3-08-900/21 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Raili Randlane Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2008, Jõhvi Kohtuasja number

3-08-900 Kohtuasi I.T kaebus Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

11. november 2008 Kohtuistungil osalenud isikud I.T ja Tallinna Vangla esindaja M.J

Resolutsioon 1.Jätta I.T kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta I.T kaebuses tasumisele kuuluv 2000 krooni suurune riigilõiv riigi kanda ja 1000 krooni suurune riigilõiv kaebaja kanda.

3. Jätta Tallinna Vangla võimalikud menetluskulud tema enda kanda

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 08.05.2008 esitas I.T Tallinna Halduskohtusse kaebuse (tl. 1) ja kurtis selles Tallinna Vanglas tekkinud probleemide üle. 16.06.2008 edastati kaebus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kohtualluvuse kohaseks lahendamiseks (tl. 40). 01.07.2008 esitatud kaebuse täpsustuses (tl. 43-45 ja 53) esitas I.T tema isiksuse diskrimineerimise tõttu tekkinud 100 000 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude ja väitis, et Tallinna Vangla ei võimaldanud tal keevitajana töötada ja vabastas ka spordisaali koristamise töödelt, kuigi omal soovil vabastamise avaldust pole ta andnud. Veel märkis kaebaja, et teda ei kutsutud arsti ja juuksuri juurde tervelt ühe kuu ja 10 päeva jooksul ning lisaks arvestati maha raha televiisori eest, mida ta ei saanud kaabli puudumise tõttu vaadata. Tallinna Vangla kirjalikus vastustes (tl. 88-93) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ja loetleti kaebaja pöördumised ning neile antud vastused. Seejuures märgiti, et talle polnud võimalik pakkuda tööd keevitajana, sest koostööpartnerite juures olid vastavad töökohad hõivatud, majandusosakonna abitöölise ametikohalt vabastati ta aga tööst keeldumisega toime pandud režiimirikkumise tõttu. Vastuses ei võetud omaks televiisori kasutamise eest raha kinni pidamist ning selgitati, et 20.03.2008 arsti juurde saamiseks esitatud taotlus pandi üldisesse järjekorda, muudeti ümber seoses kaebaja teise sektsiooni paigutamisega ja kaotas aktuaalsuse tema teise vanglasse ümber paigutamisega. Kohtuistungil jäi I.T oma kirjalike väidete ja nõuete juurde ning soovis lisaks ka talle 11.04.2008 määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist. Tallinna Vangla esindaja M.J kaebuse nõude laiendamisele vastu ei vaielnud ja olulisi täiendusi ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused on käsitletud riigivastutuse seaduse § 9 lg.

1. Kehtestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. I.T tugineb oma väidetes sellele, et Tallinna Vangla ametnike tegevus alandas teda kui isiksust. Lisaks saaks kaebuse väidetest tuleneda veel ka tervise kahjustamise võimalus, kuid muud loetletud juhtumid ei ole võimalikud. Poolte vahel pole vaidlust, et I.T on avaldanud soovi arsti juurde pääsemiseks.

Kirjalikus vastuses võttis Tallinna Vangla omaks, et enne Viru Vanglasse ümberpaigutamist talle seda ei võimaldatud (tl. 91-92) ning põhjendas viivitust ravijärjekorraga. Tervishoiuteenuste osutamist kinnipeetavatele reguleerivad vangistusseadus ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Neis pole kehtestatud ühtegi tähtaega kinnipeetavale arsti juurde pääsemise võimaldamiseks. Kuni 01.09.2008 kehtinud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega 84 kehtestatud „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuded“ § 3 lg. 2 sätestatu lubas tervishoiuteenust osutada ravijärjekorra alusel, kui puudub võimalus seda kohe osutada ning patsiendile ei põhjustata tervise seisundi halvenemist.

I.T pole tõendanud, et ta tervis on kohese arsti juurde mittepääsemise tõttu mingilgi viisil halvenenud. Vangistusseaduse § 50 lg. 3 kohaselt tuleb kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks kindlustada juuksuriteenusega. Ka siin ei ole kehtestatud mingeid tähtaegu. Kohtuistungil antud seletustes on Tallinna Vangla juuksuri juurde saamiseks esitatud avalduste olemasolu omaks võtnud, kuid eitab nende lahendamata jätmist (tl. (tl. 123). Veel on kaebaja Tallinna Vanglale ette heitnud majandustöödelt vabastamise põhjuste selgitamata jätmist, eesti keele kursusel osalemise mittevõimaldamist, televiisori kasutamise eest raha võtmist, pöördumiste tähelepanuta jätmist ning direktori nimele saadetud avaldusele vastamist teise ametniku poolt.

Vangistusseaduse § 38 lg. 1 kohaselt tuleb kinnipeetav tööga kindlustada vaid võimaluse korral. Tallinna Vangla 17.03.2008 käskkirja nr. 110-k (tl. 127) kohaselt on Igor Tünni rakendamine finantsja majandusosakonna abitöölisena lõpetatud töödistsipliini rikkumise tõttu. Käskkirja sissejuhatavas osas on vastav selgitus olemas, kaebajale on käskkiri samal päeval allkirja vastu teatavaks tehtud, ta on sellele kirjutatud vastuväites väljendanud tööst vabastamise põhjusest arusaamist ega ole käskkirja ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustanud.

Arusaamatuteks jäävad I.T väited eesti keele kursustel osalemise mittevõimaldamises. 28.03.2008 on OÜ Sugesto väljastanud talle tunnistuse 60 tunnise eesti kõnekeele algtaseme kursuse lõpetamise kohta (tl. 126). Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et koheselt peale nimetatud kursuse lõppemist korraldati jätkukursus, et kaebaja avaldas sellel osalemise soovi ja seda talle ei võimaldatud. Kuna 11.04.2008 käskkirjaga (tl. 94-95) on I.T`t karistatud 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega ja 14.04.2008 otsustati ta ümber paigutada Viru Vanglasse, ei saanuks eeldatavalt enam kui kaks kuud kestval kursusel osalemine ka sinna lubamise korral kuidagi võimalik olla.

Televiisori kasutamise eest raha võtmist Tallinna Vangla eitab (tl.

47) ja vastavat mahaarvamist ei kinnita ka I.T isik konto väljavõtted (tl. 49 ja 59). Kaebuse lisadena on I.T kohtutoimikusse esitanud mitmed Tallinna Vanglast saadud vastused (tl. 47, 50, 52, 83, 84, 85 ja 86), kuna need haakuvad kaebuse nõuetega, jääb arusaamatuks väide tema pöördumiste tähelepanuta jätmise kohta. Asjaolu, et direktorile adresseeritud avalduse, taotluse või kaebuse peale antud vastusele on alla kirjutanud vangistusosakonna juhataja, ei ole mitte pöördumise tähelepanuta jätmine, vaid „Tallinna Vangla asjaajamiskorrast“ tulenev nõue.

Isegi kui mõni kaebaja pöördumine on jäänud vastuseta, ei saanud see asjaolu kuidagi anda alust mittevaralise kahju hüvitamise nõudeks. Samuti ei saa sellise nõude rahuldamise alus olla televiisori kasutamise eest raha võtmine, pikk ravijärjekord ning juuksurile ja kursustele mittepääsemine. Põhiseaduse § 25 tulenev õigus isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele ei tähenda mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse alandamise puhul saab selline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on väärikustunde ja au riivamine, piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine.

Seega on kohtumenetluses vajalik tuvastada, et kahju põhjustanud tegevus oli õigusvastane, teadlik, pahatahtlik, eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud. I.T aga pole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit, et Tallinna Vangla ametnike vaidlustatud tegevus oli suunatud otseselt tema piinamisele, väärikuse alandamisele või teotamisele. Samuti ei ole ta väitnud ega tõendanud Tallinna Vangla tegevuse kahjustavat mõju oma tervisele ja väitis kohtuistungil üksnes seda, et vaidluse põhjustanud probleemid tekitasid talle stressi.

Lisaks kahju hüvitamise nõudele on I.T esitanud ka nõude tühistada 11.04.2008 koostatud Tallinna Vangla direktori käskkiri nr. 321-d (tl. 94-95). Sellega karistati teda vangistusseaduse § 63 lg. 1 ja §

67 p. 1 tuginedes 15 ööpäevase kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtub, et 19.03.2008 kell

17.30 keeldus I.T ümberpaigutamise käigus minemast talle vangla administratsiooni poolt määratud

3. sektsiooni kambrisse nr. 29. Vangistusseaduse § 63 lg. 1 sätestatu kohaselt võib selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetavale distsiplinaarkaristust. Sama seaduse § 67 p. 1 kehtestatud kinnipeetava kohustuste kohaselt peab kinnipeetav vangla julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Vangistusseaduse põhimõtetest ja selle alusel justiitsministri 25.03.2008 määrusega nr. 9 kehtestatud „Täitmisplaani“ § 2 lg. 1 tulenevalt otsustab kinnipeetava vanglasisese paigutamise üle vangla, kus kinnipeetav viibib. 26.03.2008 kirjalikus (tl. 100) ja kohtuistungi suulises seletuses (tl. 121) võttis I.T omaks, et keeldus minemast talle määratud kambrisse, kuid põhjendas seda väitega, et talle ei selgitatud töölt vabastamise asjaolusid. Vangistusseadusest ega ühestki muust õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust ise määrata oma paigutamisse puutuvat ega seada sellega seonduvalt mistahes tingimusi. Kaebaja poolt nimetatud põhjendus oli ka asjakohatu, sest eespool juba viidatud tööst vabastamise käskkirjas on vastav seletus olemas ja selle pöördel olev vastuväide kinnitab otsustuse sisust arusaamist. I.T distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki vangistuseaduse § 64 lg. 1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, selle käik on protokollitud (tl. 96), kinnipeetav on saanud anda seletusi (tl. 100-101), karistus on määratud ettenähtud tähtaegade piires ja selleks pädeva ametiisiku poolt. Vangistusseaduse § 63 lg. 1 p. 4 kohaselt võib kinnipeetava kartserisse paigutada kuni 45 ööpäevaks. Seega ei ole kaebajale kohaldatud karistus maksimaalne ja arvestab igati tema varasemat õigusrikkumiste rohkust (tl. 102). Eeltoodust tulenevalt pole I.T kaebus põhjendatud ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse esitaja on kohtumäärustega vabastatud 3000 krooni suuruse riigilõivu tasumisest 2000 krooni ulatuses (tl. 60). Tallinna Vangla oma kohtukulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 123). Seega jääb kaebaja riigilõivust 1000 krooni halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 alusel tema enda ja 2000 krooni riigi kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda.

Raili Randlane Kohtunik