2-08-54169/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-54169

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2008.a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-08-54169 Tsiviilasi Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus Kxxx Ixxxxxxx vanema õiguste äravõtmise, lapsele elatise väljamõistmise ja eestkosteasutuse määramise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Põltsamaa Vallavalitsus (reg. nr. 75023496; asukoht Viljandi mnt 3, Põltsamaa 48103; elektronpost: info@kesk.ee); esindajad: sotsiaalosakonna juhatja Anne Veiram ja sotsiaaltöötaja Rita Kaasik; Puudutatud isikud: Kxxx Ixxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Kxxxxx Ixxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx“); Riigi õigusabi korras määratud esindaja: Li Uiga (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht; elektronpost: li@valgejauiga.ee) Kohtuistungi toimumise aeg 28.10.2008.a.

RESOLUTSIOON

1. Võtta ära Kxxx Ixxxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx) laps KxxxxxxIxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx.

2. Jätta Kxxxxx Ixxxxxxxelu

eestkosteasutuse Põltsamaa Vallavalitsuse korraldada.

3. Välja mõista Kxxx IxxxxxxxxxSxxxxxxx Lastekodu „Mxxxxxxxxxx“ kasuks laps Kxxxxx Ixxxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 15.08.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus:

1. Jätta elatisenõudega seotud menetluskulud Kxxx Ixxxxx kanda.

2. Jätta lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudega seotud menetluskulud riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Põltsamaa Vallavalitsus esitas 15.08.2008.a. kohtule avalduse Kxxx Ixxxxxxx vanema õiguste äravõtmise, lapsele elatise väljamõistmise ja eestkosteasutuse määramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Kxxx Ixxxxxx alaealine laps Kxxxxx Ixxxx, kes on sündinud xxxxxxxxxx.a. tema neljanda lapsena. Kxxx Ixxxxx vanim laps on täiskasvanu. Kahe järgneva lapse osas on Jõgeva Maakohus oma otsusega temalt ära võtnud vanema õigused ning Kxxx Ixxxx nende kasvatamisel ei osale ja neid majanduslikult ei toeta. Vanema õiguste äravõtmise peamiseks põhjuseks oli tema alkoholisõltuvus, laste hooletusse jätmine, püsiva eluja töökoha puudumine.

KxxxxIxxxx elab koos lapse Kxxxxx Ixxxxxxx Lxxxxxxxx Varjupaigas. Ta tarvitab juba aastaid alkoholi ning ei suuda, olles alkoholijoobes, lapse eest hoolitseda, sest ta ei saa aru lapse vajadustest, ei suuda lapse tegevusi jälgida ja teda vajadusel abistada. Alkoholijoobes olles on Kxxx Ixxxx jätnud lapse hooldamata ja ei ole täitnud lapse esmaseid vajadusi. Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalabi osakonna töötajad on pidanud Kxxxxx Ixxxxx eraldama ajutiselt perekonnast kolmel korral ning kasutama Sxxxxxxx Turvakodu „Mxxxxxxxxxx“ teenuseid.

Kxxsxx on viibinud turvakodus perioodidel 11.10.- 12.10.2005.a., 12.02.-22.02.2006.a. ja viimase intsidendi järgselt alates 06.08.2008.a. 06.08.2008.a. pöördus Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja poole Torma Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja, kelle andmetel viibis Kxxx Ixxxx koos lapse Kxxxxx Ixxxxxxx Txxxx alevikus ning oli alkoholijoobes koos purjus meesterahvaga. Sotsiaalhooldusosakonna töötajad leidsid kostja koos lapsega ühest korterist, kus viibis teisigi purjus inimesi. Lapse heaolu ja turvalisus ei olnud tagatud. Lapse riided olid uriinist märjad, ihu oli määrdunud ja ta oli ebaadekvaatselt riides.

Mõõtmisel alkomeetriga selgus, et lapsel on alkoholi tarvitamise nähud, näidu kohaselt oli joove 0,11 promilli. Lapse tervislikku seisundit kontrolliti Jõgeva Haiglas ja ta viidi turvakodusse. Kxxx Ixxxx ise eitab või vähendab probleeme alkoholiga. Ta on käinud psühhiaatri ja psühholoogi juures alkoholiprobleemi tõttu ning ka ravi saanud, kuid püsivat tulemust ei ole see andnud. Kxxx Ixxxx ei oma kindlat eluega töökohta. Ta elab xxxxxxxxxxvallas xxxxxxxxx Varjupaigas. Viimane teadaolev ametlik töökoht oli kostjal OÜ-s xxxxxx Seakasvatus kestusega 01.07.2007-28.11.2007.a.

