3-08-234/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-08-234

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 17.11.2008.a Tallinn Haldusasja number 3-08-234 Haldusasi M.M-i kaebus Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsuse nr 149 „Avalikult kasutatavate teede nimekirja kinnitamine” osaliseks tühistamiseks Asja läbivaatamine 21.10.2008.a Menetlusosalised Kaebaja M.M, esindaja advokaat Siiri Schneider

Vastustaja Jõelähtme Vallavolikogu, esindajad Helvi Kork ja advokaat Taimar Ehrlich RESOLUTSIOON Tühistada Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsus nr „Avalikult kasutatavate teede nimekirja kinnitamine” osas, millega kinnitati avalikuks kasutamiseks Lutteri tee osas, mis asub M.M-ile kuuluval kinnistul (registriosa nr 2282502).

Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

Rahuldada M.M-i menetluskulude hüvitamise taotlus osaliselt ja mõista Jõelähtme vallalt M.M-i kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud (kaheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsusega nr 149 „Avalikult kasutatavate teede nimekirja kinnitamine” kinnitati Jõelähtme valla territooriumil asuvate avalikuks kasutamiseks ettenähtud teede, mille teehoidu korraldab vald, nimekiri. Otsuse lisast nähtuvalt on nimetatud nimekirja nr 2450696 all kantud Lutteri tee pikkusega 210 meetrit (tl 21).

2. M.M esitas 05.02.2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsusega nr 149 „Avalikult kasutatavate teede nimekirja kinnitamine” tühistamist selle lisas nr 2450696 all tähisatud Lutteri tee osas (tl 4).

3. Kohus võttis kaebuse 20.03.2008.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Jõelähtme Vallavolikogu (tl 30). Kohus jättis 10.09.2008.a vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lõike 3 alusel rahuldamata leides, et kaebus on esitatud tähtaegselt (tl 86-88).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebuse põhjendused.

4.1 Kaebaja omandas kinnistu, maaüksuse nimetusega Progress, mis on katud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr 22822502, 16.03.2005.a võlaõigusliku müügilepingu ja asjaõiguslepinguga. Lepingus kinnitati, et kinnistu ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega ja kinnistul ei lasu muid seadusest tulenevaid piiranguid, kui see, et ta jääb looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kalda piiranguvööndisse. Samuti ei olnud sõlmitud mingeid kokkuleppeid tee kasutamise kohta avaliku teena.

4.2 Otsuse vastuvõtmise ajal oli kinnistu omanikuks AS Hansa Liising Eesti. Ei Jõelähtme Vallavolikogu ega Jõelähtme Vallavalitsus ei ole küsinud kinnistu omanikult eratee avalikuks kasutamiseks nõusolekut. Jõelähtme Volikogu eiras hea halduse põhimõtteid, kuna ei kaasanud kinnistu omanikku teda puudutavasse menetlusse, ega kuulanud ära tema arvamust. Kui Jõelähtme vald soovis nimetatud erateed avalikuks kasutamiseks, siis sai ta seda teeseadusest (TeeS) tulenevalt teha üksnes omaniku nõusolekul ja tingimustel ning tee omaniku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepingu alusel. Otsus on vastuolus otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud TeeS § 4 lõikega 4 (käesoleval ajal TeeS § 4 lõikega 3) ja seega õigusvastane.

4.3 Otsus rikub kaebaja, kui kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Põhiseaduse § 32 kohaselt on omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omaniku õigusi võib piirata vaid seadusega. Kaebaja omandiõigust kinnistule rikub see, kui haldusorgan on andnud välja haldusakti, mille alusel saavad kolmandad isikud esitada kaebajale kinnistu läbimise nõude.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited.

5.1 Otsus ei riku kaebaja õigusi, kuna ka otsuseta on kolmandatel isikutel õigus tema kinnistul viibida. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 142 sätestab seadusest tuleneva kinnisomandi kitsendusena teiste isikute õiguse viibida päikeseloojangust päikesetõusuni füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal. AÕS § 156 lõike 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Seega peab kaebaja võimaldama Strandhofi kinnistu ja Sarapuu kinnistu omanikule võimaldama juurdepääsu ka juhul, kui Lutteri tee ei oleks avalikuks kasutamiseks määratud. Isegi kui asuda seisukohale, et Lutteri tee avalikuks kasutamiseks määramine saaks kaebuses nimetatud põhjusel kaebaja õigusi rikkuda, siis puuduks tal kaebeõigus siiski kogu Lutteri tee avalikuks kasutamiseks määramise vaidlustamiseks, kuna nimetatud tee ei jää tervikuna kaebaja kinnistule.

5.2 Otsuse tühistamine ei ole erinevate huvide kaalumise tulemusena võimalik. Käesoleval juhul tuleb kohaldada haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 ja § 67 regulatsiooni. HMS § 66 lõike 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada HMS §-s 67 sätestatud arvestades. HMS § 67 sätestab usalduse kaitse põhimõtte. Otsust ei saa vaidlustatud osas tühistada selle kehtimise suhtes tekkinud usalduse ja kaaluka avaliku huvi tõttu. Kohalikul omavalitsusel lasub kohustus tagada olemasoleva teevõrgu säilimine ja kasutamise võimalikkus. Antud juhul ei esine avalikku huvi otsuse osaliseks tühistamiseks vastavalt kaebuses esitatud nõudele.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt.

