3-08-1171/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-1171

Haldusasi

I.G.’i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 13.05.2008 maksuotsuse 12-5/407 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 29. oktoobril 2008

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: I.G.

Esindaja: v.adv. Oleg Nišajev

Vastustaja: MTA Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Ingrid Hoyer

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud

paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi MTA) kontrollis Maksu- ja Tolliameti

uurimisosakonna taotlusel I.G.i 2005-2006 aasta tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise

õigsust. Kontrolliga tuvastati, et I.G.i kulutused ületasid tunduvalt tema deklareeritud tulusid.

28.03.2008 koostas MTA kontrollakti nr 12-3/224, mille kohaselt pidi I.G. tasuma täiendavat

tulumaksu 2005. aasta eest 168 871 krooni ja 2006. aasta eest 213 183 krooni.

2. Kaebaja ei nõustunud kontrollaktis sisalduvate seisukohtade ja järeldustega ning esitas sellele

eriarvamuse. MTA määras maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 94 lg 1 ja tulumaksuseaduse

(edaspidi TuMS) § 12 lõike 1 alusel 13.05.2008 maksuotsusega nr 12-5/407 I.G.ile täiendavaks

tasumiseks tulumaksu 382 054 krooni.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

3. Kaebaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane ja motiveerimata ning palub selle tühistada.

Kaebaja märgib esiteks, et tema ja tema tütre poolt on vastustajale esitatud kõik andmed nende

poolt 2005 ja 2006. aastal tehtud kulutuste katteallikate kohta ning puudub alus täiendava

tulumaksu määramiseks. Vastustaja paljasõnaline arvamus, et A.G.ga pole tehtud kehtivaid

tehinguid, vaid teda kasutati ära kaebaja tegeliku tulu varjamiseks, on arusaamatu ja alusetu.

Vastustaja käsitlus kaebaja väidetava varjatud sissetuleku kohta põhineb ekslikul seisukohal, et

laenuandjad ei ole tegelikult kaebajale ja tema tütrele laenu andnud, vaid raha pärineb

kütusetehingutest.

4. Kaebaja leiab, et revisjoni läbiviimisel ning kontrollakti ja maksuotsuse koostamisel ei järginud

vastustaja uurimispõhimõtet (MKS § 10 ja 11, jättes kõrvale kaebaja maksukoormust vähendavad

asjaolud ning võttes arvesse oletusi kaebaja väidetava tulu osas. Revisjoni läbiviimisel ja kontrollakti

koostamisel lähtus vastustaja oletustest, mitte kogutud ja kontrollitud tõenditest. Selline tegevus on

vastuolus revisjoni eesmärgiga, mis vastavalt MKS § 73 lõikele 1 on selgitada välja kõik

revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui ka

vähendavad asjaolud.

5. Kaebaja märgib viimaseks, et ei nõustu vastustaja käsitlusega J.M.ilt saadud laenu osas ja faktiliste

asjaolude väära tõlgendamisega. Kaebaja leiab, et maksumenetluse eesmärgiks oli tema repressiivne

kallutamine ütluste andmiseks ja viidatud kriminaalmenetluses tõendite tekitamiseks, mis on

vastuolus õigusriigi ja haldusõiguse üldtunnustatud põhimõtetega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja selgitab esiteks, et maksuotsuse kohaselt deklareeris I.G. 2005. aastal maksustatavat

tulu 70 760 krooni. Kontrolli tulemusel selgus, et kulutusi on samal perioodil maksustamisele

kuuluvate summade arvelt tehtud 774 391 krooni ulatuses. 2006. aastal I.G. maksustatavat tulu ei

deklareerinud, kuid maksuhalduri elektroonilise andmebaasi alusel sai I.G. palgatulu 18 000 krooni.

Kulutusi oli sellel perioodil maksustamisele kuuluvate summade arvelt tehtud 975 855 krooni

ulatuses. Eeltoodust tulenevalt jättis kaebaja deklareerimata ja tulumaksu tasumata 2005. aasta tulult

703 631 krooni ja 2006. aasta tulult 975 855 krooni.