Tema peamiseks sissetulekuks on alates novembrist 2007.a. töövõimetuspension ja riiklike peretoetuste seaduse alusel makstavad toetused. Ta on saanud Põltsamaa Vallavalitsuselt erinevaid sotsiaaltoetusi ning talle on eraldatud korter xxxxxxxxx Varjupaigas. Kxxx Ixxxx on osalenud sotsiaalnõustamise seanssidel ning lapsega toimetuleku osas on teda nõustanud perearst, lasteaiakasvataja, Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalabi osakonna töötajad, pere sotsiaalhooldustöötaja jt. erialaspetsialistid. Kxxxxx Ixxxxxkäib xxxxxxxxx Põhikooli lasteaias.

Logopeedi hinnangul esineb Kxxxxxx mahajäämus vaimse arengu osas. Laps ei valda eakohast artikuleeritud kõnet. Last ei ole potil käima harjutatud. Tartu Ülikooli Kliinikumi lastepsühhiaatri hinnangul vajab Kxxxxx suunamist logopeedilisse erirühma. Jõgeva Maakonna Nõustamiskomisjoni 04.08.2008.a. otsusega on Kxxxxx Ixxxxxsuunatud koolieelse lasteasutuse tasandusrühma. Põltsamaa Vallavalitsus on seisukohal, et lapse huvides on tema eraldamine perest. Põltsamaa Vallavalitsus palub kohtul võtta KxxxxIxxxxxxx ära võtta vanemlikud õigused Kxxxxx Ixxxxx suhtes, määrata Põltsamaa Vallavalitsus alaealise Kxxxxx Ixxxxx eestkosteasutuseks ning mõista Kxxx Ixxxxxxx välja lapse ülalpidamiseks igakuine elatusraha suuruses pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära.

15.09.2008.a. määrusega määras kohus alaealisele lapsele Kxxxxx Ixxxxxxx menetluses esindaja (tl.36).

KxxxxIxxxxxvaidles 01.10.2008.a. kirjalikus vastuses Põltsamaa Vallavalitsuse nõudele vastu. Vastuse põhjal ei ole KxxxxIxxxxxnõus temalt lapse äravõtmisega, kuna ta on suuteline ise oma last kasvatama. Kxxx Ixxxxx väitel on ta vormistatud tööle ja on suuteline endale ja lapsele elatist teenima. 15.10.2008.a. teatas Kxxx Ixxxx täiendavas vastuses (tl.46), et tema tööandja on xxxxx Sxxxxx, kuid ta ei ole veel tööle vormistatud. Ta on olnud tööl 8 kuud. Tema teatel tunneb tööandja teda hästi ja võib kohtule anda tema kohta iseloomustuse, mis tõendaks, et ta ei ole joodik ja saab eluga hakkama. Kxxx Ixxxx palub, et talle antaks võimalus oma last ise kasvatada. Koos kirjaliku vastusega esitas kostja taotluse riigi õigusabi korras temale esindaja määramiseks(tl.54-57). Kohus jättis 21.10.2008.a. määrusega (tl.58) riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 27.10.2008.a. kirjalikus avalduses selgitas Kxxx Ixxxx oma rahalist olukorda. Tema väitel töötab ta Vxxxx Sxxxxxxxjuures. Palgatõendit ta kohtule esitada ei saa, kuna ametlikult teda tööle vormistatud ei ole. Raha on ta töö eest saanud 50-100 krooni päevas, kindlat kuutasu ei ole.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 28.10.2008.a. Kohtuistungil osalesid Kxxx Ixxxx, Põltsamaa Vallavalitsuse esindajad sotsiaalosakonna juhataja Anne Veiram ja sotsiaaltöötaja Rita Kaasik ning laps Kxxxxx Ixxxxxxe määratud esindaja vandeadvokaat Li Uiga. Avaldaja jäi varem esitatud nõude juurde. Kxxx Ixxxx ei adu tema enda kui vanema funktsiooni lapse eestkostjana. Ta on alati teisi süüdistav. On olnud võimalus teda aasta otsa jälgida, keegi peab Kxxx Ixxxxxx olema kogu aeg kõrval, kuid sellist olukorda ei saa nimetada ema poolt oma lapse kasvatamiseks. Tema käitumismuster on olnud kogu aeg sama ja võimalusi on antud talle mitu: antud elukoht, tugiisik, võetud uuesti varjupaika tagasi. Kxxx Ixxxx vaidles nõudele vastu. Tema seletuste kohaselt on ta võimeline oma last ise kasvatama. Kxxx Ixxxx taotles, et kui kohus otsustab lapse temalt ära võtta, et siis jäetaks alles tema vanema õigused. Ta soovib oma elukorraldust muuta. Ta on loobunud alkoholist, teinud palju tööd iseendaga. Last on lastekodus tihedalt vaatamas käinud. Ta on käinud hommikust õhtuni tööl, firma nimi on Axxxxxxx, tööandja Vxxxx Sxxxxxx. Tööl on käinud jaanuarist-veebruarist alates. Tasu on tükitöö alusel, puudeladumisel 25 kr rumm näiteks. Eile sai 2016 krooni ja kuu keskpaigas sai 1000 krooni. Grupiraha on seni olnud 1200 krooni kuus või rohkem. Igakuine sissetulek on olnud 3600 krooni umbes. See raha on ära kulunud, ostis endale mööblit, varjupaigas elamise eest tuleb maksta 207 krooni kuus. K.Ixxxx kinnitab veelkord, et ta on valmis selle nimel tööd tegema, et laps koju saaks. K.Ixxxx eitab, et laps oli alatoitlustatud kui ta lastekodusse viidi. Kxxxxx Ixxxxx esindaja advokaat Li Uiga oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Ka nüüd on Kxxx Ixxxx käinud lastekodus oma last vaatamas tihedamini enne kohut. Ühel korral laps kartis teda, puges peitu. Emal puudub adekvaatne ettekujutus lapse vajadustest. Esindaja arvates on lapse äravõtmine tema emalt Kxxx Ixxxxxxx lapse huvides. Esindaja sõnul ei ole Kxxx Ixxxx varem suutnud oma elukorraldust muuta. Temalt on kaks last ära võetud. Kxxx Ixxxx on kuritarvitanud alkoholi ja see on aluseks temalt vanemaõiguste äravõtmiseks. Kxxx Ixxxx ei tule vanemakohustuste täitmisega toime. Tal pole kindlat elukohta ega sissetulekut. Lapse huvides on jätta ta lastekodusse ning võtta emalt ära vanema õigused ning välja mõista elatis kasvatusasutuse kasuks.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Põltsamaa Vallavalitsus on esitanud Kxxx Ixxxxx vastu erinevad nõuded: lapse suhtes vanemaõiguste määramise nõue ja elatise väljamõistmise nõue. Vastavalt TsMS § 550 lg-le 1 lahendab kohus lapse suhtes vanema õiguste määramise ja lapsega suhtlemise korraldamise hagita menetluses, elatisenõue on hagiline asi. Menetlusökonoomia põhimõttel menetles kohus nõudeid koos, vaadates ka hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Asjade koos menetlemine ei piira menetlusosaliste õigusi.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Esitatud materjalide põhjal tegi kohus kindlaks, et Kxxx Ixxxxxx on alaealine laps Kxxxxx Ixxxx, sündinud xxxxxxxxxxxa. Lapse isa kohta kanne sünnitunnistusel (tl.6) puudub. Kxxx Ixxxx elab xxxxxxxxx Vallavalitsuse sotsiaalpinnal – LxxxxxxxxxVarjupaigas. KxxxxIxxxxx kodune olukord on olnud Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalosakonna järelevalve all lapse sünnist alates, kuna ka varasemalt ei ole ta täitnud vanemakohustusi nõuetekohaselt. Jõgeva Maakohtu 03.05.2004.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-584-03 (tl.7-9) on Kxxx Ixxxxxxt ära võetud vanemaõigused laste Kxxx Vxxxx ja Kxxxxx Ixxxxx suhtes.

Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 näeb ette, et vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Uuritud tõendite põhjal ei ole Kxxx Ixxxx täitnud seaduses ettenähtud vanemakohustusi nõuetekohaselt ja laps Kxxxxx Ixxxx on ilma jäänud vajalikust kasvatusest ja hoolitsusest. Probleemid lapse kasvatamisel on kestnud pikka aega. Seda tõendavad Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalbi osakonna kodukülastuse aktid Kxxx Ixxxxx juurde (tl.14, 16-17, 20). Kxxx Ixxxx on olnud kodukülastuste ajal alkoholitarvitamise tunnustega. 11.10.2005.a. kodukülastuse ajal Tundus Kxxx Ixxxx sotsiaalhooldustöötajale tugevalt purjus.

Elamine oli kütmata ja räämas. Laps oli võrevoodis, mille pesu oli määrdunud ja osaliselt niiske. Voodis olid mänguasjad ja paar näritud toidujäänust. Lapse seljas olevad riided olid määrdunud ja märjad. Korteris oli suitsu ja mustuse lõhn. Lapse vajadustele vastavaid toiduaineid elamises ei leidunud. 12.02.2006.a. kodukülastusel oli Kxxx Ixxxx taas alkoholi tarvitamise tunnustega. Elamine oli segi, laps oli pesemata, söömata, määrdunud ja niisked riided seljas. Sotsiaalhooldusosakonna töötaja viis Kxxxxx Sxxxxxxx turvakodusse „Mxxxxxxxxxx“.

Kodukülastuste ajal on elamises viibinud võõraid meesterahvaid (tl. 16,20, 24).

06. augustil 2008.a. leidis aset intsident(tl.21 ja 26), kus politseinik teatas Txxxx Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile, et xxxxx alevikus Keskuse poe juures on alkoholijoobes Kxxx Ixxxx, temaga kaasas poeg Kxxxxx ja veel keegi purjus meesterahvas. Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalhooldusosakonna juhataja läks kohale koos tugiisikuga ja leidis kxxx Ixxxxx koos lapsega xxxxxxxxxxxxx korterist. Korteris viibis teisi purjus inimesi. Lapse turvalisuse huvides võtsid vallavalitsuse töötajad lapse kaasa ja viisid ta xxxxxxxx turvakodusse.

Lapsel tuvastati alkoholitarvitamise tunnused. Kohtu hinnangul ei ole elukeskkond Kxxx Ixxxxx juures sobiv lapse kasvamiseks ja arenguks. On üldteada, et laps vajab normaalseks arenguks elementaarset hoolitsust, õpetamist ja eale vastavaid eluja hügieenitingimusi. Kxxx Ixxxx ei ole selliseid nõudeid lapsele taganud. Laps on olnud pesemata, söömata, on puudunud puhtad riided. Kxxx Ixxxx tarbib lapse juuresolekul alkoholi, elamises viibivad võõrad meeskodanikud, seal suitsetatakse. Selline olukord kujutab endast ohtu lapse elule ja nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele.

Esitatud tõendite põhjal on laps Kxxxxx Ixxxxxx vaimne mahajäämus. Logopeed H.Zõbini arvamuse (tl.25) põhjal on lapsel suur mahajäämus vaimse arengu osas. Lapse sõnavara ei vasta temavanuse lapse sõnavara mahule. Raskusi on lapse jutust arusaamisega. Neid sõnu mida ta teab, ei kasuta. Logopeedi arvates on laps saanud hakkama lihtsalt häälitsedes ning asjadele osutades. Nimetatust võib järeldada, et lapse mahajäämus arengus on tingitud sellest, et temaga ei ole kodus tegeldud ega teda õpetatud vajalikul määral. Lapse normaalseks kasvamiseks peaks olema tagatud kodu turvalisus ja stabiilsus.

Kxxx Ixxxx oma praeguse elukorralduse juures seda lapsele pakkuda ei suuda. KxxxxIxxxxxx ei ole püsivat eluega töökohta. Sotsiaalkorteri kasutuse õigus on tal Põltsamaa Vallavalitsuse korralduse (tl.13) alusel kuni 01.07.2008.a. Kxxx Ixxxxxxx ei ole teada, kas üürilepingut temaga pikendatakse. Kxxx Ixxxxxx puudub stabiilne sissetulek. Tema peamiseks sissetulekuks on riigilt saadavad sotsiaaltoetused ja töövõimetuspension. Arstliku ekspertiisi 06.06.2008.a. otsusega (tl.50) on talle vasema õlaliigese traumajärgse seisundi tagajärjel omistatud töövõime kaotus 40 % raviperioodi lõpuni.

