2-06-19236/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSuurendada Ida-Viru Maakohtu 23. mai 1994 kohtuotsusega nr. 2-202 KJ IM kasuks tütre BJ (sünd. xx.xx.xx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist. Perekonnaseaduse § 136 lg 2 alusel lõpetada alimentide (elatise) väljamõistmine Ida- Viru Maakohtu 23.05.1994 kohtuotsusega nr. 2-202 ette nähtud suuruses - ¼ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast.
Legislator headnote
AI generated2-06-19236/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Ärakiri
2-06-19236
KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel
Resolutsioon
1. IM hagi rahuldada osaliselt.
2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 23. mai 1994 kohtuotsusega nr. 2-202 KJ IM kasuks tütre BJ (sünd. xx.xx.xx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.
3. Perekonnaseaduse § 136 lg 2 alusel lõpetada alimentide (elatise) väljamõistmine Ida- Viru Maakohtu 23.05.1994 kohtuotsusega nr. 2-202 ette nähtud suuruses - ¼ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast.
4. Välja mõista KJ (IK xx, elukoht: xx.xx) IM (IK xx, elukoht: xx,xx) kasuks elatis tütre BJ (sünd. xx.xx.xx) ülalpidamiseks alates 10.11.2008 kindla summana 2 175.- (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni BJ (sünd. xx.xx.xx) täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xx.a.
5. Tühistada Viru Maakohtu 27. augusti 2007.a. hagi tagamise määrus alates
17. novembrist 2008.a.
6. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada KJ poolt elatisena (s.h. hagi tagamise korras) tasutud summasid.
7. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS § 315 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Kohtuasja number 2-06-19236 Otsuse tegemise aeg ja koht
17. november 2008, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi IM hagi KJ vastu elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg
10. november 2008.a. Menetlusosalised
Hageja:
Kostja:
IM (IK xx, elukoht: xx,xx)
KJ (IK xx, elukoht: xx,xx)
Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD IM esitas 21.07.2006. a Viru Maakohtule hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kooselust sündinud tütar BJ (sünd.xx.xx.xx). 23.05.1994 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud alimendid alaealise lapse ülalpidamiseks ¼ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu elatise väljamõistmise nõudes ja palub välja mõista elatis 2 000.- krooni kuus. Hageja väitel varjab kostja oma tulusid. Peale BJ kasvatab hageja 19.06.2005 sündinud tütart AM. Hageja õpib Tartu Ülikooli Narva Kolledžis ning õpinguteks on ta võtnud õppelaenu.
27. oktoobril 2008 kostja poolt esitatud vastuses kostja hagiga ei nõustunud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja teatas, et on invaliidsuspensionär ning tema pension on 1 965.- krooni kuus. Seoses sellega ei ole kostjal võimalust tasuda elatist 2000.- krooni kuus. Kostja oli nõus maksma täiendavalt elatist 25% ulatuses oma muudest sissetulekutest, peale pensioni. Kostja teatas, et on nõus lahendama vaidluse kompromissiga.
24. augustil 2007 esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 27.08.2007 kohtumäärusega rahuldati hagi tagamise taotlus.
KOHTUISTUNG
10. novembri 2008.a. kohtuistungil esitas kostja avalduse, milles nõustus tasuma elatist lapse BJ ülalpidamiseks summas 2 175 krooni alates kohtuistungi toimumise päevast. Kostja tunnistas, et on ka lapse AM isa, kuigi ta ei ole sünnitunnistusele isana kantud. Sellest lähtuvalt nõustus ta elatise maksmisega ainult tütar B ülalpidamiseks. Oma avalduses märkis kostja, et tal puudub võlgnevus elatise osas, kuna on maksnud elatist 23.05.19954 kohtuotsuse alusel.
Hageja kohtuistungile ei ilmunud, kostja teatas, et hageja ei teadnud, kas jõuab kohtuistungile. Pärast kohtuistungit esitas hageja kohtule avalduse, milles teatas kohtule uue aadressi.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
PkS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.
PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2006. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni, 2007.a. kehtinud kuupalga alammäärast (3 600 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui
1 800 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175.- krooni. BJ sünnitunnistusest (t.l. 6) nähtub, et IM ja KJ on vanemad. Ida-Viru Maakohtu 23. mai 1994 (tl. 7) kohaselt on kostjalt välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks ¼ osas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Hagiavalduse kohaselt elab BJ hageja IM juures.
Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.
Kostja nõustus maksma elatist lapse B ülalpidamiseks summas 2 175.- krooni alates 10.11.2008. Hageja kohtuistungile ei ilmunud, esitades pärast kohtuistungit kohtule avalduse uue elukoha aadressiga. Kostja taotles tsiviilasja arutamist ilma hageja osavõtuta.
PkS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 21.07.2006.a. Kohus mõistab elatise välja alates 10.11.2008, so. kohtuistungi toimumise päevast, kuna kostja on tasunud elatist 23.05.1994 kohtuotsuse alusel, seega ei ole kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest kõrvale hoidunud. Samuti on ülalpidamiskohustuse täitmine tagatud Viru Maakohtu 27.08.2008 hagi tagamise määruse alusel.
PkS § 136 lg 2 kohaselt, huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise) suurust ja elatise välja mõista käesoleva seaduse sätete alusel nõude esitamisest alates.
Hageja esitas 21.07.2006 hagi elatise väljamõistmiseks summas 2 000.- krooni kuus (2006. aastal oli elatise alammäär 1 500.- krooni kuus). Viru Maakohtu 27.08.2008 kohtumäärusega tagati elatis summas 1 800.- krooni kuus (kooskõlas 2007.a. elatise alammääraga).
Alates 14.05.2004. a kehtima hakanud PkS § 61 lg 4 redaktsiooni kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis tütre BJ (sünd. xx.xx.xx) ülalpidamiseks alates 10.11.2008.a. summas 2 175.- krooni kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega kehtestatud alammäär ühe lapse kohta kuus, kuni BJ täisealiseks saamiseni, s.o. xx.xx.xx.a. Elatise väljamõistmise nõue AM ülalpidamiseks jätta rahuldamata, kuna sünnitunnistuse kohaselt ei ole kostja lapse isa.
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et on põhjendatud, et muuta Ida-Viru Maakohtu 23. mai 1994 kohtuotsusega nr. 2-202 välja mõistetud alimentide (elatise) suurust.
Hagi rahuldatakse hagiavalduses märgitud ulatuses ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PkS § 61, § 70 lg 1, § 136 lg 2, TsMS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi.
Kohtunik: /allkiri/
Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik