3-08-460/23 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. november 2008. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-460 Haldusasi Margus Prosese kaebus Kuressaare Linnavalitsuse 23. jaanuari 2008. a ettekirjutuse nr 17-1/2 ja 19. veebruari 2008. a korralduse nr 113 osaliseks tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks summas 1298 krooni. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Margus Prosese apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Margus Proses Vastustaja Kuressaare Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2008. a otsus muutmata ja Margus Prosese apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates ringkonnakohtu otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23. jaanuaril 2008. a kontrollis Kuressaare Linnavalitsuse arenguja majandusosakonna järelevalve spetsialist Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 „Kuressaare linna heakorraeeskirja kinnitamine ja Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormiste kehtestamine“ nõuete täitmist aadressil Xxx-xxxxxxxxxxx xx ning tuvastas, et kinnistuga piirnevast Xxxxxx tänava kraavist on lehed riisumata ja praht koristamata ning

3-08-460

2(8) piirdeaed on korrast ära. Ettekirjutuses nr 17-1/2 tehti kinnistu omanik Margus Prosesele ettepanek kõrvaldada puudused 27. jaanuariks 2008. a (tl 12-13).

M. Proses esitas 1. veebruaril 2008. a Kuressaare Linnavalitsusele vaide, milles paluti ettekirjutus kraavi puhastamise kohustuse osas tühistada ja piirdeaia korrastamise tähtaja osas muuta. Vaides leiti, et kraav ei ole puhastusala Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 mõistes, vaid tee koosseisu kuuluv eriotstarbeline rajatis teeseaduse (TeeS) mõistes. Kraavis peab teehooldustöid tegema tee omanik või valdaja (Kuressaare linn), mitte piirneva kinnistu omanik. Uue aia ehitamiseks antud aeg on ebamõistlikult lühike ja aastaaeg ebasobiv (tl 14-15).

Kuressaare Linnavalitsuse 19. veebruari 2008. a vaideotsusega (korraldus nr 113) jäeti vaie rahuldamata tühistamistaotluse osas ning M. Prosest kohustati heakorrastama kraav 1. aprilliks 2008. a. Vaie rahuldati kinnistu piirdeaia korrastamise tähtaja pikendamise taotluse osas ning uueks tähtajaks määrati 1. juuni 2008. a. Otsuse põhjenduste kohaselt on ebaõige vaide väide, et kinnistuga piirnev kraav ei kuulu puhastusalasse. Puhastusala ulatus on määratud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 36 lg 3 alusel kehtestatud Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 lisa 2 „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised“ punktiga 2, mille kohaselt on puhastusalaks kinnistu ja sellega külgneva sõidutee vahel olev kõnnitee, haljasriba ja muu ala. Teemaa koosseisu kuulumine ei saa olla kraavi puhastusalast välistamise põhjuseks.

2. M. Proses esitas 4. märtsil 2008. a halduskohtule kaebuse (tl 5-7), mida vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele 18. aprillil 2008. a täpsustas ja täiendas (tl 38-40). 29. mail 2008. a esitas kaebaja arvamuse vastustaja vastuse suhtes (tl 57-58). Kaebuses paluti Kuressaare Linnavalitsuse järelevalveametniku 23. jaanuari 2008. a ettekirjutus nr 17-1/2 ja Kuressaare Linnavalitsuse 19. veebruari 2008. a korraldus-vaideotsus nr 113 kraavi heakorrastamiseks kohustamise osas tühistada ning mõista Kuressaare Linnavalitsuselt kaebajale tekitatud kahju eest välja 1298 krooni. Kaebuse põhjendused: 1) teekraav ei ole käsitletav puhastusalana, sest kraav ei ole kõnnitee ega haljasala. Ka ei ole kraav muu ala, sest TeeS § 2 mõistes on tegemist eriotstarbelise rajatisega, mis kuulub tee koosseisu. Kraavis peab teehooldustöid teostama tee omanik või valdaja, mitte piirneva kinnistu omanik. Kraavi hooldamine on teehoiutöö (TeeS § 14). Vaideotsuse ja ettekirjutusega soovib linn kui Xxxxxx tänava omanik suunata oma kohustusi täitmiseks kaebajale. TeeS § 25 lg 7 sätestab kaebaja kohustuse teha heakorratöid kõnniteel. Kraavi hooldamise kohustust sättest ei tulene. 2) TeeS § 25 lg 3 määratleb teehoiu korraldajana kohaliku omavalitsuse. Kuressaare Linnavolikogu ei ole 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 vastuvõtmise õiguslikes alustes viidanud sättele, mis võimaldaks tal edasi delegeerida talle seaduse alusel pandud kohustusi. Õigusliku aluseta oma seadusest tulenevate kohustuste (TeeS § 25 lg 3) delegeerimisega teega piirneva kinnistu omanikule/valdajale on vastustaja ületanud oma pädevust. Kui seaduse tasandil on teeäärse kraavi tööde teostamiseks loodud erikord, ei saa kohaliku omavalitsuse õigusaktidega selle suhtes luua omakorda erikorda; 3) vastustaja osutatud KOKS § 36 lõikes 3 räägitakse territooriumist, mitte rajatisest. Kraav on sadevete ärajuhtimiseks mõeldud rajatis ega ole seetõttu puhastusala mõistega hõlmatud. Eesti suuremate linnade heakorraeeskirjades toodud puhastusala mõistetes puuduvad viited kraavidele. Oma arvamuse KOKS, TeeS ja õiguse üldpõhimõtete koostoime kohta on

