2-08-748/11 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2008.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, Tsiviilasja number 2-08-748 Tsiviilasi AS-i R hagi A T`u vastu 70 812.19 krooni nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja AS R (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja A Hõbe (OSAÜHING INCURE INKASSO AGENTUUR, xxx) Kostja A T (isikukood xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 17. november 2008.a Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja A Hõbe RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A T 70 812.19 (seitsekümmend tuhat kaheksasada kaksteist krooni ja 19 senti) krooni, millest põhivõlg 32 352.06 krooni, viivised 32 352.06 krooni ja kahju 6 108.07 krooni AS R kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtukulude jaotus Välja mõista A T menetluskuludena 10 850 (kümme tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni AS R kasuks. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

2 rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungil ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tuleb tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

Asjaolud ja menetluse käik 10.01.2008 esitas AS R kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A T vastu 40 676.25 krooni saamiseks. Kohus rahuldas avalduse ning tegi määrusega makseettepaneku, mille edastas kostjale. Kostja esitas makseettepanekule tähtaegselt vastuväite. 10.04.2008 määrusega andis kohtunikuabi AS-i R avalduse A T vastu maksekäsu kiirmenetluses üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

06.05.2008 esitas AS R (edaspidi hageja) kohtule hagi A T (edaspidi kostja) vastu põhivõla 32 352.06 krooni, viiviste 32 352.06 krooni ja kahju 6 108.07 krooni väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 22.04.2006 sõlmisid pooled rendilepingu, mille alusel hageja andis kostjale rendile maalritöölavad. Lepingu kohaselt rentis kostja seadmed perioodiks 22.04.2006- 27.04.2006. Kostja ei ole esemeid tagastanud ning sellega tekkis hagejale kahju summas 32 352.06 krooni. Vastavalt rendilepingule kohustub kostja tasuma hagejale maksetega viivitamisel viivist 0.5% päevas. Hageja vähendab viiviseid ja nõuab neid põhivõla ulatuses, so 32 352.06 krooni. Hageja sõlmis nimetatud nõuete kohtuväliseks sissenõudmiseks käsunduslepingu OSAÜHINGUGA INCURE INKASSO AGENTUUR. Sellega tekkis hagejal kahju summas 6 108.07 krooni, mis seisneb OSAÜHINGULE INCURE INKASSO AGENTUUR makstud teenustasus.

17.11.2008 toimunud kohtuistungil hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kostja jättis kohtuistungile ilmumata. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt isiklikult allkirja vastu 10.10.2008. Kostja ei ole kohut mitteilmumise seaduslikust takistusest enne istungit teavitanud. Kohtukutses on märgitud istungile ilmumata jätmise tagajärjed.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus pole tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 22.04.2006 sõlmitud rendilepingust nr 60700832, millega kostja rentis hagejalt perioodil 22.04.2006 kuni 27.04.2006 maalritöölavasid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja renditud asju hagejale tagastanud. Rentimistingimuste p 6 kohaselt on rentnik kohustatud hüvitama rendisuhte ajal hävinud või kadunud seadmed vastavalt uushanke hinnale. Rentimistingimuste p 15 kohaselt lepingus käsitletud kõigi makstavate summade hilinemise eest on rendile andjal õigus sisse nõuda iga viivitatud kalendripäeva eest 0.5% viivist.

3 Hageja nõuab kahju hüvitamist summas 6 108.07 krooni. Nimetatud otsene varaline kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt rendilepingu rikkumisega ja hagejal võla sissenõudmisel kulude tekkimisega.

Hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, § 113 lg 1, § 115 lg 1 ja § 127 lg 1.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena: riigilõiv 2 000 krooni ja õigusabikulud 8 850 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära. Taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 10 850 krooni.

Kohus selgitab, et hageja ei või kulude hüvitamist TsMS § 174 lg 1-3 alusel enam nõuda (TsMS § 174¹ lg 4). Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Meeli Kaur kohtunik