6.1 Eratee avalikuks kasutamiseks määramise korra sätestab TeeS. TeeS § 4 kaevatava haldusakti andmise ajal kehtinud sõnastuses lõige 4 sätestas, et „[t]ee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning vallaja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel määrab eratee avalikuks kasutamiseks ning nimetab teehoiu korraldamise eest vastutava isiku vallavõi linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad”. Sarnane regulatsioon kehtib ka käesoleval ajal (TeeS § 4 lõige 3). Seega saab vallavõi linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes eratee avalikuks kasutamiseks määrata üksnes vallaja linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel, milles nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikule ning teehoiukulude kandjad.

Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et lepingut kohaliku omavalitsuse ja kinnistuomaniku vahel kinnistut läbiva Lutteri tee osa avaliku teene kasutamiseks sõlmitud ei ole. Vastustaja esindaja tunnistas kohtuistungil, et vastavasisuline ettepanek tehti kaebajale alles käesoleva kohtumenetluse kestel 2008.a juunikuus, kuid lepingut sõlmitud ei ole (tl 129). Kuna kõnealuse eratee sai avalikuks kasutamiseks määrata üksnes eelnimetatud lepingu alusel, siis on vastustaja kaevatava haldusakti andmisel rikutud oluliselt TeeS § 4 (kuni 27.02.2005.a kehtinud redaktsioonis) lõikes 4 sätestatud korda, mistõttu on otsus Lutteri tee osas, mis läbib kaebaja kinnistut, õigusvastane ja kuulub kaebaja õiguste rikkumise tõttu tühistamisele.

6.2 Kohus ei nõustu vastustajaga, et otsus ei riku kaebaja õigusi, kuna ka otsuseta on kolmandatel isikutel õigus tema kinnistul viibida. Kaevatava otsusega määrati muuhulgas avalikuks kasutamiseks ka kaebajale kuuluval kinnistul asuv eratee. TeeS § 4 lõike 1 kohaselt võib avalikult kasutatavat teed kasutada igaüks TeeS-s ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Kohus leiab, et kaebaja kinnisasjal asuva eratee õigusvastane määramine avalikult kasutatavaks teeks rikub kaebaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei oma tähtsust vastustaja viide AÕS §-le 142, mille kohaselt on eraõigusliku isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal päikeseloojangust päikesetõusuni õigus viibida ka teiste isikutel.

6.3 Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et otsuse tühistamine ei ole HMS §-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõtte tõttu võimalik. HMS § 67 sätestab usalduse arvestamise kohustuse haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel isiku kahjuks. Käesoleval juhul on aga tegemist õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kasuks. Seega ei ole vastustaja viide HMS §-s 67 sätestatud usalduse kaitse põhimõttele asjakohane, kuna usalduse kaitse põhimõtte arvestamise kohustus on üksnes juhtudel, kui haldusakti kehtetuks tunnistamine toimub isiku kahjuks.

6.4 Kaebus jääb rahuldamata aga osas, milles taotletakse Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsuse nr 149 tühistamist Lutteri tee osas, mis ei asu kaebajale kuuluval kinnistul. Asjas on tuvastatud ja puudub vaidlus selles, et Lutteri tee ei paikne kogu oma ulatuses kaebaja kinnistul. Toimikus olevast kaardimaterjalist nähtuvalt asub Lutteri tee, kaebaja kinnistul (maaüksus Progress) üksnes osaliselt (tl 20, 52, 104). AS Geomark koostatud sõidutee asukoha plaanist nähtuvalt on kaebaja kinnistul asuva teelõigu pikkuseks 61 meetrit (tl 20). Ka pooled on üksmeelsel seisukohal, et Lutteri tee pikkusega 210 meetrit algab Kiiu-Kaberneeme maanteest ja lõppeb 7 meetrit kaebaja kinnistu piirist naaberkinnistul (tl 129-130). Kaebaja kinnistule jääva Lutteri tee osa täpse pikkuse väljaselgitamine ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel oluline.

6.5 Eeltoodud põhjustel tühistab kohus Jõelähtme Vallavolikogu 30.11.2004.a otsuse nr 149 osas, millega kinnitati avalikuks kasutamiseks Lutteri tee osas, mis asub M.M-ile kuuluval kinnistul (registriosa nr 2282502). Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

7. Menetluskuludest. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivust 80 krooni ja esindajakuludest summas 12 744 krooni (tl 105). Kuivõrd kohtule pole esitatud dokumenti kaebaja esindajakulude kandmise kohta, rahuldab kohus kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse osaliselt ja mõistab kaebaja kasuks vastustajalt välja üksnes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 80 krooni (tl 29). Kohtule on esitatud üksnes arved, millele on kantud kinnitus arve tasumise kohta (tl 106-107). HKMS § 93 lõike 1 kohaselt kuludokumentide esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamise tõttu vastustaja enda kanda.

Indrek Paukštys Kohtunik