2-08-49557/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ele L Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2008.a Tallinn Tsiviilasja number 2-08-49557 Tsiviilasi ML hagi A V vastu 13´478.- krooni ja viivise saamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – M L (isikukood xxx elukoht xxx) Hageja esindaja – R Paas (OÜ Moskva Inkasso, xxx) Kostja – A V (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A V üürilepingust tuleneva võlgnevuse summas 13´478.- (kolmteist tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) krooni ML kasuks.

3. Välja mõista A V kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt viivis määras 0,15% päevas kuni kogu nõude täitmiseni ML kasuks.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

Välja mõista A V kohtukulud 3´000.- (kolm tuhat) krooni ML kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul või avalikult teatavaks tegemise korral 28 päeva jooksul. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda 2-08-49557

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 01.11.2007.a. sõlmitud üürileping, mille kohaselt üüris kostja hagejalt eluruumid aadressil xxx, Tallinnas. Kostja jättis hagejalt üürnikuna tasumata 2007.a. detsembri ja 2008.a. jaanuari, veebruari, aprilli ja poole maikuu korteri üüri, mis kokku moodustab summa 11´250.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista üürilepingust tulenev võlgnevus summas 13´478.- krooni (põhinõue 11´250.- krooni ja viivis 2´228.- krooni) ning kohtuotsusega väljamõistetud põhinõudelt viivis määras 0,15% päevas kuni kogu nõude täitmiseni ja menetluskulud.

Kohtuotsuse õiguslik põhjendus

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale A V ’ile 24.09.2008.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Ning sama sätte lg 2 kohaselt üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 1 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, sest hageja on seda taotlenud ja esitas ka kohtu poolt määratud ajaks kohtukulude nimekirja. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 3´000.- krooni, millest õigusabikulud on 2´000.- krooni ja riigilõiv 1´000.- krooni.

Ele L kohtunik