks) krooni 60 senti osade kaupa ühe aasta jooksul alates jaanuarist 2009.a. iga kuu 6.-daks kuupäevaks vähemalt 1000 (üks tuhat) krooni kuus kuni võla täieliku tasumiseni. Tasumine toimub OÜ Torma Soojus arveldusarvele nr 10220009662015.

2 (3)

2. Lõpetada menetlus OÜ Torma Soojus hagis Sxxxx Kxxxx vastu võlgnevuse tasumiseks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

2. Tagastada OÜ Torma Soojus arveldusarvele nr 10220009662015 pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 500 (viissada) krooni. Maksekorraldusel märkida selgitusse „tsiviilasi nr 2-08-19975, riigilõivu osaline tagastamine“.

3. Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik OÜ Torma Soojus esitas 20.05.2008.a. kohtule hagiavalduse Sxxxx Kxxxxx vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Sxxxx Kxxxx erastatud eluruumi, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxomanik. xxxxxxxx x elamus ei ole moodustatud korteriühistut, nimetatud elamu haldamist ei ole üle antud eluruumi omanikele. Torma Vallavalitsuse ja OÜ Torma Soojus vahel 01.06.2000.a. sõlmitud lepingu alusel on xxxxxxxxxx elamu haldamine antud 01. juunist 2000.a. üle OÜ-le Torma Soojus. EES § 15`1 lg 1 sätestab, et eluruumi omanik on kohustatud maksma halduskulude eest vastavalt pooltevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Vastavalt EES § 15`1 lg 2 peab eluruumi omanik lisaks halduskuludele tasuma soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Halduslepingu kohaselt on Sxxxx Kxxxx kohustatud tasuma hagejale haldustasu ja kasutatud kommunaalteenuste eest esitatud arvete alusel igakuiselt. Kostja pole seda kohustust täies ulatuses täitnud. Kostja võlgnevus hageja ees on 13 958,60 krooni. See koosneb haldustasust, soojusest, veest, kanalisatsioonist, prügist. Hageja palub kostjalt välja mõista võlg summas

13 958,60 krooni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

16.07.2008.a. edastas kostja kohtule kirjaliku vastuse hagile. Vastuses kostja sisulisi vastuväiteid hagile ei esitanud. Kostja teatas, et soovib osa võtta kohtuistungist, palub jätta kohtukulud hageja kanda, asja on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil ja ta on nõus asja kirjaliku läbivaatamisega.

Kohus kuulas kostja seisukohad ära 01.10.2008.a. eelistungil. Kostja teatas, et tema võlga ei tunnista. Kostja väitel on ta küll hagejalt teenust saanud, kuid tasu arvestus ei ole õige. Kostja arvates ei ole temale õieti arvestatud tasu veetarbimise eest. Eluruumi kolides paigaldas kostja sinna veemõõtja. Veemõõtja on plommimata ja vee eest on temale tasu arvestatud mitte mõõturi järgi vaid inimeste arvu pealt. Kostja arvates on selline arvestus vale ja seepärast ei ole ta hagejale maksnud.

12.11.2008.a toimunud kohtuistungil esitasid pooled oma seisukohad. Läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled vaidluseseme osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi. Kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Hageja palus tagastada poole riigilõivust, muude menetluskulude väljamõistmist hageja ei soovinud.

Kohtu seisukoht

3 (3) Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kokkuleppe kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja

661 lg 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist ei taotlenud ega sellekohast kokkulepet ei sõlminud. TsMS § 168 lg 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel tasus hageja Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas viitenumbrile 2900072699 19.05.2008.a. riigilõivu summas 1000 krooni. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni, mis tuleb kanda hageja arveldusarvele nr 10220009662015.

Maimu Laumets Kohtunik