3-08-460

3(8) õiguskantsler andnud 30. juuni 2003. a märgukirjas Tallinna Linnavolikogule. Nimetatu tõendab, et vastustaja on oma seadusest tulenevad kohustused teehoiutööde teostamisel pannud alusetult koormiseks kinnistu omanikule. KOKS § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma haldusterritooriumil heakorda üksnes juhul, kui ülesanded heakorra saavutamiseks ei ole antud seadusega kellegi teise täita. Antud juhul on teehooldetööd reguleeritud teeseadusega ja kuuluvad tee omaniku kohustuste hulka. 4) kaebaja oli sunnitud ettekirjutuses ja vaideotsuses pandud kohustuse täitmiseks ajapuuduse tõttu tellima kraavi hooldustööd, mille eest tasutud 1298 krooni on käsitletav avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuna. Kahju taotleb kahju hüvitamist.

3. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) puhastusala ulatuse määramise põhialused on sätestatud KOKS § 36 lõikes 3 ja TeeS § 25 lõikes 7, mille alusel on Kuressaare Linnavolikogu kehtestanud linna heakorraeeskirja täitmise koormised. Viidatud akti p 2 kohaselt on puhastusalaks kinnistu ja sellega külgneva sõidutee vahel olev kõnnitee, haljasriba ja muu ala. Kriteeriumiks kraavi puhastusalast välistamisel ei saa olla kraavi kuulumine teemaa koosseisu, sest peale sõidutee võivad kõik muud teemaa osad kuuluda puhastusala koosseisu. Praktikas on täiendav vajadus puhastusala piiritlemiseks tekkinud juhul, kui ala on ülemäära lai. Sel juhul on puhastusala suurus määratletud kokkuleppel kinnistu omanikuga. KOKS § 36 lg 3 sätestab, et koormise võib kehtestada isikutele nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Määruses nr 5 on puhastusala mõiste sisustamisel lähtutud nii KOKS § 36 lõikest 3 kui ka TeeS § 25 lõikest 7; 2) vaidlusalune kraav piirneb vahetult Xxx-xxxxxxxxxxx xx kinnistuga, asub teemaal ja kuulub kaebaja kinnistu puhastusalasse. Kaebaja väited talle õigusvastaselt pandud koormatise kohta on alusetud. Kaebaja sisustab mõistet „puhastusala“ ühekülgselt vaid TeeS § 25 lõikele

7 tuginedes. Ka õiguskantsleri kirja teemaks on puhastusala ulatus tulenevalt nimetatud sättest. TeeS ei käsitle KOKS-st tulenevat kohaliku omavalitsuse õigust kehtestada oma haldusterritooriumil isikule koormisi. KOKS § 36 lg 3 alusel kehtestatav koormise ala võib sisaldada peale kõnnitee ka muud üldkasutatava territooriumi osa. Pole õige kaebaja väide, et mõiste „territoorium“ välistab sellel territooriumil asuvate rajatiste kuulumise puhastusalasse. Igasugune ehitis ja rajatis asub teataval territooriumil.

4. Tallinna Halduskohtu 21. juuli 2008. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Kuressaare Linnavolikogu 26. aprilli 2004. a määrusega nr 5 on kinnitatud KOKS § 6 lg 1, § 22 lg 1 p 4 ja p 361, § 36 ning TeeS § 2, § 3, § 14, § 25 lõigete 1, 3 ja 7 alusel Kuressaare linna heakorra eeskiri ja Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised; 2) vastavalt KOKS § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesandeks muuhulgas heakorra ning valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. KOKS § 22 lg 1 p 4 ja p 361 kohaselt kuulub volikogu pädevusse koormiste määramine ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine. KOKS § 36 sätestab maksude ja koormiste kehtestamise alused. Neist sätetest tulenevalt on kohaliku omavalitsuse pädevuses valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine. Volikogul on õigus ja kohustus korraldada oma haldusterritooriumil heakorra tagamiseks vajalikud tingimused ning kohalikule omavalitsusele pandud haldusülesannete täitmiseks võib volikogu määrata koormisi ja kehtestada heakorraeeskirju. Kuressaare linna heakorraeeskiri kehtestab heakorra nõuded. Heakorra tagamiseks on kinnitatud heakorraeeskirja täitmise

3-08-460

4(8) koormised, mille p 1 kohaselt pannakse isikutele teatud kohustused nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks, ja p 2 kohaselt on koormise täitja kohustatud tagama heakorra puhastusalal, milleks on isiku territooriumiga külgneva sõidutee ja selle territooriumi vaheline kõnnitee, haljasriba või muu ala; 3) vastavalt TeeS §-le 1 sätestab teeseadus tee suhtes esitatavad nõuded, tee omaniku ja liikleja õigused ja kohustused ning vastutuse liiklusohutusnõuete rikkumise eest, reguleerib teehoiu, tee kasutuse ja kaitse korraldamist ja rahastamist ning inimeste ja keskkonna kaitset liiklusest tulenevate ohtude eest. TeeS §-des 2, 3 ja 14 on toodud tee, teemaa ja teehoiu mõisted. TeeS § 25 lg 3 kohaselt korraldab vallavõi linnavalitsus teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Vastavalt TeeS § 25 lõikele 7 on linnas, alevis ja alevikus teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel. Viidatud norm sätestab teega külgneva territooriumi kasutaja heakorratööde teostamise kohustused teeseaduse alusel, kuid kuna kohaliku omavalitsuse pädevuses on valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine, ei välista teeseaduse sätted kohalikel teedel teehoiu korraldamist KOKS alusel vastuvõetud eeskirjades; 4) kaebaja väitel ei kuulu kraav puhastusalasse, kuna kraav ei ole kõnnitee, haljasala, muu ala ega territoorium ehk maa-ala, vaid on eriotstarbeline rajatis teeseaduse mõistes. TeeS § 2 lg 2 p 2 mõistes kuuluvad tee koosseisu muude rajatistena nii kraav, haljasala kui ka eraldusvõi haljasriba. Kuna eespool viidatud sätted käsitlevad teede (st kõigi tee koosseisu kuuluvate rajatiste) korrashoidu, ei välista ainuüksi asjaolu, et kraav kuulub tee koosseisu, selle käsitlemist puhastusala koosseisus muu alana. Hinnates põhiseaduse § 2, KOKS § 2 ja TeeS §

3 sätteid maa-ala ja territooriumi mõiste kasutamise osas ning asjas esitatud väiteid, pole alust asuda seisukohale, et territooriumi mõiste kasutamisel tuleb sellel asuvaid ehitisi ja rajatisi eraldi käsitleda; 5) kuna kaebaja taotlused haldusaktide tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele, jääb rahuldamata ka taotlus hooldustööde kulude hüvitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Margus Prosese apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus jättis tähelepanuta KOKS § 6 lõikes 1 sätestatu, et omavalitsusüksus korraldab heakorda ja linnatänavate korrashoidu vaid siis, kui nende tagamiseks vajalikud ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kaebaja kohustused sätestab TeeS § 25 lg 7, mille kohaselt on linnas teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel asuval kõnniteel. TeeS § 25 lg 3 kohaselt korraldab ülejäänud teehoidu kohalikel teedel linnavalitsus. TeeS § 16 lg 3 sätestab, et raha kohalike teede hoiuks määratakse riigieelarves. Seega pole seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada kinnistuomanikele muid kohustusi kui kõnniteede hooldamine. Kraaviga seotud täiendavate kohustuste panemisega on vastustaja ületanud oma pädevust ning rikkunud kaebaja seadusest tulenevaid õigusi; 2) kohus jättis tähelepanuta kaebaja 28. juuni 2008. a arvamuses esitatud väited ja näited Eesti suuremate linnade heakorraeeskirjade ning nende rakendamise kohta. Kohus jättis arvestamata ka tõendina lisatud õiguskantsleri 30. juuni 2003. a märgukirjaga Tallinna Linnavolikogule, milles analüüsitakse puhastusala mõistet ja erinevate seaduste koostoimet ning mille

3-08-460

5(8) tulemusena määratles Tallinna linn oma heakorraeeskirjades puhastusalana vaid sõidutee ja sellega piirneva kinnistu vahelise kõnnitee; 3) kõnealune kraav on endine sadevete ärajuhtimise eesmärgil loodud rajatis ehk lahtine torustik. Seoses linna kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega on kraav oma funktsiooni kaotanud, st muutunud tarbetuks. Pole selge, milleks on vaja koristada sellist kraavi, kus lehtede riisumine on sisuliselt kraavi süvendamine; milliseid kohustusi teehoiutööde näol võib kohalik omavalitsus veel koormatistena kehtestada; kas kraavis kasvavate puude ja võsaga tegelemine ning lõpuks tarbetu kraavi kinniajamine on ka kaebaja kohustus. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et kraavi näol ei ole tegemist puhastusala koosseisu kuuluva muu alaga, vaid eriotstarbelise rajatisega, mille haldamisega analoogselt kanalisatsioonitrassidega peab tegelema kohalik omavalitsus või tema poolt valitud muu isik lepingu alusel. Veel eelmisel aastal oli teehooldetööde tegemine kraavis seaduse järgi litsentsi nõudev tegevus; 4) kaebaja palub algatada menetluse Kuressaare linna heakorraeeskirja (eelkõige puhastusala mõiste ja sellest tulenevate kohustuste) põhiseadusega kooskõlas olemise kontrollimiseks.

6. Vastustaja vastuväited:

1) kinnistu omaniku kohustus heakorrastada linnatänava koosseisu kuuluvat ala ei tulene üksnes TeeS § 25 lõikest 7. Nimetatud säte ei välista muu tänavaala kui kõnnitee määramist koormisalaks. On õige, et TeeS § 25 lõike 7 järgi on linnatänavate korrashoiu kohustus määratud vaid kõnnitee osas ja muus osas jääb TeeS kohaselt kohustuse täitjaks kohalik omavalitsus. See aga ei välista põhiseaduse §-st 157 tulenevat omavalitsuse õigust panna seaduse alusel isikutele peale koormisi. Koormise kehtestamise eeldused on antud juhul täidetud. Omavalitsusele on ülesanded antud seadusega (KOKS § 6 lg 1, TeeS § 25 lg 3) ning seadus annab omavalitsusele õiguse ülesanne koormisena kehtestada (KOKS § 36 lg 3);

2) väide, et mõne teise Eesti linna heakorraeeskirjad sellesisulist koormist ei kehtesta, pole määrav, sest põhiseaduse § 154 kohaselt otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused seaduse alusel tegutsedes iseseisvalt. Õiguskantsleri 30. juuni 2003. a kiri pole asjakohane tõend, kuna selle teemaks on teeseadusest tulenev puhastusala ulatus ning selles ei käsitleta kohalikule omavalitsusele KOKS §-st 36 tulenevat õigust kehtestada oma haldusterritooriumil isikutele koormatisi;

3) väide kraavi tarbetusest pole õige. Ehkki linna kanalisatsioonisüsteem on suures osas juba rekonstrueeritud, ei ole kõnealuses kvartalis kõik tänavad ja kinnistud kanalisatsioonisüsteemiga hõlmatud. Xxxxxx tänava kraavi juhitud sadevete hulk on oluliselt vähenenud. Praegu on juhitud läbi nimetatud kraavi kollektorisse sadeveed mõnest selle piirkonna kinnistul asuvast kraavist. Kraavi regulaarsel heakorrastamisel seal võsa ei kasva. Kõnealuses kraavis võsa ei ole. Kraavi kinniajamine kinnistu omaniku poolt on keelatud ning seda ei saa ka panna kinnistuomanikule kohustuseks. Kraavide likvideerimine toimub lähiaastatel vastavalt kogu linna hõlmava kanalisatsioonivõrgu valmimisele;

4) taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks Kuressaare Linnavolikogu 24. aprilli 2008. a määruse nr 7 „Kuressaare linna heakorraeeskiri“ suhtes pole asjakohane, sest vaidlustatud ettekirjutuse aluseks ja kohtuasja lahendamisel kohaldatavaks õigustloovaks aktiks on Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 5 kehtestatud „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised“, mille suhtes kohus seadusest tulenevalt hindab selle põhiseadusega kooskõlas olemist.

3-08-460

6(8)

7. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks antud tähtajaks esitas kaebaja seisukoha vastustaja vastuse suhtes ning täpsustas, et soovib põhiseaduslikkuse järelevalve algatamist nii Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määruse nr 5 kui ka 24. aprilli 2008. a määruse nr 7 üle, sest puhastusala ulatus ja koormiste kohustus ei ole muutunud. Lisaks apellatsioonkaebuses väidetule märkis kaebaja, et vastustaja poolt osutatud KOKS § 36 lõige 3 räägib territooriumist, mitte rajatistest. Ka ei saa oma funktsiooni kaotanud kraav olla käsitletav üldkasutatava territooriumina. TeeS § 25 lg 1 kohaselt korraldab teehoidu tee omanik Euroopa lepingu, Riigihangete seaduse ning TeeS alusel antud õigusaktide kohaselt. KOKS sellesse loetellu ei kuulu ning seetõttu on kohatu tsiteerida KOKS § 36 lõiget 3, mis käsitleb koormatiste kehtestamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohus ei ole hinnanud tõendeid vääralt, kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti ega rikkunud kohtumenetluse norme, mis saaks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise.

9. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja kinnistut Xxxxxx tänavast eraldav sadevete kraav on muu teed moodustav rajatis TeeS § 2 mõttes. Vaidlus on selle üle, kas nimetatud kraav on puhastusala hulka kuuluv muu ala Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 5 kinnitatud „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormiste“ tähenduses ja üldkasutatav territoorium KOKS § 36 lg 3 tähenduses, ning kas kohalikul omavalitsusel on õigus panna kraavi prahist ja lehtedest puhastamise kohustust kraaviga külgneva kinnistu omanikule. Kaebuse esitaja on seisukohal, et kraav ei saa olla puhastusala mõistega hõlmatud, sest tegemist on rajatisega. Samuti leiab kaebaja, et teehoiuga seonduvad kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku kohustused on kindlaks määratud TeeS §-s 25 ja kohalik omavalitsus ei saa oma kohustusi kaebajale panna. Ringkonnakohus, nii nagu vastustaja ja halduskohus, kaebaja seisukohti ei jaga.

10. KOKS § 36 lg 3 näeb ette, et koormise võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 5 kehtestatud „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormiste“ punkti 1 kohaselt on koormis kohustus, mis kehtestatakse füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmisel ja see kehtestatakse isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Sama akti p 2 näeb ette, et füüsiline ja juriidiline isik (edaspidi koormise täitja) on kohustatud tagama heakorra puhastusalal. Puhastusala on koormise täitja omandis või valduses oleva kinnistu või muu territooriumiga külgneva sõidutee ja nimetatud alade vahel olev kõnnitee, haljasriba ning muu ala. Puhastusala piirneb kinnistu või muu territooriumi piiriga risti tõmmatavate mõtteliste joonte ja sõidutee piiriga. Puhastusala piirid võidakse määrata ka elamugruppidele kehtestatud detailplaneeringuga. Koormiste punkti 3 kohaselt on koormise täitja kohustatud: koristama

3-08-460

7(8) puhastusalalt jäätmed ja prahi, niitma umbrohu ning võsa (p 3.1); niitma muru, lõikama kõnniteel liikumist takistavad kinnistult väljaulatuvate puude ja põõsaste oksad, pügama heki, riisuma lehed, pühkima liiva (p 3.2); koristama kõnniteel lume ja jää, tõrjuma libeda (p 3.3).

TeeS § 25 määratleb teehoiu korraldajad. TeeS § 25 lg 1 näeb ette, et teehoidu korraldab tee omanik Euroopa lepingu, riigihangete seaduse ja teeseaduse ning nende alusel antud õigusaktide kohaselt. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et vallavõi linnavalitsus korraldab teehoidu kohalikel teedel ja on kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. TeeS § 25 lg 7 näeb ette, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva territooriumi kasutaja kohustatud tegema heakorratöid sõidutee ja vastava territooriumi vahel oleval kõnniteel.

11. KOKS § 6 lõikest 1 tulenevat heakorra ning linnatänavate korrashoiu korraldamise ülesannet, samuti TeeS § 25 lõikest 3 tulenevat kohalikel teedel teehoiu korraldamise kohustust ei ole seadusega muus kui kõnniteel heakorratööde korraldamise kohustuse osas (TeeS § 25 lg 7) kellelegi teisele pandud. Teehoiu korraldamise kohustus ei tähenda, et kohalikul omavalitsusel tuleks töö endal teostada. Korraldamise ülesanne hõlmab õigust otsustada täitmise viisi ja täitja üle. Kohaliku tee hoidu võib kohalik omavalitsus korraldada ka KOKS § 36 alusel kinnistuga vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorda tagava koormise kehtestamisega. Kinnistuga vahetult piirnev kraav, olgugi et tegemist on teemaal asuva ja tee koosseisus oleva rajatisega, võib olla puhastusalaga hõlmatud muu ala koormist kehtestava määruse tähenduses ja üldkasutatav territoorium KOKS § 36 lg 3 tähenduses. On õige, et KOKS ei kuulu TeeS § 25 lõikes 1 nimetatud õigusaktide, mille kohaselt tee omanik teehoidu korraldab, hulka. See aga ei tähenda keeldu lähtuda KOKS sätetest, kui TeeS § 25 lõikes 1 märgitud õigusaktid teehoiu korraldamise viisi osas ettekirjutusi ei sisalda.

12. Poolte väitlus selle üle, kas ja kuivõrd täidab kõnealune kraav jätkuvalt sadevete ärajuhtimise funktsiooni, ei ole määrava tähtsusega. Kuni kraavi pole kinni aetud, tuleb see silma riivavast prahist linna heakorra tagamiseks puhastada. Kraavist lehtede riisumine ja prahi koristamine ei ole tegevusluba nõudev tegevus (TeeS § 251 lg 4).

13. Vastavalt TsMS § 229 lõikele 1 on tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kaebaja poolt esitatud õiguskantsleri 30. juuni 2003. a märgukiri Tallinna Linnavolikogule ei ole tõend, mida kohus peaks asjas hindama. Nimetatud märgukiri kajastab õiguskantsleri seisukohti õigusküsimustes, mitte teavet, mille alusel saaks kohus tuvastada asja lahendamiseks olulisi asjaolusid. Õigusküsimustes antud arvamused ei ole kohtule siduvad. Nimetatud märgukirjas on analüüsitud Tallinna Linnavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 77 kinnitatud Tallinna linna heakorra eeskirja õigusselguse aspektist ning muuhulgas rõhutatud vajadust õigusakti kontrollitavuse tagamiseks täpselt sätestada preambulis õigusakti aluseks olevate seaduste ja teiste asjakohaste õigusaktide sätted. Märgukirjast nähtuvalt nimetatud määruse preambulis viide KOKS §-le 36 puudus ning sellekohast analüüsi märgukiri ei sisalda. Ka kaebaja poolt osutatud teiste linnade heakorraeeskirjad ei ole asjas tõendiks. Asjaolust, et neis sisalduvates puhastusala määratlustes ei viidata kraavidele, ei järeldu, et Kuressaare Linnavolikogu määrus nr 5 pole kehtiva õigusega kooskõlas.

3-08-460

8(8)

14. Vastustaja osutab õigesti, et kohus saab asja lahendamisel kontrollida asjassepuutuva õigustloova akti kooskõla põhiseadusega. Asjassepuutuv on norm, mille kohaldamisest või kohaldamata jätmisest sõltub asja lahendamine. Kuressaare Linnavolikogu 24. aprilli 2008. a määrus nr 7 „Kuressaare linna heakorra eeskiri“ ei ole käesoleval juhul asjassepuutuv õigustloov akt. Asja lahendamisel kohaldamisele kuuluvaks õigusloovaks aktiks on Kuressaare Linnavolikogu 26. veebruari 2004. a määrusega nr 5 kehtestatud „Kuressaare linna heakorraeeskirja täitmise koormised“. Vaadeldava juhtumi asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist on põhiseadusega vastuolus oleva aktiga. Vaadeldava kraavi lehtedest ja prahist puhastamise kohustus ei ole ebaproportsionaalselt koormav ning sellise kohustuse kaebajale panemiseks oli kohalikul omavalitsusel õiguslik alus KOKS § 36 näol olemas.

Lauri Madise

Ivo Pilving

Ruth Virkus