KxxxxIxxxxx enda sõnul on ta 8 kuud käinud juhutöödel eraisiku juures puukoormaid laadimas. Töölepingut ega palgatõendit tal kohtule esitada ei olnud, kuna tema sõnul ta ametlikult tööle vormistatud ei ole. Tööst saadav sissetulek on Kxxx Ixxxxx sõnul ebastabiilne, s.o kuidas kunagi, olenevalt päevast 50-100 krooni päevas. Kxxx Ixxxx avaldas kohtule, et soovib ise oma last edaspidi kasvatada ja tuleb sellega toime. Samas puudub tal selge eesmärk ja plaan oma elu edasiseks korraldamiseks. Kxxx Ixxxx ei nimetatud kohtule ühtegi asjaolu, mille põhjal võiks usaldusväärselt arvata, et see tagaks tema elukorralduse muutuse.

Kxxx Ixxxxxavaldas küll kohtule, et ta soovib ennast muuta ja lapsel peab olemas olema kõik vajalik, aga konkreetne plaan, kuidas seda saavutada, puudub. Tema seletused, et „ta taotleb vallavalitsuselt sotsiaalpinna üürilepingu pikendamist ja peab välja tulema grupirahast“ ning „hakkab otsima uut tööd“ ei ole tõsiseltvõetavad arvestades tema eelnevat elukäiku. Kohus tegi kindlaks, et KxxxxIxxxxxx on tõsiseid probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Seda kinnitasid Kxxx Ixxxxxxenda ütlused kohtuistungil. Tema sõnul tulevad tal „tsüklid“ probleemidest, samuti on alkoholitarvitamised seotud meestega.

KxxxxIxxxxx sõnul on tal alkoholivabu perioode ja ta suudab edaspidi alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Arvestades kohtule avaldatud andmeid varasema kohta, on kohtu hinnangul Kxxx Ixxxx suuteline hoiduma alkoholi tarbimisest teatud perioodiks. Samas ei saa kindel olla, et ta uuesti alkoholi tarbima ei hakka. Sellise arvamuse aluseks on asjaolu, et Põltsamaa Vallavalitsuse sotsiaalhooldusosakond on varasemalt korduvalt kohaldanud erinevaid meetmeid KxxxxIxxxxx alkoholi kuritarvitamise vastu. Teda on suunatud vestlusele psühholoogiga, ta on saanud vastavat ravi.

Meetmed ei ole aga osutunud edukaks. Kxxx Ixxxx on uuesti alkoholi tarvitanud. Lapse viibimine vanema juures, kes kuritarvitab alkoholi, ohustab kohtu hinnangul lapse elu ja tervist. Lastekaitseseaduse § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Arvestades praegust olukorda ei ole kohtu hinnangul Kxxxxx Ixxxxxx seadusest tulenevad õigused tema ema Kxxx Ixxxxx juures tagatud.

PkS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kohus leiab, et lapse huvides tuleb Kxxxxx Ixxxxxära võtta tema emalt Kxxx Ixxxxxxt. Reaalselt on Kxxxxx Ixxxx juba perest eemaldatud eestkosteasutuse poolt ja ta on paigutatud xxxxxxxx Lastekodusse „Mxxxxxxxxxx“.

Põltsamaa Vallavalitsus taotles kohtult Kxxx Ixxxxxxx vanema õiguste äravõtmist laps Kxxxxx Ixxxxx suhtes. Kohtu hinnangul esinevad antud juhul asjaolud, mis võiksid seaduse järgi olla aluseks vanemaõiguste äravõtmisel. Kohus tuvastas, et Kxxx Ixxxxxkuritarvitab alkoholi ja on sellega ohtu seadnud lapse tervise, samuti pole täitnud vanemakohustusi lapse eest hoolitsemisel. PkS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Kxxx Ixxxx on ise avaldanud kohtule oma tahet last ise tulevikus hakata kasvatama. Ta on lubanud oma elu korda seada ja palunud kohtul vanema õigusi mitte ära võtta. Kohus leiab, et antud juhul võib vanema õiguste jätmine KxxxxIxxxxxxx tekitada temas motivatsiooni oma elukorraldust muuta ja tegeleda oma probleemidega (eelkõige alkoholi probleemide ja stabiilse töökoha leidmisega), et luua lapse vajadustele vastavad eluja kasvutingimused. Selline otsus ei ohusta lapse õigusi. Laps on emalt ära võetud. Kohus ei võta KxxxxIxxxxxxt ära vanema õigusi Kxxxxx Ixxxxx suhtes, andes talle võimaluse lapse äravõtmist tinginud olukorra parandamiseks. Siinjuures peab kohus oluliseks seda, et erinevalt varasematest perioodidest on Kxxx Ixxxxx elus toimunud teatud positiivsed muutused, mis võimaldavad uskuda tema suutlikkusse oma elukorraldust muuta. Kohus leiab, et vanema õiguste äravõtmine on siiski äärmuslik abinõu, mida tuleb rakendada muude abinõude ebapiisavaks osutumise tõttu. Kxxxxx Ixxxx on emalt ära võetud ja paigutatud lastekodusse augustis 2008 ja uuritud tõenditest nähtub, et Kxxx Ixxxxx eluviis pärast seda on pigem stabiliseerunud ja muutunud aktsepteeritavamaks. See viitab, et lapse äravõtmine võib osutuda piisavaks abinõuks ja vanema õiguste äravõtmine ei olegi vajalik. PkS § 53 lg 4 järgi võib kohus lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. Juhul, kui olukord ei muutu vajalikuks peetud perioodi jooksul, on eestkosteasutusel vajadusel õigus pöörduda kohtu poole Kxxx Ixxxxxxx vanema õiguste äravõtmiseks.

Vastavalt PkS § 53 lg-le 3 tuleb jätta laps Kxxxxx Ixxxxx elu eestkosteasutuse, antud juhul Põltsamaa Vallavalitsuse, korraldada.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Laps Kxxxxx Ixxxxxon alates 06.08.2008.a. Põltsamaa vallavalitsuse sotsiaalhooldusosakonna töötajate poolt paigutatud xxxxxxxx Lastekodusse “Mxxxxxxxxxx”. Kxxx Ixxxx lapse ülalpidamises ei osale. PkS § 61 lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kxxx Ixxxx lapse ülalpidamiskohustust ei täida, seega tuleb temalt eestkosteasutuse nõudel välja mõista elatis. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Põltsamaa vallavalitsus on palunud kostjalt välja mõista elatis seaduses ettenähtud alammäära ulatuses. Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada. Elatise alammäära osas ei tule elatist eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada. Antud juhul puuduvad asjaolud, mis PkS § 61 lg 6 järgi on aluseks elatise väljamõistmata jätmisel. PkS §

61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. KxxxxIxxxxxxx on omistatud töövõime kadu 40 % , see aga ei takista tal võimetekohast tööd teha. Kxxx Ixxxxx enda kinnitusel on ta võimeline käima tööl ja teenima elatist endale ja pojale. Kohtuistungil antud seletusest tuleneb, et Kxxx Ixxxxxka tegelikult töötab, saab töö eest tasu, mis võimaldab äraelamise. PkS § 62 alusel mõistab kohus lapse ülalpidamiseks välja elatise kasvatusasutuse kasuks, kus laps viibib. Laps Kxxxxx Ixxxxxiibib xxxxxxxx Lastekodus “Mxxxxxxxxxx”, siis mõistab kohus elatise Kxxx Ixxxxxx välja nimetatud kasvatusasutuse kasuks. PkS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest ja PkS § 60 lg 1 kohaselt lapse täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus Käesolevas menetluses lahendas kohus kaks nõuet: lapse suhtes vanema õiguste määramise nõue ja elatisenõue. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas elatisenõude, seega tuleb jätta elatisenõudega seotud kulud Kxxx Ixxxxx kanda. Elatisenõudega seotud kulusid ei ole kohtule teada, muu hulgas ei tule Riigilõivuseaduse kohaselt elatisehagilt tasuda riigilõivu ning avaldaja ei ole kulude hüvitamist kostjalt taotlenud. Seega puudub vajadus kulude kindlaksmääramiseks. Lapse suhtes vanema õiguste määramise nõudega seotud menetluskuluks on Kxxxxx Ixxxxxxx riigi õigusabi korras esindajaks määratud advokaadi tasu ja kulud kokku summas 5895,28 krooni. TsMS § 219 lg 6 alusel jätab kohus nimetatud kulud riigi kanda. Õigusabikulude kindlaksmääramise lahendab kohus eraldi määrusega.

Ü.Raag Kohtunik /allkiri/

Koopia õige. Kohtunik: