2-08-29602/14 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine

18. november 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-29602 L.R. versus M.K. Hagi ese elatise nõue Asja lahendamine kohtuistungil 18. november 2008 Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Hageja L.R. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx) Kostja M.K. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxx, xxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

Otsustused hagis

1. L.R. hagis M.K. vastu:

1.1 rahuldada hagi ja välja mõista M.K.lt L.R.i kasuks elatis K K (isikukood xxxxxxxxxxx ) ülalpidamiseks 2200 ( kaks tuhata kakssada ) krooni kuus alates 10.07.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäära. Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ning otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramisega:

3. kohtukulud jätta poolte enda kanda;

3.1 tunnistada kohtuotsus elatise osas viivitamatult täidetavaks. Selgitused otsusele edasikaebe korras ja tähtajas ning menetluskulude kindlaksmääramises

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda avalduse esitamisega Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest; avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid;

3.2 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

3.3 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

3.4 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Menetluse käik

Kostja on tsiviilasja menetlemisel kohtuistungil hagi õigeks võtnud.

Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. Seoses hagi õigeksvõtva kohtuotsusega jätab kohus TsMS § 444 lg 1 kohaselt otsusest kirjeldava osa välja ja põhjendavas osas märgib üksnes õigusliku põhjenduse.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seisukoht hagis

Hageja esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi täielik rahuldamine.

2.2. Kohaldatavad seadused ja otsuse õiguslik põhjendus

Vastavalt TsMS § 440 lg-le 2 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse. Kostja on hagi õigeks võtnud kohtuistungil ja hageja hagi õigeksvõtmine on protokollitud. Kui kostja võtab hageja õieks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Seoses hagi õigeksvõtuga, tuleb TsMS § 440 lg 1 kohaselt teha asjas hagi õigeksvõtul põhinev otsus. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise.

Hagi õigeksvõtuga teeb kohus järelduse, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi rahuldamise õiguslikuks aluseks on Perekonnaseaduse § 61 lg. 2, mille kohaselt elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud elatise miinimummääraks 2008. a 2 175 krooni.

Kohus tunnistab hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

2.3. Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Arvestades asjaoludega, et tuleb poolte kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Helle Tamm

Kohtunik