7. Vastustaja märgib, et I.G.i maksubaas kujundati ja tulumaks määrati MKS § 94 lõike 1 alusel

hindamise teel. Eeltoodud sätte tähenduses võttis maksuhaldur arvesse I.G.i kulutusi kui

väljaminekuid ja tulusid kui sissetulekuid. Kui kulud ületavad deklareeritud tulusid ning pole

tõendatud, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või

laenude arvel, loetakse tulusid ületavate kulude osas tuluks. Sellise metoodikaga on nõustunud nii

Tallinna Halduskohus lahendites 3-192/2004 ja 3-171/2004 kui ka Tallinna Ringkonnakohus

lahendites 2-3/196/05 ja 2-3/521/05.

8. Vastustaja selgitab, et MTA omas ka teavet I.G.i võimalike tuluallikate kohta Maksu- ja

Tolliameti uurimisosakonnalt. Uurimisosakonna poolt 04.01.2006 algatatud kriminaalasja nr

06930000001 eeluurimise käigus tehti kindlaks, et I.G. organiseeris OÜ-s Alikaselles töötades kasu

saamise eesmärgil erimärgistatud diiselkütuse ebaseaduslikku ümbertöötlemist ja edasimüüki.

9. Vastustaja on seisukohal, et maksumenetlus I.G.i maksustatavate tulude kontrollimisel on läbi

viidud vastavalt MKS §-dele 19, 11 ja 13 ning vaidlustatud maksuotsus vastab MKS § 46 sätestatud

nõudmistele. Maksuotsus on motiveeritud, kuna selles on kajastatud nii selle andmise õiguslik kui

ka faktiline alus. Maksuhalduri järeldused kaebaja maksustatava tulu osas on tehtud tõendeid

kogumis hinnates ning maksuotsus oli kaebajale arusaadav ja vaidlustatav. Arvestades maksuhalduri

poolt menetluses kogutud tõendite ja seletuste hulka, on asjakohatu väita maksuhalduri poolt

uurimisprintsiibi

mittejärgimist.

Pigem

on

kaebaja

mittenõuetekohaselt

täitnud

kaasaaitamiskohustust, esitades maksukohustuse vähendamiseks ebausaldusväärseid tõendeid.

Kaebuse põhjendus MKS § 73 lõike 1 rikkumise osas on samuti vale, kuna kaebaja suhtes ei viidud

läbi revisjoni, vaid MKS § 59 lg 2 punkti 1 alusel üksikjuhtumi kontroll. Kontrolli käigus tuvastati

kõik maksukohustust suurendavad ja vähendavad asjaolud, s.h võeti tulude poolel arvesse saadud

laenud.

10. MTA-l oli põhjendatud kahtlus J.M.ilt saadud 1 500 000 kroonise laenu osas. Maksumenetluses

koguti seletusi kaebajalt, laenu andjalt ja I.G.i tütrelt A.G.lt. Antud seletused viisid maksuhalduri

järelduseni, et reaalset laenusuhet J.M.i ja A.G. vahel ei eksisteerinud. Väidetav laenusuhe ning

laenukinnitused vormistati eesmärgiga tekitada I.G.ile maksustamisele mittekuuluvat tulu. J.M.

andis väidetavalt 2004. aastal A.G.le laenu 5 aastaks 1 500 000 krooni, kusjuures laen anti tagatiseta

ja intressita ning kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. Maksumenetluse käigus andsid A.G. ja I.G.

vasturääkivaid selgitusi, mis ei ühtinud J.M.i selgitustega. Laenu saamise kinnituseks on kirjalikult

vormistatud vaid laenu andmise-saamise kinnituskirjad, seejuures laenuandja ei teinud seda

laenusumma üleandmisel, vaid vormistas kinnituse 28.11.2008. Varem antud selgitustes ei maini

kaebaja ja tema tütar laenu saamist J.M.ilt, vaid I.G. põhjendas raha olemasolu 2006. aasta

laenudega vennalt ja A.G. teatas, et on võtnud õppelaenu. Hilisemates selgitustes avaldab A.G., et

sai 2004. aastal laenu J.M.ilt selleks, et rahastada isa väljaminekuid enda arvelduskontode kaudu.

Laenuandja J.M.i seletuse kohaselt andis ta laenusumma I.G.ile. Samas selgitas A.G., et raha sai

tema, I.G. viibis vaid rahaandmise juures. Sisuliselt on sellise laenu võtmine arusaamatu ja ei ole

usaldusväärne, sest 2004. aastal I.G. töötas, ta kontod pankades ei olnud arestitud ja ta võttis samal

ajal laenu Eesti Ühispangast ning erinevatest äriühingutest. Vastustaja leiab, et ka laenuraha päritolu

ei ole usaldusväärne, kuna J.M. ei omanud sellisel määral maksustatavat tulu ning vihje ukrainlastest

investoritele ei ole kontrollitav. Vastustaja juhib tähelepanu samuti asjaolule, et käesoleva ajani ei

ole laenu tagasimakseid alustatud.

11. MTA järeldas, et reaalset 1 500 000 kroonist laenusuhet J.M.i ja A.G. vahel ei olnud ning

rahalised vahendid kulutuste katmiseks pärinevad muudest allikatest. Maksuhalduril on tõendid,

mille kohaselt on I.G. Eesti Ühispanga laenutaotluses märkinud täiendava sissetulekuna igakuiselt

20 000 krooni, mida ta maksustatava tuluna ei ole deklareerinud ja kriminaalasjas on kogutud

tõendeid erimärgistatud diiselkütuse ebaseadusliku ümbertöötlemise ja edasimüügi osas. Lisaks

eelnevale ei olnud A.G. sissetulekud piisavad I.G.i kulutuste katmiseks. Eeltoodut arvestades palub

MTA jätta kaebus rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus

on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta

nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised:

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et I.G. tegi 2005. aastal kulutusi vähemalt 774 391 krooni

ulatuses ja 2006. aastal vähemalt 975 855 krooni ulatuses. Osad nimetatud kulutustest on tehtud

A.G. pangakonto vahendusel või tema nimel, kuid I.G. ei ole vaielnud vastu asjaolule, et need olid

tegelikult tema enda kulutused. Seega ei asu kohus analüüsima maksuotsuses maksubaasiks võetud

kulutuste tõendatust, vaid lähtub asjaolust, et need olid I.G.i kulud. Ka ei vaidle kaebuse esitaja

vastu sellele, et maksukorralduse seadus (MKS) võimaldab määrata tasumiseks tulumaksu

hindamise teel tehtud kulutustest lähtuvalt. Seega ei ole põhimõttelist vaidlust ka tulumaksu

määramise metoodikas.

14. Käesolevas asjas on vaidlus selles, kas maksuhaldur on õigesti hinnanud tõendeid. Kaebuse esitaja

heidab maksuhaldurile ette seda, et maksuotsus on õigusvastane ja toob ainsa konkreetse faktiväitena

välja asjaolu, et J.M. andis A.G.le laenu 1,5 miljonit krooni, millest kaebuse esitaja sai teha tulusid

ületavaid kulutusi kontrolliperioodil 2005-2006. Seega vajab kohtumenetluses tuvastamist asjaolu, kas

maksuhaldur jättis kaebaja väidetud laenusuhte põhjendatult arvestamata. Vaidlust selles ei ole, et ei

A.G. ega I.G.i arvelduskontod ei kajasta laenu 1 500 000 krooni saamist J.M.ilt. Ka leidis kaebuse esitaja

esindaja istungil, et maksubaasi määramisel ei saa arvestada kaebuse esitaja laenutaotlust AS-le SEB

Eesti Ühispank (I kd lk 61-62). Kohus osundab asjaolule, et MKS § 150 lõike 1 kohaselt lasub

maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Siinkohal ei piisa üldsõnalistest väidetest, et maksotsus on koostatud

uurimisprintsiipi või põhjendamiskohustust rikkudes või muul põhjusel õigusvastaselt, vaid

maksuotsuse vaidlustaja peab konkreetselt ära näitama ja usaldusväärsete tõenditega tõendama, miks ja

millises osas maksuotsus õigusvastane on. Kuna kaebuse esitaja maksuotsuses tehtud järelduste osas

peale eelnimetatud laenulepingu muud konkreetselt ette ei heida ja kohus iseseisvalt maksuotsus

muudes järeldustes ühtegi ilmselget puudust ei tuvastanud, ei asu kohus maksuotsust muus osas

kontrollima, kui ainult J.M.i ja A.G.le vahelise väidetava laenulepingu arvestamata jätmise osas.

15. MTA määras MKS § 94 lg 1 ja TuMS § 12 lõike 1 alusel 13.05.2008 maksuotsusega nr 12-5/407

I.G.ile täiendavaks tasumiseks tulumaksu 382 054 krooni. I.G.i maksubaas kujundati ja tulumaks

määrati MKS § 94 lõike 1 alusel hindamise teel, kuna tema kulud ületasid maksuhalduri hinnangul

deklareeritud tulusid ning ta ei esitanud maksuhalduri arvates usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et

kulutused on tehtud laenude või varasemal perioodil säästetud maksustatud tulude arvel. Nõustuda

tuleb maksuhalduri seisukohaga, et kui kulud ületavad deklareeritud tulusid ning pole tõendatud, et

need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või laenude arvel,

loetakse tulusid ületavate kulude osas tuluks.

16. MTA-l tekkis kahtlus selles, et I.G.i tulud on deklareeritust suuremad, Maksu- ja Tolliameti

uurimisosakonna poolt 04.01.2006 algatatud kriminaalasja nr 06930000001 eeluurimise käigus

kogutud teabe põhjal. Nimetatud materjalide kohaselt I.G. organiseeris OÜ-s Alikaselles töötades

kasu saamise eesmärgil erimärgistatud diiselkütuse ebaseaduslikku ümbertöötlemist ja edasimüüki.

Kohus rõhutab siinkohal, et ainuüksi selline teave ei ole piisavaks aluseks üksikisikule tulumaksu

määramiseks. Selline teave oli MTA-l vaid kontrolli teostamise ajendiks. I.G.ile on tulumaksu

määratud MKS § 94 lõike 1 alusel hindamise teel konkreetselt kulutuste ja tulu vahest lähtuvalt

mitte eeluurimise materjalidele tuginedes.

17. Vaidlustatud maksuotsuse punktis 4 on vastustaja kirjeldanud J.M.ilt laenu saamise üksikasju nii

laenuandja kui ka I.G.i ja tema tütre poolt antud seletustest tulenevalt. Kohus nõustub maksuotsuse

käsitlusega, mille kohaselt ei ole tõendatud, et J.M. andis 2004 novembris A.G.le laenu 1 500 000

krooni. Maksumenetluses koguti seletusi I.G.ilt (I kd lk 144 ja 147-148), laenu andjalt J.M.ilt (I kd lk

152-153) ja I.G.i tütrelt A.G.lt (I kd lk 145-148; 149-151 ja 160). Antud seletused viisid koostoimes

maksumenetluses kogutud muude tõenditega maksuhalduri järelduseni, et reaalset laenusuhet J.M.i

ja A.G. vahel ei eksisteerinud ning et väidetav laenusuhe ja laenukinnitused vormistati eesmärgiga

varjata asjaolu, et I.G.ile sai maksustamisele kuuluvat tulu, mida ta ei deklareerinud ja millelt ta

tulumaksu ei maksnud. J.M. andis väidetavalt 2004. aastal A.G.le laenu 5 aastaks 1 500 000 krooni,

kusjuures laen anti tagatiseta ja intressita ning kirjalikku laenulepingut ei sõlmitud. Laenu kohta on

A.G. andnud 27.11.2004 kuupäevaga kinnituskirja (I kd lk 173, 174), milles kinnitab, et võttis J.M.ilt

1,5 miljonit krooni laenu. Niisamuti on 1,5 miljoni krooni laenamist kinnitanud J.M. 28.01.2008

kuupäeva kandvas kirjalikus kinnituses (I kd lk 175, 176). Kohus nõustub maksuotsusega selles, et

maksumenetluse käigus andsid A.G. ja I.G. vasturääkivaid selgitusi, mis omakorda ei ühtinud J.M.i

selgitustega. Laenu saamise kinnituseks on kirjalikult vormistatud vaid laenu andmise-saamise

kinnituskirjad, seejuures laenuandja ei teinud seda laenusumma üleandmisel, vaid vormistas

kinnituse 28.01.2008. Maksumenetluses esmaselt antud selgitustes ei maini kaebaja ja tema tütar

laenu saamist J.M.ilt, vaid I.G. põhjendas raha olemasolu 2006. aasta laenudega vennalt (25.06.2007

selgitused I kd lk 144) ja A.G. teatas, et on võtnud õppelaenu ja ema on toetanud õpinguid

rahaliselt (25.10.2007 selgitused I kd lk 145-146). Alles 28.02.2008 maksuhaldurile antud selgitustes

(I kd lk 149-151) avaldab A.G., et sai laenu J.M.ilt. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et

esmasel kohtumisel maksuhalduriga rääkis A.G. küll seda, et ema aitab tal tasuda õppemaksu

(17 500 krooni aastas), kuid unustas või ei pidanud vajalikuks mainida 1,5 miljoni krooni suuruse

laenu võtmist. Laenuandja J.M.i seletuse kohaselt andis ta laenusumma hoopis I.G.ile (I kd lk 152).

Samas selgitas A.G., et raha sai tema, I.G. viibis vaid raha üleandmise juures.

18. Asjas ei ole vaidlust selles, et 2004 aastal I.G. töötas, ta kontod pankades ei olnud arestitud ja ta

võttis samal ajal laenu Eesti Ühispangast ning erinevatest äriühingutest. Sellisel juhul on äärmiselt

ebatõenäoline, et laen J.M.ilt võeti sularahas ja seda ei makstud ka sisse ei I.G.i ega A.G. kontodele,

vaid hoiti kodus (A.G. selgitused I kd lk 150). Kohus märgib, et isikutel on kahtlemata õigus teha

ebaratsionaalseid otsuseid, kuid sellisel juhul peavad nad teatud olukordades arvestama ka oluliselt

suurema tõendamiskohustusega selles osas, kas nende teatud tehingud aset leidsid või mitte.

Käesoleval juhul ei ole peale asjaosaliste endi selgituste (mis on omakorda vasturääkivad) ühtegi

tõendit selle kohta, et J.M. 1 500 000 krooni kas A.G.le või I.G.ile üle andis.

19. Vastustaja leiab, et ka laenuraha päritolu ei ole usaldusväärne, kuna J.M. ei omanud sellisel

määral maksustatavat tulu ning vihje ukrainlastest investoritele ei ole kontrollitav, mis teeb samuti

laenu andmise ebausaldusväärseks. Kaebuse esitaja on küll väitnud, et suudab tõendada seda, et

J.M.il oli raha laenu andmiseks, kuid sellised väited on jäänud paljasõnalisteks. Maksumenetluses

J.M. ega I.G. sellekohaseid tõendeid ei esitanud, samuti ei toonud I.G. seda asjaolu esile

eriarvamuses kontrollaktile. Kaebuse esitaja palus küll kohtuistungil J.M.i tunnistajana ülekuulamist,

kuid kohus jättis tulenevalt eelmenetluses antud tähtaja eiramisest (kohtu 10.07.2008 määrus) TsMS

§ 331 alusel taotluse rahuldamata. Samas mainib kohus, et vaid tunnistaja ütlustega (liiatigi kui ta ei

ole kõrvaline isik, vaid asjast huvitatud isik) ei oleks võimalik J.M.i vajaliku tulubaasi tõendamine,

ühtki asjakohast ja kasvõi kaudset dokumentaalset tõendit ei ole kaebuse esitaja (ka hilinenult) J.M.i

rahaliste võimaluste kohta esitanud.

20. Kohtu hinnangul on ülimalt ebatõenäoline, et I.G., A.G. ja J M. ei suuda meenutada täpsemalt

raha üleandmise kohta ja seda, kas juures viibisid kõik kolm isikut. Asjaosaliste maksumenetluses

antud ütlused on selles osas ebamäärased ja vasturääkivad ning viivad taas kord järelduseni, et laenu

üleandmist summas 1,5 miljonit krooni ei ole toimunud.

21. Vastustaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et käesoleva ajani ei ole laenu tagasimakseid alustatud,

millisele asjaolule kaebuse esitaja vastu vaielnud ei ole ja seda väidet ümberlükkavaid tõendeid ta

samuti esitanud ei ole. Seega ka juhul, kui oleks tõendatud, et raha üle anti, jääks ikkagi üles

küsimus, kas tegemist oli laenuga või mingil muul põhjusel üleantud rahaga.

22. Mis puutub kohtuistungil kaebuse esitaja esindaja esitatud väidet, et J.M. ja A.G. olid

elukaaslased, mistõttu laenulepingut tavapärasel moel ei vormistatud, siis on selline väide

paljasõnaline ega ole kooskõlas maksumenetluses kogutud tõenditega (03.03.2008 on J.M.

kinnitanud maksuhaldurile, et tunneb A. G.it I.G.i kaudu, A.G. on talle tema sõbra tütar, I.G.it

tunneb J.M. aga kooliajast 1982 aastast). Ka ei ole A.G. kinnitanud maksumenetluses antud ütlustes

kordagi oma erilisi isiklikke suhteid J.M.iga, mis oleksid andnud alust laenu andmisele väheteenivale

isikule suures summas, ilma tagatiseta, intressita, tagasimaksegraafikuta ja kirjaliku lepinguta.

23. MTA järeldas maksuotsuses, et reaalset 1 500 000 kroonist laenusuhet J.M.i ja A.G. vahel ei olnud

ning rahalised vahendid I.G.i kulutuste katmiseks pärinevad muudest allikatest. Maksuhaldur leidis

õigesti, et nii A.G., I.G. kui ka J.M. on maksumenetluse käigus andnud erinevaid ja vasturääkivaid

selgitusi, mis seab kahtluse alla nende selgituste usaldusväärsuse. A.G. ei ole 28.02.2008 antud ütlustes (I

kd lk 149) J.M.ilt saadud laenu enda omaks pidanud ja on leidnud, et tal ei ole peale Amcredit panga

laenu ja õppelaenu teisi võlgasid. J.M.i sõnul maksis ta 1, 5 miljonit krooni I.G.ile, mitte A.G.le (I kd lk

152). A.G. ja J.M.i allkirjaga esitatud tõendite (raspiska) alusel on 1,5 miljonit krooni saanud aga hoopis

A.G.. Loogiline ja õiguspärane on maksuotsuses tehtud järeldus, et asjaolu, et A.G. ja J.M.i laenusuhte

kohta ei sõlmitud laenulepingut ning raha maksti I.G.ile, viitab sellele, et tegemist ei ole tavalise

laenusuhtega, vaid pigem tehinguga, mille eesmärgiks oli I.G.i teisest allikast saadud tulu varjamine.

24. Järgnevalt analüüsib kohus I.G.i laenutaotluse tõendusväärtusega seonduvat. Ehkki tulumaksu

määrati kulutuste ja tulu vahest lähtudes, leidis maksuhaldur, et üheks tõendiks, mis kinnitab seda,

et I.G.i tulu oli kontrollitaval perioodil (2005-2006) deklareeritust oluliselt suurem, on I.G.i

laenutaotlus AS-le SEB Eesti Ühispank (I kd lk 61-62), kus on I.G. märkinud oma netosissetulekuks

kuus 5 000 krooni, muudeks igakuisteks sissetulekuteks 20 000 krooni ja netosissetulekuks kuus kokku

25 000 krooni. Küsimusele, miks I.G. näitas SEB Eesti Ühispanga laenutaotlusele kuu netosissetulekuks

lisaks OÜ-lt Alikaselles saadud 5 000 kroonile veel 20 000 krooni, vastas I.G. maksumenetluses, et ei

mäleta, võibolla seda 20 000 krooni ei olnudki, ei tea, kas reaalselt oli ja kas ta sai niisuguse sissetuleku

või ei (I kd lk 148). Kohus leiab, et selline väide ei lükka ümber laenutaotluses märgitut. Kaebuse esitaja

ei ole esitanud laenutaotluse osas võltsimisväidet, seega ta möönab, et on taotluses sellise summa

kirjutanud. Kohtuistungil oletas kaebuse esitaja esindaja, et vaidlusalune 20 000 krooni laenutaotluses

oli see raha, mida kaebuse esitaja sai koguaeg laenata J.M.ilt (II kd lk 10 pöördel). Samas ei ole kaebuse

esitaja märkinud samas taotluses kehtivate kohustuste lahtris laenu J.M.ilt, vaid ainult varasemat laenu

