2-08-55527/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-08-55527

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2008. a Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-08-55527 Tsiviilasi Hxxxxx Txxxxxhagi Ixxx Txxxx vastu abielu lahutamiseks ja Ixxx Txxxx vastuhagi Hxxxxx Txxxx vastu lastele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja/vastukostja Hxxxxx Txxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja/vastuhageja Ixxx Txxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) esindaja Kalle Voogla (isikukood xxxxxxxxxxxx Lahendi selguse huvides nimetakse Hxxxxx Txxxxxlahendis hagejaks, Ixxx xxxxx kostjaks. Kohtuistungi toimumise aeg 29.10.2008. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada. Lahutada Hxxxxx Txxxx ja Ixxx Txxxx abielu, mis on registreeritud xxxxxxxxxx Jõgeva Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, abieluakt 167.

2. Vastuhagi rahuldada. Mõista Hxxxxx Txxxxxx Ixxx Txxxxxkasuks kasuks välja igakuine elatis järgmiselt: - 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni Kxxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni; - 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni Kxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 01.10.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus lahutada hageja ja kostja abielu, mis on sõlmitud xxxxxxxxxx Jõgeva Maavalitsuse perekonnaseisuametis. Abielu lahutamise põhjusena märkis hageja, et tal on uus perekond. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada. Abielu lahutamise on tinginud asjaolu, et hagejal on uus pere ja poeg teise naisega. Hageja kinnitas, et külastab Jõgeval oma eelmist perekonda, sest soovib näha enda ja kostja ühiseid lapsi.

Kostja vastuväited Kostja vaidles abielu lahutamise nõudele vastu. Kostja leidis, et abielu toimib, sest hageja käib kord kuus oma peret vaatamas ja võtab osa sugulaste ühistest üritustest. Kostja armastab hagejat ning soovis teha kõik abielu päästmiseks. Kostja leidis, et abielu lahutamise soov on hagejale peale surutud hageja uue elukaaslase poolt.

Vastuhagi nõue ja põhjendused Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista elatise minimaalmääras s.o 2175 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Vastuhagiavalduse kohaselt on pooltel kaks ühist last: xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud Kxxxx. Lapsed elavad koos kostjaga. Kohtuistungil selgitas kostja, et hageja käib peret vaatamas kord kuus paar päeva, laste ülalpidamises ei osale.

Hageja vastuväited vastuhagile Hageja võttis vastuhagi õigeks ja oli nõus tasuma poolte ühiste laste ülalpidamiseks elatist kostja nõutud summas.

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et nii hagi kui vastuhagi kuuluvad rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PrkS) § 29 lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja kinnitas, et poolte kooselu on lõppenudhagejal on uus perekond. Hageja kinnitas, et elab alaliselt Narvas, Jõgeval külastab ta kostjat seoses sellega, et poolte ühised lapsed elavad koos kostjaga. Kostja kinnitas, et poolte kooselu jätkub, sest hageja viibib kogu töövälise aja Jõgeval oma pere juures. Kohus on seisukohal, et kui üks abikaasadest ei soovi abielu jätkata, ei ole abielu jätkamine võimalik. Pere külastamine 2-3 päeva kuus on piisav kooselu toimimiseks, kui mõlemad pooled on sellise pereelu korraldusega nõus. Käesoleval juhul hageja sellist suhtlust kooseluks ei pea ja kinnitas kohtuistungil oma jätkuvat tahet, et soovib abielu lahutada. Kohus leiab, et kostja esitatud argumendid, mis peaks viitama abielu toimimisele, ei ole piisavad, et abielu lahutamata jättahagejal on õigus külastada oma lapsi, osaleda perekondlikel ja suguvõsa üritustel. Kui hageja ise sellist suhtlust kooeluks ei pea ja tal on uus pere-elukaaslane ja laps, ei saa sellist suhtlust kooseluks pidada. Kohtul ei tekkinud kahtlust, et abielu lahutamise soov ei ole hageja vaba tahte avaldus.

Arvestades seda, et abielu on väga isiklik õigussuhe (leping) poolte vahel, et juhul, kui üks pool soovib tungivalt selle õigussuhte lõpetada, ei saa teda sundida suhet jätkama. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

PrkS § 29 lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel ka lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. PrkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PrkS § 61 lg 2 tulenevalt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja kinnitas, et soovib täita oma kohustust laste ülalpidamisel ja tunnistas elatise nõudes esitatud vastuhagi. Kostja palus välja mõista elatise minimaalmääras kummagi lapse kohta. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud.

Maimu Laumets Kohtunik