Legislator Case Law & Legislation
2-08-7677/11 AI generated

2-08-7677/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-08-7677/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-08-7677

Legislator headnote

AI generated

2-08-7677/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: 2-08-7677

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-08-7677

1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu Kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Maili Tartu

Hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

19. november 2008.a., Pärnu

Tsiviilasja number 2-08-7677

Tsiviilasi S.T. hagi K.K. vastu lapsele elatise nõudmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S.T.

Kostja K.K.

RESOLUTSIOON

Juhindudes TsMS § 436 lg 1, § 440 lg 1, § 442 , § 468 lg 3, § 632 lg 1.

Rahuldada hagi.

Välja mõista K.K.lt elatis poja R.K., ülalpidamiseks alates 01.04.2008.a. kuni 31.10.2008.a. 14225.- krooni ning alates 01.11.2008.a. igakuiselt 2175.- krooni kuni 31.12.2023.a. S.T. kasuks

Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-08-7677

2 (3)

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud K.K. kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused.

Poolte kooselust on sündinud poeg R.K.. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatada. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud. 23.09.2008.a. eelistungina korraldaval kohtuistungil hageja palub kostjalt välja mõista R.K. ülalpidamiseks igakuine elatis summas 2175 krooni alates 01.04.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni (esialgne elatusraha nõue 3000.- krooni kuus). Elatise võlg 01.04.2008.a. kuni 30.09.2008.a. on 12050.- krooni

Kostja 23. septembril 2008.a. eelistungina korraldaval kohtuistungil võttis hagi õigeks.

Pooled soovisid asja lahendada kokkuleppel ning kostja soovis tasuda ära olemasoleva elatise võla, kuid kostja antud lubadust ei ole täitnud, mitõttu asjas tuleb teha kohtuotsus.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas.

R.K. vanemateks on S.T. ja K.K. (tl 22). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud. Seega hagejal oli õigus pöörduda elatisehagiga kohtusse.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud, lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

2-08-7677

3 (3) Kohus rahuldab hagi, sest kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise R.K. ülalpidamiseks alates 01.04.2008.a. kuni 31.10.2008.a. 14225.- krooni ning alates 01.11.2008.a. igakuiselt 2175.- krooni kuni R.K. täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kostja sellega, et ta enne hageja poolt kohtusse pöördumist ei olnud lapse ülalpidamiskohustust täitnud ega tasunud elatist vaidlustamata summas, samuti kohtumenetluse ajal (kostja 23.09.2008.a. eelistungil tunnistas, et enne kohtusse pöördumist oli juttu elatise maksmisest, kuid kokkulepet ei saavutatud), siis seda tuleb käsitleda selliselt, et kostja on oma käitumisega põhjustanud hageja poolt hagi esitamise kohtusse. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Maili Tartu Kohtunik