2-08-8222/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

19. november 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8222 Tsiviilasi PS hagi MB vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: PS (ik xxx) Hageja esindaja: adv U Simon Kostja: MB (ik xxx) Kostja esindaja: I Logberg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalejad 30.10.2008 Hageja: PS Hageja esindaja: adv U Simon Kostja: MB Kostja esindaja: I Logberg RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista MB `lt (ik xxx) igakuise elatisena alaealise lapse T B (ik xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 04.03.2007.a. summas 2196 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kuus) krooni ning alates 01.01.2008.a. 3630 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend ) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema PS (ik xxx) kasuks.

3. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud MB kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

04.03.2008 esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 20.06.2008 esitatud Harju Maakohtule hagiavalduse kohaselt hageja taotleb xxx sündinud poolte ühise lapse T B ülalpidamiseks elatist 5759 krooni igakuuliselt kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni õppeasutuse lõpetamiseni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja taotleb saada lapsele elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva.

Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on ta kandnud hageja elamispinna kulusid makstes korteri liisingut, seega lapse elamispinna tagamiseks 2200 krooni ja 2500 krooni elatisena, seega kokku 4700 krooni. Poja eest hoolitsemiseks on kostja sõlminud kindlustuslepingu tingimusega, et kindlustussumma kuulub pojale väljamaksmisele hetkel, kui isa ei ole võimeline materiaalselt poega toetama. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis ning kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Last kasvataval vanemal on õigus nõuda PkS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal.

PKS § 61 lg 6 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla seaduses nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks töövõimetu, mistõttu leiab kohus, et kostja on töövõimeline isik ja on seega suuteline tööd tegema. Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et lapsel endal oleks piisav sissetulek. Samuti ei leidnud kohus, et esineksid muud mõjuvad põhjused elatusraha alla seaduses nimetatud suuruse vähendamiseks. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjaolud, et kostjal on sõlmitud laenuleping ja et kostja peab tasuma makseid (tl 103-106, 57), ei vabastada kostjat eelkõige oma lapse ülalpidamise kohustusest ega saa olla aluseks elatise määramiseks väiksemas ulatuses. Kohus ei saa eelistada alaealise lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel kostja teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest. 30.10.2008 kohtuistungil kostja on nõustunud elatisega 3000 krooni kuus. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks 21 %, seega 3630 krooni.

Kohus juhib tähelepanu, et tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik (hageja), kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär aastal 2007 oli 22% ja 2008.a. on 21%. Seega 2008 aastal on reaalselt kättesaadav elatise suurus 3000 krooni. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Hageja taotleb saada lapsele elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva. Hageja on taotlenud lapsele elatist poja T B ülalpidamiseks 5759 krooni esitamata hagis märgitud kulutuste kohta ühtegi tõendit. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. Kuna hageja esitatud elatise suuruse osas ei ole tõendeid esitanud, jätab nimetatud elatise suuruse tähelepanuta ja lähtub lapse vajadustest arvestades ka lapse vanust. Elatise suuruse määramisel on kohus lähtunud ka kostja seisukohast. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Riigikohus on seisukohal oma otsuse nr 3-2-1-14-08, et kui hageja nõudeks on saada elatist tagasiulatuvalt, tuleb selgitada, kas esinevad PKS § 70 lg 2 kohaldamise eeldused. PKS § 70 lg 2 kohaldamise eelduseks on esmalt see, et vanem ei ole ühe aasta jooksul enne elatisehagi esitamist ülalpidamiskohustust täitnud. Kolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde, et kohus võib PKS § 70 lg 2 alusel mõista kohustatud vanemalt elatise välja kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui vanem ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust piisavalt või täitis seda ebaregulaarselt (vt Riigikohtu 20. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07. p-d 11-12 ja 12. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07. p 13).

Kui elatis mõistetakse välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagiavalduse esitamist, peab kohus tegema muu hulgas kindlaks, millisest kuupäevast alates tuleb elatis välja mõista Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 14. PKS § 70 lg-d 1 ja 2 seovad elatise väljamõistmise alguse hagi esitamise hetkega. Kuigi TsMS § 362 lg 1 järgi loetakse hagi esitatuks, kui kohus on selle menetlusse võtnud ja hagiavaldus kostjale kätte toimetatud, ning TsMS § 486 lg 4 järgi loetakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates makseettepaneku kättetoimetamisest, ei saa kolleegiumi arvates PKS § 70 lg-d 1 ja 2 tõlgendada nii, et elatis tuleb välja mõista alates hagiavalduse või makseettepaneku kohustatud vanemale kättetoimetamisest või sellest aasta tagasiulatuvalt.

Kolleegiumi arvates ei tule PKS § 70 kohaldada koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 ega § 486 lg-ga 4, sest neil sätetel on üksnes menetlusõiguslik tähendus. PKS § 70 mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ajast, mil hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule tegelikult esitati Riigikohtu 30. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-07 p 13. Sama tuleneb ka TsMS §362 lg-st 3, mille järgi loetakse hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks materiaalõiguslikus mõttes selle kohtusse jõudmise aeg, kui hagiavaldus, nõue või taotlus on vastaspoolele hiljem kätte toimetatud.

Kolleegiumi arvates saab tähtaja arvutamise sätteid kohaldada põhimõtteliselt nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva tähtaja arvutamisel. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval.

Viimase aasta vastava kuu vastavaks päevaks on päev, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Riigikohtu 14. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-07. p 15 ja 23. mai 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02. p 7. PKS §70 lg 2 järgi on tähtaja alguseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päev. Seega, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04. 03 2008. a ja hageja soovib saada elatist PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, on elatise väljamõistmise alguspäevaks 04.

03 2007.a. Eeltoodud Riigikohtu otsuse alusel taotleb hageja saada lapsele elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise päeva.

PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele osaliselt. Seoses asjaoluga, et kohus võib mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist ja arvestades, et hagi on esitatud 20.06.2008.a., kuid kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04. 03 2008. a ja hageja soovib saada elatist PKS § 70 lg 2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, on elatise väljamõistmise alguspäevaks on 04. 03 2007.a.arvestades eelpoolmärgitud Riigikohtu lahendite seisukohti. Seega leiab kohus, et tagasiulatuvalt tuleb elatis välja mõista alates 04.03.2007.a. summas 1800 krooni millele lisandub 2007 a tulumaks 22%, seega 2196 kuna 2007 aasta kuupalga alammääraks oli 3600 krooni. Juhindudes TsMS § 468 lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Juhul kui laps on täisealiseks saamisel eelpool nimetatud õppeasutustes on temal endal TsMS § 3 kohaselt õigus pöörduda hagiga kohtusse. Lähtuvalt eeltoodust kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus

Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus peab õiglaseks jätta käesolevas asjas menetluskulud kostja kanda. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Lukiina Vismann kohtunik