2-08-60102/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Otsuse avalikult teatavaks tegemise

17.11.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja aeg ja koht

Tsiviilasja number

2-08-60102

Tsiviilasi J F (end. A) hagi AB vastu elatise nõudes.

Menetlusosalised Hageja J F (isikukood xxx, elukoht xxx);

kostja AB (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESULUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista AB elatusraha 3 000 krooni kuus J F kasuks poja D B (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 18.09.2008.a kuni D B täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. 3. Välja mõista ABlt elatusraha 3 000 krooni kuus J F kasuks tütre K Ba (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 18.09.2008.a kuni K Ba täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a. 4. Välja mõista kostjalt AB hageja J F kasuks menetluskulu summas 800 krooni. 5. Välja mõista kostjalt ABlt riigilõiv summas 3 000 krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Hansapangas 221023778606 või SEB Pangas 10220034796011, mõlemal viitenumber 2900078444. 6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Hageja nõue J F esitas 18.09.2008.a. kohtusse hagi AB vastu lastele D B ja K B elatise saamiseks kokku summas 6 000 krooni.

Hageja ja kostja abielu sõlmiti 26.07.2003.a. 07.11.2000.a. sündis hagejal ja kostjal poeg D B ning 25.09.2003.a. tütar K B . 15.09.2005.a. hageja ja kostja abielu lahutati ning lapsed jäid elama ema juurde. Aegajalt andis kostja hagejale raha laste ülalpidamiseks, kuid viimasel ajal on see toimunud väga ebaregulaarselt ning summa ei ole olnud piisav laste vajaduste rahuldamiseks.

Käesoleval ajal otsib hageja tööd. Hageja sissetulek koosneb peretoetustest summas 2 100 krooni. Seda ei jätku laste ülalpidamiseks. Kostja elab ja töötab Iirimaal, tema nädala sissetulek on 350 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks 6 000 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited Kostja AB hagile vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud vastavalt Tsiviilkohtumenetlus seadustiku (TsMS) § 313 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid kostjale AB kätte antud isiklikult allkirja vastu.

2 (2) Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 alusel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Vastavalt PKS § 61 lg 2 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 70 lg 1, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis 3 000 krooni kuus alates 18.09.2008.a. kuni poja D B täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a ja elatis 3 000 krooni kuus alates 18.09.2008.a. kuni tütar K B täisealiseks saamiseni, s.o xxx.a.

Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja taotleb mõista kostjalt välja õigusabikulu suuruses 800 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud õigusabi lepingu (t lk 30), mille kohaselt on hageja tasunud S H 800 krooni hagiavalduse koostamiseks. Kohus leiab, et nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

Kooskõlas TsMS § 138 lg 2, § 162 lg 1, § 129 lg 2 ja Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 jätab kohus menetluskulu, s.o riigilõivu kostja kanda. TsMS § 139 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt tuleb riigilõiv tasuda hagilt ja riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 122 lg 1 on tsiviilasja hinnaks hagihind. TsMS § 129 lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. TsMS § 129 lg 2 ja RLS § 56 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt välja riigilõivu riigituludesse (9 x 6 000= 54 000), mis vastavalt RLS lisa 1 järgi on 3 000 krooni.

Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik