2-06-4584/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohus

Kohtunik

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(OSAOTSUS)

Harju Maakohus

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-06-4584

AS S(registrikood xxx, asukoht xxx) hagi AS G OÜ (registrikood

xxx, asukoht xxx), R K (isikukood xxx, elukoht xxx) ja M P

(isikukood xxx, elukoht xxx) vastu 153 272,17 krooni saamiseks

Kohtuistungi toimumise aeg 15. mai 2008.a.

Kohtuistungil osalenud

isikud

Hageja lepinguline esindaja Janek Alvela

Kostjate R K ja M P lepinguline esindaja advokaat Kaarel

Kais

RESOLUTSIOON

3.

4. Välja mõista R K lt ja M P ilt solidaarselt 153 272,17 krooni AS SEB

Pank kasuks.

Välja mõista R K lt ja M P ilt solidaarselt viivis 16,6% põhinõudelt

(151 412,90 krooni) alates 02.03.2006 kuni põhinõude täitmiseni AS S kasuks.

R K lt väljamõistetav maksimumsumma on 200 000 krooni.

M P ilt väljamõistetav maksimumsumma on 200 000 krooni.

Kohtukulude jaotus

1. Jätta kohtukulud solidaarselt R K ja M P i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hageja (endise ärinimega AS EÜ) ja AS G OÜ (endise ärinimega AS L OÜ) sõlmisid

27.07.2004 laenulepingu summas 268 000 krooni tähtajaga 27.07.2008, intressiga 5,7%

aastas ja viivisega intressi kahekordses määras. Alates 01.01.2006 oli intressimääraks 8,3%

aastas. Laenusaaja ei täitnud laenu tagastamise ja intressi tasumise graafikut, mistõttu edastas

hageja võlgnikule ja käendajatele 05.01.2006 teate laenulepingu erakorralise ülesütlemise

kohta ja nõudis võla tasumist hiljemalt 16.01.2006. Võlgnevust pole seniajani tasutud.

Võlgnevuse põhiosa moodustab 151 412,90 krooni, viivised 1 859,27 krooni, kokku 153

272,17 krooni.

27.07.2004 sõlmisid hageja ja R K ning M P käenduslepingud, millega käendajad tagasid

solidaarselt võlgnikuga panga nõudeid, sh nii põhinõuded kui kõrvalnõuded (viivised,

intressid, trahvid, võla sissenõudmise kulud).

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 153 272,17 krooni ja alates 02.03.2006 viivist

16,6% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostjate vastuväited ja nende põhjendused

Kostjad R K ja M P vaidlevad hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, et on saatnud

kostjatele intressimäära muutmise teadet või laenulepingu erakorralise ülesütlemise teadet.

See viitab hagejapoolsele pahausksusele. Kostjatel puudus võimalus viiviste võrra

suurenevast nõudest õigeaegselt teada saada, mistõttu on hageja kaotanud õiguse viivist

nõuda.

Käenduslepingus sätestatud maksimumsumma on 200 000 krooni. Hagiavalduses nõuab

hageja mõlemalt rohkem kui 300 000 krooni. Seetõttu on hageja nõue kostjate vastu ka

osaliselt alusetu. Ka nõue sellises suuruses viitab hageja pahausksusele.

Kostjad leiavad ka, et viivise nõue on ebamõistlikult suur. Kostjad paluvad jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja AS G OÜ hagile kirjalikult ei vastanud.

Kohtu põhjendused

17.03.2008 eelistungi lükkas kohus edasi kuna ei olnud võimalik edastada kutset AS G OÜ-

le. Kutset ei olnud võimalik edastada ka 15.05.2008 toimunud istungiks. Avalike registrite

kohaselt on nimetatud osaühingu juhataja E L surnud. Osaühingu ainsad osanikud on

ülejäänud kostjad, kes ei võta midagi ette, et osaühingule määrataks uus juhatus. Hageja

esindaja leidis, et käendajate vastutust tuleks lahendada osaotsusega. Käendajate esindaja

vaidles sellele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 450 lg 1 järgi „kui ühte

menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud

mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes

hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi

otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus

menetlust." Kohus leiab, et käendajate vastutuse küsimust on võimalik lahendada

osaotsusega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 „kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada." Käenduslepingutes nimetatud klauslit ette nähtud ei ole. Seega on tegemist

solidaarse vastutusega ning võlausaldaja saab VÕS § 65 lg 1 järgi nõuda igalt

solidaarvõlgnikult kohustuse täitmist ka eraldi. Seetõttu on võimalik käendajate vastutust

lahendada osaotsusega. AS G OÜ suhtes jätkab kohus menetlust.

Puudub vaidlus, et hageja ja AS G OÜ sõlmisid 27.07.2004 laenulepingu summas 268 000

krooni tähtajaga 27.07.2008, intressiga 5,7% aastas ja viivisega intressi kahekordses määras

(t lk 7-12). 27.07.2004 sõlmisid hageja ja R K ning M P käenduslepingud, millega

käendajad tagasid solidaarselt võlgnikuga panga nõudeid, sh nii põhinõuded kui

kõrvalnõuded (viivised, intressid, trahvid, võla sissenõudmise kulud). Käendajate vastutuse

maksimumsumma oli 200 000 krooni (t lk 16-21). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

Seega on hageja ja R K ning M P i vahel käendussuhe.

Hageja on põhivõlgnikku teavitanud, et alates 01.01.2006 muutus panga baasintress ja

laenulepingu järgne intressimäär on 8,3% (t lk 13). Käendajad väidavad, et nemad pole seda

kirja kätte saanud. Kohus leiab, et käendajatele ei olnudki vaja seda kirja saata, piisas kirja

saatmisest põhivõlgnikule. Käendajad ei saa vaidlustada, et põhivõlgnik kirja kätte ei saanud.

Käendajatele oli teada, et laenu baasintress võib muutuda kuna see oli kirjas laenulepingus,

mida käendati. Laenulepingu on alla kirjutanud tolleaegne juhatuse liige M P . Käendajal

on õigus saada käendatava kohustuse kohta informatsiooni VÕS § 146 lg 1 järgi, kuid vaid

käendaja enda nõudel. Käendajad ei ole sellist nõuet pangale esitanud ning seetõttu ei saa

hagejale pahausksust ette heita. Lisaks sellele leiab kohus, et laenulepingu järgi muutus intress

automaatselt baasintressi muutumisega ega sõltunud vastava teate kättesaamisest.

05.01.2006 on hageja laenulepingu erakorraliselt üles öelnud (t lk 14). Ka antud juhul

väidavad käendajad, et ei ole seda kirja kätte saanud. Taaskord viitavad käendajad hageja

pahausksusele. Kohus käendajatega ei nõustu. Hageja on saatnud ülesütlemisteate tallitult M

P i elukoha aadressile xxx Tallinn (mis on mõlema käendaja praegune elukoht) ja R K

lepingus märgitud elukoha aadressile xxx, kuid teated tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Tegemist oli käenduslepingutes märgitud aadressidega. Käenduslepingute p 7.1 c järgi

kohustusid käendajad teatama pangale kirjalikult käendaja elukoha ja/või aadressi

muudatustest. Käenduslepingute p 10.1 b alusel loetakse teated lepinguosalise poolt kätte

saaduks kui teade on saadetud postiasutuse vahendusel tähitud kirjana teise lepinguosalise

asukohta või siis muul tema poolt kirjalikult edastatud aadressil ja teate postitamisest on

möödunud 3 tööpäeva. Kohus loeb lepingu ülesütlemise teate käendajatele

kättetoimetatuks.

Hagiavalduse kohaselt moodustab põhivõlg 151 412,90 krooni, viivised 1 859,27 krooni,

kokku seega 153 272,17 krooni. Käendajad võla ja viiviste arvestust ei vaidlusta.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1

p 1 ja 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist ning viiviste tasumist. Kohus

leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Käendajate väited hageja pahausksusele on alusetud.

Samuti on ebaõige väide, et hageja nõue käendajatelt rohkem kui 200 000 krooni tasumist.

Tegemist ei ole mitte osa- vaid solidaarse vastutusega. Samuti on alusetu väide, et hageja

poolt nõutav viivis on põhjendamatult suur. Kohtupraktika on pidanud mõistlikuks kuni

põhivõla suuruseni küündivat viivist.

Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt välja 153 272,17 krooni ja viivise 16.6% aastas

põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni alates 02.03.2006, mil hagi kohtule postitati. Kuna iga

käendaja vastutuse maksimumsumma on lepingu järgi 200 000 krooni märgib kohus selle ära

ka otsuse resolutsioonis.

Hagimenetluse kulud jäävad solidaarselt käendajate kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3

alusel.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohus jätkab nõude menetlemist AS G OÜ vastu.

Meelis Eerik

kohtunik