2-06-37141/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-37141/34

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 14. november 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-37141/34 Tsiviilasi OÜ Vhagi L N vastu 18 112.30 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ V(registrikood xxx, asukoht xxx), hageja seaduslik esindaja U Kivisalu, hageja esindaja A Aaman

Kostja L N (isikukood xxx, elukoht xxx), kostja esindaja vandeadvokaat K Kalk (Advokaadibüroo Kadak & Partnerid, xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev 23.10.2008 kohtuistungil Kohtuistungil osalesid

Hageja esindaja A Aaman Kostja L N Kostja esindaja vandeadvokaat K Kalk RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ V hagi L N vastu 18 112.30 krooni saamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Asjaolud

2-06-37141/34

2 1. 12.12.1994.a. sõlmisid AS E(OÜ V õiguseellane) ja V N hoolduslepingu eluruumi Xxx, Tallinnas kommunaalteenuste osutamiseks ja vahendamiseks (tl 11-12).

2. 26.06.2001.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/20-8226/00 mõisteti V N lt kui korteriomanikult AS-i E kasuks välja 18 112,30 krooni hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus eest. Kohtuotsus jõustus 09.07.2001.a. (tl 33-34).

3. V N suri 16.09.2002.a. V N pärijaks on kostja L N .

4. L N päris korteriomandi asukohaga Xxx, Tallinn ja oli selle omanik kuni võõrandamiseni 07.10.2003.a. (tl 5-7).

Hageja nõue ja põhjendused

5. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldustasu ja kommunaalteenuste eest 18 112,30 krooni ja riigilõivu 1250 krooni. Hageja juhindub oma nõudes TsK § 176 lg 1, § 174, EES § 15 lg 1, § 151.

6. Hageja selgitab, et V N ei täitnud nõuetekohaselt kohustust tasuda korteri, asukohaga Xxx, Tallinn, hoolduskulude ja osutatud teenuste eest esitatud arveid, millest tekkis võlgnevus (tl 9-10). V N suri 16.09.2002.a. ning tema pärijaks on kostja. Vastavalt pärimisseadus § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, väljaarvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega leiab hageja, et kostja kui V N pärija peab vastutama hooldus ja kommunaalteenuste maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse eest.

7. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja väide ei ole õige, et nõude tähtaeg V N vastu lõppes augustis 2003.a. ning, et hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks V N võlgnevus hageja ees. Korteri Xxx võlgnevus summas 18 112,30 krooni on tõendatud 09.07.2001.a. jõustunud Tallinna Linnakohtu 26.06.2001.a. otsusega tsiviilasjas nr 2/3/20-8226/20 (tl 33-34). Tsiviilasjas nr 2/3/20-8226/20 läbivaatamisest võtsid osa nii V N ja tema esindaja poeg S N , seega on V N perekonnaliikmed teadlikud korteril lasuvast võlgnevusest. Kostja võttes pärandi vastu, teadis, et korteril on võlgnevus, mida ta korteri kaasomanikuna ja pärijana oli kohustatud tasuma, kuid hoidus võlgnevuse tasumisest kõrvale.

8. V N erastas eluruumi abielu kestel, mis tähendab, et korter kuulus abikaasade ühisvarasse ning korterimaksete võlgnevuse eest pidi abikaasad kandma vastutust võrdsetes osades. Hageja on kirjalikult pöördunud kostja poole ettepanekutega kompromissi sõlmimiseks (tl 13-15).

9. Kostja väide, et hageja eksitab kohtu viivise nõudega on asjakohatu, kuna hageja ei ole kohtule viivise nõuet esitanud. Samuti on asjakohatu ja põhjendamatu väide, et KÜ asutamisel kõik korteriomanike võlad kustutati ning et AS E ei ole korteriühistut raha nõudnud.

Kostja vastuväited

10. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

11. Kostja vastuväidete kohaselt lõppes nõude tähtaeg V N vastu augustis 2003.a. Kostja palub kohaldada aegumist.

12. Kostja selgitab, et pärast V N surma algatas notar L Aigro 18.12.2002.a. pärimisasja, millest on teavitatud ka avalikult, kuid hageja ei ole oma nõudeid kostjale esitanud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, millest nähtuks, et V N võlgnes hagejale nimetatud summa. KÜ loomisel kustutati kõik võlgnevused ning KÜ-l ja AS-l E puudusid vastastikkused nõuded.

Kohtu põhjendused

14. Kohus, ära kuulanud kostja ja poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

2-06-37141/34

3 15. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

16. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

17. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid elamu E. haldaja AS E(OÜ V õiguseellane) ja V N 12.12.1994.a. hoolduslepingu (tl 11-12). Korteriomandi Xxx, Tallinn kommunaalteenuseid osutas ja vahendas kuni 31.07.2000.a. AS E(OÜ V õiguseellane), mille eest oli V N kohustatud maksma hagejale tasu esitatud arvete alusel. V N osutatud teenuste eest regulaarselt arveid ei tasunud alates 1999.a., mistõttu tekkis hooldustasu ja kommunaalteenuste võlgnevus summas 18 112,30 krooni. Võlgnevus oli tekkinud enne 01.07.2002.a. Maakohtule esitati hagi 06.12.2006.a. Juhinduvalt TsÜS § 146 lg-st 1 leiab kohus, et hagi on aegunud. Hageja poolt viidatud TsÜS § 146 lg 4, mille järgi aegub tehing alles 10 aasta jooksul, kui kohustuse mittetäitmine oli tahtliku loomuga, on asjakohatu. Kohus ei näe kostja poolt kohustuse tahtlikku rikkumist, mis annaks aluse 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Lepingu rikkuja tahtlust ei eeldata, st seda peab tõendama hageja. Kohus leiab, et on ka asjakohatu hageja viide TsÜS § 157 lg 1, mille kohaselt jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 30 aastat, kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõuet jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude kostjalt välja mõistmiseks. Hageja on kohtule esitanud hagi hooldustasu ja kommunaalteenuste eest esitatud arvete maksmata jätmisest tekkinud võlgnevuse 18 112,30 krooni saamiseks TsK § 176 lg 1, § 174, EES § 15 lg 1, § 151 alusel.

18. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et 09.07.2001.a. jõustus Tallinna Linnakohtu 26.06.2001.a. otsus tsiviilasjas nr 2/3/20-8226/00, millega mõisteti V N lt välja AS-i E kasuks 18 112,30 krooni ja riigilõiv 1400 krooni. Seega on juba jõustunud kohtuotsus olemas ning kaks korda sama korteri hoolduskulude välja mõistmist sama ajaperioodi eest seadus ei näe ette.

19. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata, kuna hagi on aegunud. Samuti on olemas jõustunud kohtuotsus vaidlusaluse võlgnevuse välja mõistmise kohta.

Menetluskulud

Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik