2-08-55925/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

V I R U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-08-55925 Otsuse tegemise aeg ja koht 14.november 2008, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi

D. G. hagi S. G. vastu elatise nõudes.

Hageja: D.G. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx mnt xxxxx, xxx/ Kostja: S. G. /isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xxx, xxx/ Kohtuistungi toimumise aeg 05.november 2008 Istungil osalenud isikud Hageja: D. G. Kostja: S.G.

Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Tatjana Artemjeva

Resolutsioon

Rahuldada hagi.

Mõista kostjalt S. G. välja hageja D. G. kasuks poja G. G., sünd. xx.xx.xxxx.a., ülalpidamiseks alates 01.09.2008.a. elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni lapse täisealisuseni, kuid mitte väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

Menetluskulud

Pooled kannavad oma menetluskulud ise.

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14.novembril 2008.a kell 16.00 kohtukantselei kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt hageja kostjaga olid abielus. Abielust on poeg - G. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a. Poeg elab koos hagejaga ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei osuta mingisugust materiaalset abi lapse ülalpidamiseks ja tema kasvatamiseks. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning sama seaduse § 49 kohaselt on vanematel võrdsed õigused ja kohustused. Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (Perekonnaseadus § 60 lg1). Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PErekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on töövõimeline, omab tähtajatut töökohta ning tema plagaks on ligikaudu 90000 krooni igakuiselt. Sellisel moel on kostja võimeline maksma elitist Perekonnaseaduse § 61 lg

4 kindlaksmääratud suuruses. Ülaltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis poja G. G., sünniaeg xx.xx.xxxx.a ülalpidamiseks 2175 krooni igakuiselt alates 01.06.2008 kuni poja täisealiseks saamiseni. Kostja vastus Kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab kostja haginõudeid osaliselt. Vastavalt Perekonnaseadusele peavad mõlemad vanemad oma lapse eest hoolitsea ja osalema tema ülalpidamises ja kasvatamises. Kostjal ei ole vastuväiteid selles osas, et ta peab maksma elatist lapse ülalpidamiseks. Kostja ei ole nõus elatusraha summaga. Kostja keskmine palk on 7685,16 krooni kuus. Igakuised kulutused moodustavad 7075 krooni. Selest arvestusest lähtudes jäb kostjale igakuiselt elamiseks ja söömiseks 610,16 krooni. Kohtuistung 05.11.2008 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde, palus mõista välja kostjalt elitist poja G.G. ülalpidamiseks alates 01.09.2008 kuni täisealisuseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja oli nõus haginõudega, kuid elatise suurusega ei ole nõus, palus mõista temalt elatis välja väiksemas summas.

Kohtu seisukoht

Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et laps elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja seletuste alusel kohus jõuab arvamusele, et kostja ei täitnud lapse ülalpidamise kohustusi.

Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lõikes 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

Vastavalt PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 2175 krooni. Tegemist on miinimum elatisega.

Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.

PkS § 61 lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui:1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Kohus on seisukohal, et ei ole alust elatise suurust vähendada või jätta elatise välja mõistmata. Kostjal ei ole teisi lapsi. Kostja on töövõimeline. Kostja töötab, tema palk on 7685 krooni. Kostja on töövõimeline, võib toetada oma last, teisi lapsi ei ole. Ta on võimeline oma poja ülal pidama PkS § 61 lg 4 ettenähtud suuruses.

Hageja töötab, tema palk on 5500 krooni ja lapsetoetus 300 krooni.

Kohtu arvates ei ole kostja taotlus tasumisele kuuluva elatise summa vähendamiseks põhjendatud. Antud asjas ei esine muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjusi. Vastavalt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-07 avaldatud ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajaliku sissetuleku ebapiisav suurus või selle puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise tasumise kohustusest. Seega leiab kohus, et antud asjas puuduvad perekonnaseaduse § 61 lg 5, 6 sätestatud elatise suuruse vähendamise eeldused.

Kohtukulud

Riigilõivu (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. TsMS § 164 lg kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus juhindub Perekonnaseaduse (PkS ) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70 lg 1; TsMS §§ 434-436, 440-442, 452, 468 lg 1 p 1, 164 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3.

Natalja Losevtsova Kohtunik