955 000 ulatuses SEB Ühispangalt. Kohus leiab, et kaebuse esitaja esindaja oletus, et 20 000 krooni

kuus tähendas krediidivõimalusi J.M.ilt, on paljasõnaline, vastuolus J.M.i poolt maksuhaldurile antud

selgitustega ega muuda kuidagi laenutaotluses kaebaja poolt omakäeliselt antud kinnitust oma

sissetuleku suuruse kohta. Seega leiab kohus, et maksuhaldur on täiesti põhjendatult arvestanud

eelkirjeldatud laenutaotlust ühe tõendina, mis kinnitab seda, et I.G. sai 2005-2006 deklareeritust

suuremat tulu. Oluline on aga ikka meeles pidada, et maksubaas kujundati hindamise teel tehtud

kulutustest lähtudes, mitte ei võetud aluseks märgitud 20 000 lisasissetulekut kuus ja seejuures oli

laenutaotluses märgitu vaid suuremaid tulusid kinnitavaks tõendiks.

25. Seega hindas maksuhaldur maksuotsuses I.G.i kontrollitava perioodi sissetulekuid ja väljaminekuid

ning leidis, et I.G. on kulutanud 1 547 409 (2 244 467 – 697 058) krooni rohkem kui tema tuvastatud

sissetulekud seda lubasid. Vaidlust selles ei ole, et maksuhaldur ei pea tuvastama tulu liiki, kuna

maksustatavate tulude nimistu ei ole ammendav. Seega juhul, kui maksukohustuslane ei ole tõendanud

mittemaksustatava tulu olemasolu, kuulub tulu maksustamisele sõltumata täpse tululiigi määramisest.

Maksuhaldur lähtus maksude määramisel MKS § 94 lg 1, mille kohaselt maksuhaldur võib tuvastada

tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on

lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad,

mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks

olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud

ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need

kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel. MKS

§ 94 lg 2 järgi tuginetakse hindamisel asjas kogutud andmetele, maksukohustuslase kulutustele või

võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega.

26. Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3/521/05 on kohus rõhutanud ja

leidnud, et tulenevalt tulumaksuseaduse § 36 lg-st 2 on ka füüsiline isik kohustatud pidama tulude ja

kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks

vajalikud andmed. Füüsilisest isikust maksumaksja on kohustatud säilitama tulude ja kuludega seotud

dokumente. MKS § 92 lg 3 kohaselt võtab maksuhaldur tasumisele kuuluva maksusumma määramisel

arvesse kõik selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.

Maksumenetluse käigus maksuhaldur võrdles tuvastatud kulusid tõendatud laekumiste ja allikatega ning

saadud vahe kuulub maksuhalduri poolt maksustamisele. Maksuotsus on motiveeritud, kuna selles on

kajastatud nii selle andmise õiguslik kui ka faktiline alus. Maksuhalduri järeldused kaebaja

maksustatava tulu osas on tehtud tõendeid kogumis hinnates ning maksuotsus oli kaebajale

arusaadav ja vaidlustatav. Arvestades maksuhalduri poolt menetluses kogutud tõendite ja seletuste

hulka, on asjakohatu väita maksuhalduri poolt uurimisprintsiibi mittejärgimist. Pigem on kaebaja

mittenõuetekohaselt täitnud kaasaaitamiskohustust, esitades maksukohustuse vähendamiseks

ebausaldusväärseid tõendeid. Seega on maksuotsus õiguspärane ja tühistamisele ei kuulu.

27. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, kuid taotlus jääb HKMS § 92 lõike 1 alusel rahuldamata.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Seega

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik